2-25-14051/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 6. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-14051

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.S-i vastu

118 euro 86 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Menetlustoimingud

253 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479, asukoht XXX, Harju

Maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja P.S (isikukood XXX, aadress XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 27.08.2025 hagi P.S-i vastu 118 euro 86

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks.

2. Mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 118 eurot 86

senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, 27.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 76 eurot 59 senti ja edasiulatuv viivis 24% aastas põhivõlalt (118 eurot 86

senti) alates 28.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud P.S-i kanda ning mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks välja menetluskulud 200 eurot ning võlausaldusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

Pooled

võivad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt

30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte

rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.08.2025 hagi P.S-i (kostja) vastu, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 118 eurot 86 senti ja kõrvalnõuded

tulenevalt Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse osutamise

lepingust elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes ja seadme üürilepingust (ruuter).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid teenusepakkuja ja kostja kolm lepingut:



24.11.2018 sõlmiti kliendileping, mille järgi oli kostjal õigus sõlmida teenusepakkuja

teenuste kasutamiseks kokkuleppeid ja õigus kasutada muid tasulisi teenuseid



09.02.2019 sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise leping, mille järgi oli

kostjal õigus kasutada tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

mittesisalduvaid tasulisi teenuseid



17.12.2019 sõlmiti leping internetiteenuse osutamiseks ja tähtajatu seademete

kasutusleping, mille alusel kostja üüris ruuterit (lepingud).

Kostja kohustus lepingute alusel tasuma teenusepakkuja osutatud teenuste eest tasuda

vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, kui ta jättis tähtaegselt

tasumata 20.09.2022 arve nr 0220816467013 (68 eurot 89 senti), 20.10.2022 arve nr

20220917217889 (27 eurot 39 senti), 20.11.2022 arve nr 20221017982862 (17 eurot 42

senti). Teenusepakkuja saatis võlgnevuste tõttu kostjale 08.11.2022 kirja, milles andis kostjale

täiendava tähtaja ja palus tasuda võlgnevuse 96 eurot 28 senti hiljemalt 22.11.2022 ning

hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasu, ütleb ta lepingu üles. Kuivõrd

kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, ütles teenusepakkuja 23.11.2022 lepingud üles ning

loovutas 13.11.2024 enda lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:



põhivõlg 118 eurot 86 senti



sissenõudmiskulud 30 eurot



sissenõutavaks muutunud viivis 76 eurot 59 senti eurot 27.08.2025 seisuga



edasiulatuvad viivised 24% aastas alates 28.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot. Hageja palus

mõista kostjalt välja võlausaldusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 04.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määruse kostjale kätte TsMS § 326 kohaselt postkasti jätmisega 21.02.2026, sest

kostja ei viibinud kohal. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt

16.03.2026 (k.a), kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise

tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5.1. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 47), milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud

338 eurot kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (km-ta). Hageja kinnitas

TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasja

kohtumenetlusega ning palus lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuta. Hageja

palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja

menetluskuludele.

5.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid

tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus

peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab

kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei

ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj;

RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

6.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud

100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse

turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Põhjendatud

ajakulu tund aega hõlmab hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja info kogumist,

dokumentide salvestamist; hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega tutvumist

(sh leping koos lisadega), võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine ja arvestuse koostamine

olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine; info edastamine riigilõivu

tasumiseks vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagiavalduse digitaalne

allkirjastamine; hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine.

7. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskuludena 200 eurot (km-ta). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja

taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin