2-20-139802/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-139802

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1326 eurot 46 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Marek Aunver, Alla

Žulinskaja

Kostja: H.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse H.Y-lt (kostjalt) 1302 euro 90 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule.

2. Hageja esitas 14. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 929 eurot 88 senti, intress 67 eurot 26 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 279 eurot 81 senti ja viivise põhivõlalt alates 15. jaanuarist

2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 15. juunil 2019

järelmaksulepingu nr 1908934/96, mille alusel soetas kostja järelmaksuga nutitelefoni Huawei

P30 Pro. Kostja kohustus tagastama krediidi vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja oli

viivituses enam kui kolme osamaksega, saatis esialgne võlausaldaja 30. augustil 2019 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 19. septembril 2019 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja

loovutas oma nõude hagejale.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole seda võlgnevust tekitanud. Tegemist oli kelmusega,

kus kostja dokumente kasutades on võetud laene. Algatatud on ka kriminaalasi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 15. juunil 2019

järelmaksulepingust nr 1908934/96 (dtl 34, maksegraafik dtl 35, üldtingimused dtl 36). Vaidlust

ei ole selles, et lepingu sõlmiti sidevahendite abil. Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas

kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas ise või esindaja kaudu.

6. Praegusel juhul on leping sõlmitud internetis kostjat identifitseerivat teavet kasutades, seega

tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema ei ole

lepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust lepingu sõlmimise eesmärgil

kolmandale isikule andnud, tuleb tal seda ka tõendada.

Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid

kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldust. Riigikohus on ka selgitanud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt

peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus

tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10; 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Kui

isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et

teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud

juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt Riigikohtu 21.

detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui hagejalt peteti Smart-ID

koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele

vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et

hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12.

juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 11).

7. Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS

§ 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p

8).

8. Vastuseks kohtunõudele Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 11. juunil 2021, et PPA Põhja

prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse üldsüütegude

menetlusgrupi menetluses on kriminaalasi nr 19261001061, mis on alustatud KarS § 213 lg 1

tunnustel, selles, et kannatanu (kostja) nimele võeti erinevatest ettevõttetest kannatanu teadmata

ja nõusolekuta laenusid (k.a. järelmaksuga kaup) kogusummas üle 1300 eurot (dtl 75).

9. 3. juunil 2022 teatas PPA, et kriminaalasi nr 19261001061 oli ühendatud kriminaalasjaga nr

20231502153. Kriminaalasja raames on T. Õ. esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muuhulgas selles, et tema, varalise kasu saamise

eesmärgil, oli eelnevalt saanud enda valdusse kostja isikutunnistuse nr xxxxxxxx koos PIN-

koodidega ning neid kasutades, sõlmis kostja teadmata ja nõusolekuta viimase nimele

alljärgnevad järelmaksu- ja laenulepingud, ette teades, et tal puudub kavatsus ja finantsvõimalus

lepingutest tulenevaid kohustusi täita, millega lõi kiirlaenufirmadele ning järelmaksu

pakkuvatele ettevõtetele ettekujutuse nagu laenu võtjal on maksevalmidus ja maksevõimelisus,

luues sellega laenuandjale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, mille tulemusel

tegid laenuandjad varakäsutuse: mh 14. mail 2019 kl 14.05.2019 kell 23.42 esitas kostja nimel

laenutaotluse Bigbank AS koostööpartnerikodulehel www.klick.ee, seejärel 15. mail 2019 kell

00.17 sõlmis ning allkirjastas digitaalselt Bigbank AS-iga kostja nimelt järelmaksulepingu nr

1908934/96tl, mille kohaselt väljastas Bigbank AS laenu summas 904 eurot 98 senti Klick Eesti

AS-ilt nutitelefoni Huawei P30 ostufinantseerimiseks. Laenu väljamakse teostati Klick Eesti

AS-i arvelduskontole. 22. juunul 2019 kell 11.36 sai T. Õ. Tallinnas Liivalaia tn 53 asuvas

Tallinna Stockmanni kaubamajas tellitud kauba Itella Smartposti pakiautomaadist kätte. Sellise

tegevusega sai T. Õ. varalist kasu nimetatud seadme näol (dtl 81 – 83).

10. Harju Maakohus mõistis 3. jaanuari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7393 (dtl 85 –

106) T. Õ. süüdi mh KarS § 213 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et T. Õ. oli varalise kasu saamise

eesmärgil eelnevalt saanud enda valdusesse kostja isikutunnistuse nr xxxxxxxx koos PIN-

koodidega ning neid kasutades sõlmis kostja teadmata ja nõusolekuta viimase nimele mitmeid

järelmaksu- ja laenulepinguid. Kohus tuvastas, et T. Õ. esitas 4. mail 2019 kl 23.42 esitas

kostja nimel laenutaotluse Bigbank AS koostööpartneri kodulehel www.klick.ee, seejärel 15.

mail 2019 kell 00.17 sõlmis ning allkirjastas digitaalselt Bigbank AS-iga kostja nimelt

järelmaksulepingu nr 1908934/96tl, mille kohaselt väljastas Bigbank AS laenu summas 904

eurot 98 senti Klick Eesti AS-ilt nutitelefoni Huawei P30 Pro 256 GB ostu finantseerimiseks.

Laenu väljamakse teostati Klick Eesti AS-i arvelduskontole. 22. mail 2019 kell 11.36 sai T. Õ.

Tallinnas Liivalaia tn 53 asuvas Tallinna Stockmanni kaubamajas tellitud kauba Itella

Smartposti pakiautomaadist kätte. Sellise tegevusega sai T. Õ. varalist kasu nimetatud seadme

näol (vt otsuse lk 8 – 10).

11. Olukorras, kus maakohus on isiku süüdi mõistnud selle eest, et isik oli varalise kasu saamise

eesmärgil saanud enda valdusesse kostja isikutunnistuse koos PIN-koodidega ning sõlmis neid

kasutades kostja teadmata ja nõusolekuta kostja nimele mitmeid järelmaksu- ja laenulepinguid

(sh järelmaksulepingu nr 1908934/96tl), ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja on

andnud järelmaksulepingu sõlmimiseks TsÜS § 69 kohast tahteavaldust. Hageja 30. detsembri

2025 menetlusdokumendis esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Asjaolu, et

järelmaksulepingust tuleneva nõude osas ei ole tsiviilhagi esitatud, ei anna alust hagi

rahuldamiseks. Kostja suhtes on toime pandud kuritegu ning kirjeldatud olukorras ei saa kohtu

hinnangul nõuda kostjalt veel täiendavate tõendite esitamist. Kohtu hinnangul ei tule praegusel

juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted ning kostja nimel

kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine.

12. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu

selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik