2-25-109113/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Tartu Maakohus

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109113

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1056,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova;

Kostja D.M (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi D.M vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 25. märtsil 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.M-ilt (kostja) 1596,34 euro saamiseks. Kohus tegi

27. märtsil 2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis

nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30. aprillil 2025

maakohtule hagiavalduse menetluse jätkamiseks.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja

24. detsembril 2020 krediidileping nr 27111257576 (leping), mille alusel võimaldati kostjale

krediidilimiiti 2400 eurot. Lepingu alusel teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kokku

summas 2440 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi september 2023 kuni detsember 2024 arvete

tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne

võlausaldaja lepingu 16. detsembril 2023 üles. Krediidiandja loovutas 8. jaanuaril 2024 nõuded

hagejale. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 10. november 2022 kuni 14. august 2023 kokku

930,54 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 234,02 eurot, intresside katteks

681,52 eurot ja lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tegi kostja

tagasimakseid summas 1600 eurot.

3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 605,98 eurot, tasumata

intressid 299,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 48,58 eurot, sissenõudmiskulud 35

eurot ning viivised alates 1. maist 2025 põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Tartu Maakohus võttis 22. mai 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama

hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetatud

2. oktoobril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole

kohtu määratud ajaks (23. oktoober 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

5. Kohus koostas 26. veebruaril 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue

põhineb kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 tähenduses

ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale

tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 4034 lg 7 kohase

ümberarvestusega.

6. Hageja esitas 27. veebruaril 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et on esitanud kõik

talle teadaolevad andmed krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta juba hagiavalduses. Täiendavalt esitas hageja krediidiandja koostatud

krediidivõimelisuse hindamise analüüsi, millele hagiavaldus tugineb, märkides, et selles

arvestati lisaks kostja esitatud andmetele krediidiandja sisereeglitest tulenevaid minimaalseid

majapidamis- ja finantskulude määrasid. Ühtlasi märkis hageja, et juhul kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole piisavalt järgitud, tuleb nõue lugeda kostja poolt

tasutuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 6 tuginedes jätta rahuldamata.

8. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Käesolevas asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta.

Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtajaks vastanud, mistõttu on formaalselt täidetud

tagaseljaotsuse tegemise eeldused TsMS § 407 lg 1 tähenduses. Samas leiab kohus, et hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sellisel

juhul ei saa kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt teha tagaseljaotsust hagi rahuldamiseks, vaid

lahendab asja sisulise otsusega.

Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning nende tõendite märkimisega,

millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid,

sealhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne

väitega, ega analüüsima kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

9. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 24. detsembril 2020 krediidilepingu nr

27111257576, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 2400 eurot. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja

kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta

on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Hageja on hagiavalduses selgitanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Krediiditaotluse kohaselt märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks

1 600 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel kasutati Pensionikeskuse andmeid, mille kohaselt

kostja sissetulek oli 604,36 eurot. Krediidiandja arvestas ka kostja finantskohustusi ja

majapidamiskulusid, kohaldades finantskohustustele 100 eurot ja majapidamiskuludele 215,30

eurot, kuigi kostja esitas enda finantskohustusteks 50 eurot ja majapidamiskuludele 100 eurot.

Lisaks teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning kasutati AS Creditinfo

krediidiskoori. Kogutud andmete analüüsi ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud

metoodika tulemusel järeldas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning tõenäoliselt

suudab krediiti tagasi maksta. Krediidiandjal oli andmete kogumise ja analüüsi käigus tekkinud

põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab täita krediidilepingust

tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Seetõttu leiab hageja, et krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

11. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate

sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495 p 17). Kohus on

seisukohal, et krediidi andmisel on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel tuleb arvestada kõiki krediidiandjale

teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta, sealhulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, muid

finantskohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju. Hindamistoimingute ulatus peab olema proportsionaalne tarbija kohta

olemasolevate andmete, tarbijakrediidilepingu tingimuste ja võetava rahalise kohustuse

suurusega ning krediidiandja peab järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §

49 sätteid (VÕS § 4034 lg 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks pidi

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsima vajalikku teavet tarbijalt, kasutama

asjakohaseid andmeallikaid ning kontrollima mõistlikul viisil tarbija esitatud andmete õigsust

(VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg 3–4). Kohtupraktika rõhutab, et tarbija krediidivõimelisuse

hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel, vaid krediidiandja peab

tõendama, et kogutud teave võimaldab tarbija krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18).

12. Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS §

4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugineti üksnes kostja enda esitatud andmetele,

Pensionikeskuse andmetele sissetuleku kohta ning maksehäireregistrite teabele. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid krediidiandja poolt tehtud päringute või kontrollide kohta, esitatud on üksnes

krediidiandja enda andmebaaside väljavõtted. Krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto

väljavõtet, mis oleks võimaldanud kontrollida esitatud andmete õigsust ja kostja tegelikke

finantskohustusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute

ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised ajaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm

12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Samuti oli krediidiandjale teada, et kostja esitas

krediiditaotluse täitmisel ebatäpsed andmed – kostja märkis igakuiseks sissetulekuks 1 600

eurot, samas kui Pensionikeskuse andmed näitasid 604,36 eurot. Arvestades eeltoodut, ei

saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt veenduda, et kostja on krediidivõimeline.

Sellest tulenevalt rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijaga

krediidilepingu sõlmimisel.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades

vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud.

Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest

kuludest tulenevat vähendust.

14. Vastuseks kohtunõudele hageja oma nõuet ei täpsustanud, ega esitanud VÕS § 4034 lg 7

kohast ümberarvestust. Hageja on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral järginud, tuleb lugeda hageja nõue

tasutuks kostja poolt.

15. Kohus selgitab, et hageja seisukoht, et nõue tuleks lugeda tasutuks kostja poolt, ei asenda

kohustust esitada oma nõude õiguslikku põhjendust ja tõendeid. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja

tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt tähendab, et hageja peab esitama selge ja

arusaadava ümberarvutuse, millest ilmneb, millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast

korrigeerimist sissenõutavaks muutunud. Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata,

millised summad on tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul ebaselge ja

tõendamata ning kohtul ei ole võimalik seda isegi osaliselt rahuldada (TlnRnKm, 12.07.2023,

2-22-147995, p 12.2).

16. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitatud andmete alusel ei ole krediidiandja

vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest

esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus

seisukohal, et hageja nõuded on ebaselged ja õiguslikult põhjendamata. Kohtul ei ole võimalik

hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab

kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

18. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja

ei ole menetluses osalenud, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik