2-26-5399/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-5399

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-5399

Tsiviilasi

A S hagi B S vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja A S (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja O S (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja B S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A S ja B S vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. B S (isikukood XXX) tasub A S (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha

summas 150 eurot kuus alates 09.03.2026.a. kuni A S täisealiseks saamiseni XXX.

1.2 B S maksab A S igakuist elatusraha hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks

lapse ema O S (isikukood XXX) pangakontole XXX Swedbank AS, selgitusse

märkida "A S elatis".

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-5399.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu kolme (3) kalendripäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa

esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Hageja esitas 09.03.2026 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus

mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses alates 09.03.2026 kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Viru Maakohus 10.03.2025 võttis hagi menetlusse.

Kostja vastuses hagile ei tunnistanud hageja nõuet ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja elab

koos hagejaga ning osaleb lapse kasvatamises.

1(3)

2-25-5399

Pooled esitasid 06.04.2026 kohtule taotluse asja menetluse lõpetamise kohta seoses

pooltevahelise kompromissi sõlmimisega. 07.04.2026 esitasid pooled täpsustatud taotluse

tervikteksti.

Taotluse kohaselt pooled pidasid läbirääkimisi ning saavutasid kompromissi. Pooled võtavad

arvesse kompromissi sõlmimisel, et A S elab hetkel mõlema vanemaga ühes korteris, ning B S

kannab kõik majandamiskulud. Pooled paluvad kinnitada kompromissi järgmistel tingimustel:

1. Pooled leppisid kokku, et

1.1. B tasub A S ülalpidamiseks elatusraha summas 150 eurot kuus alates 09.03.2026. a kuni A

S täisealiseks saamiseni XXX.

1.2 B S maksab A S igakuist elatusraha hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks lapse ema O S

pangakontole XXX Swedbank AS, selgitusse märkida "A S elatis".

2. Juhul kui kostja hilineb käesoleva kompromissi punktis 1.2 märgitud maksetähtaja täitmisega

rohkem kui kahekümne kalendripäeva võrra, tekkib hagejal õigus nõuda maksekohustuste

sundtäitmisele pööramist, vastavalt täitemenetluse seadustikule.

3. Pooled kinnitavad, et käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste tähtaegse ja

nõuetekohase täitmise korral puuduvad neil üksteise suhtes igasugused antud tsiviilasja

menetlusest tulenevalt täiendavad nõuded.

4. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega

kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on seisukohal, et kompromissi kinnitamine ja

tsiviilasja menetluse lõpetamine ei kahjusta avalikku huvi ega riku kolmandate isikute õigusi.

5. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

6. Pooled vähendavad kohtumääruse (millega kohus kompromissi kinnitab) peale

määruskaebuse esitamise tähtaega 3 kalendripäevani.

Menetlusosalised kinnitavad kohtule, et esitatav kompromiss on saavutatud läbirääkimiste

tulemusena, mis on toimunud nende vabal tahtel, heas usus täita kompromissi ja ilma ühegi

kompromissiosalise seisundit pahatahtlikult ära kasutades. Samuti kinnitavad protsessiosalised,

et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega

ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita. Pooled paluvad kohtul vaadata

käesoleva kompromissilepingu kinnitamine ja menetluse lõpetamine tsiviilasjas nr 2-26-5399

läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud,

kompromiss on täidetav. Kohus kinnitab poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel,

lõpetades tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

2(3)

2-25-5399

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kompromisslepingus kokku, et vähendavad edasikaebeõigust kolme kalendripäevani.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)