Legislator Case Law & Legislation
3-26-1005/2 AI generated

3-26-1005/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-1005/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (kaebaja) esitas 4. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt

Legislator headnote

AI generated

3-26-1005/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 4. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1005

Määruse kuupäev

7. aprill 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a

seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Võtta tsiviilasjas nr 2-26-2436 esitatud Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a

seisukoht nr 15-3/26/4-2 selle asja materjalide juurde.

4. Jätta X-i taotlus tõendite kogumiseks Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja

puudutavas osas rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X (kaebaja) esitas 4. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 4.

märtsi 2026. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt

toimub Tartu Maakohtus tsiviilasja nr 2-26-2436 menetlus kaebaja lastega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Viljandi Vallavalitsus esitas Tartu Maakohtule tsiviilasja menetluses

seisukoha suhtluskorra määramise avalduse kohta. Kaebaja hinnangul sisaldab Viljandi

Vallavalitsuse seisukoht ebaõigeid ja kontrollimata faktiväiteid ning ei ole neutraalne.

Kaebaja hinnangul on vaidlusalune seisukoht haldusakt. Kaebaja esitas taotlused kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning tõendite kogumiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st

4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et X nõuab HKMS § 37 lg 2

p 6 alusel Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse

tuvastamist.

3-26-1005

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle

õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud

sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12.

detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

4. Kaebajal on etteheited Viljandi valla tegevusele seoses tsiviilasjas nr 2-26-2436 esitatud

arvamusega. Kohtu hinnangul ei ole Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoht

haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 ja HKMS § 6 lg 1 mõttes. Nimetatud arvamusel

ei ole väljaspool tsiviilkohtumenetlust iseseisvat tähendust, sellega ei tekitata, muudeta ega

lõpetata isiku õigusi. Viljandi Vallavalitsuse tsiviilasjas esitatud seisukohad ja arvamused on

kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud, mis ei ole eraldiseisvalt kaebusega halduskohtus

vaidlustatavad (vt ka Tartu Halduskohtu 18. märtsi 2020. a määrus asjas nr 3-20-497, p 7;

Tartu Halduskohtu 29. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1644, p 3 ja Tartu

Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2019. a määrus samas asjas). Tsiviilasja raames tehtud

menetlustoimingute õigsust ja põhjendatust kontrollib tsiviilasja lahendav kohus (Tallinna

Ringkonnakohtu 12. augusti 2024. a määrus asjas nr 3-24-907, p 11). Kui kaebaja hinnangul

esitas Viljandi Vallavalitsus maakohtule tsiviilasjas kaebaja kohta ebakohaseid ja ebaõigeid

hinnanguid, väiteid ja teavet, siis on tal võimalik sellele kohtu tähelepanu juhtida vastava

tsiviilasja raames. Kaebaja õiguste tõhusa kaitse tsiviilkohtumenetluses, sh valla väidetavalt

alusetute seisukohtade vastu, tsiviilasja lahendav kohus (Tallinna Ringkonnakohtu 12. augusti

2024. a määrus asjas nr 3-24-907, p 11). Sarnane on olukord ka teiste kohtumenetlustes

esitatud arvamustega, nt isiku enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud

iseloomustusega (vt Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-354 ja 27.

juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1414). Seega puudub kaebajal õigus vaidlustada Viljandi

valla tsiviilasjaga seonduvaid menetlustoiminguid eraldiseisvalt halduskohtumenetluses ning

tal puudub selles osas kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja esitas taotluse võtta tõendina haldusasja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-26-

2436 esitatud Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoht nr 15-3/26/4-2 ning Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) 10. märtsi 2026. a vastuskiri nr 1.1-21/7884-2. HKMS § 62 lg 2

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas

tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba

piisavalt tõendatud. Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoht nr 15-3/26/4-2 on

haldusasjas vaidluse esemeks, mistõttu võtab kohus nimetatud dokumendi HKMS § 62 lg 2

3-26-1005

alusel tõendina haldusasja materjalide juurde. Kaebaja soovib PPA 10. märtsi 2026. a

vastuskirjaga nr 1.1-21/7884-2 alusel ümber lükata Viljandi Vallavalitsuse seisukohas esitatud

sisulisi väiteid. Kuna kohus tagastab kaebuse ning ei lahenda asja sisuliselt, siis puudub

vajadus PPA vastuskirja asja materjalide juurde võtmiseks ja kohus jätab taotluse selles osas

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider