3-25-4650/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja esitas 20.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot. Kaebaja teavitas
Legislator headnote
AI generated3-25-4650/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja teavitas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Orion, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2026, Tartu
Haldusasja number
3-25-4650
Haldusasi
X.X. kaebus ebakvaliteetse tervishoiuteenuse
osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni
p 1
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.03.2026. a määruse resolutsiooni
p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja esitas 20.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ebakvaliteetse tervishoiuteenuse
osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot. Kaebaja teavitas
11.11.2025 vanglaametnikke soovist saada valuvaigisteid. Valvemeedik keeldus kaebaja
vaevusi leevendamast, millega tekitati kaebajale mittevajalikke lisakannatusi ja
ebameeldivust. Kahel järjestikusel päeval ei väljastatud valu leevendamiseks valuvaigisteid.
Kaebaja esitas 11.11.2025 kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/14335 ja 15.11.2025
kahjunõude nr 2-25/2-2/14512. SA Viljandi Haigla jättis kaebaja kahju hüvitamise nõuded
11.12.2025. a vastuskirjaga nr 14-1/3705-1 rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu
tasumisest vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 19.03.2026. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel
riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu
tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.
3. Kaebaja esitas 20.03.2026 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse,
mille Tartu Ringkonnakohus 23.03.2026. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai
kaebaja kätte 24.03.2026.
4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 31.03.2026. a määrusega (resolutsiooni p 1).
Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei
vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja
asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).
Tartu Halduskohus jättis 19.03.2026. a määrusega X.X. kaebuse käiguta ja andis kaebajale
riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu
Halduskohtu 19.03.2026. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
24.03.2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179
lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 24.03.2026 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse
Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu
23.03.2026. a määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1).
Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 25.03.2026 ja möödus
30.03.2026 (HKMS § 67 lg 4). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu
tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks
täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis
takistab asja läbivaatamist.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt
HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja esitas 02.04.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
31.03.2026. a määruse peale ja märkis selles, et kohus on nii teadlikult kui ka sihilikult
kättemaksu eesmärgil kuritarvitanud oma seadusest tulenevat võimu ja ametipositsiooni, tehes
teadlikult kaebaja põhiõigusi ja vabadusi rikkuva kohtumääruse. Kaebajal, kui
kinnipidamisasutuses viibival isikul puudub igasugune sissetuleku teenimise võimalus, et
selle arvelt tasuda kohustuslikku riigilõivu kohtule esitatava kaebuse pealt, sh puudub
kaebajal ka õigus nõuda inimestelt, kellega ta väljastpoolt vanglat suhtleb, enda eest riigilõivu
tasumist selleks, et oleks võimalik esitada kohtule kaebusi. Seetõttu nõuab kaebaja
31.03.2026. a määruse tühistamist, kaebaja vabastamist kohustuslikust riigilõivu tasumisest
kohtule esitatava kaebuse pealt ning kaebuse rahuldamist ja vastustajalt kahjutasu
väljamõistmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 31.03.2026. a määruse
resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus
määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste
kaitseks on ilmselgelt vähene.
Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS
§ 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.03.2026. a määruse põhjendustega kaebuse
tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse
asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
Halduskohus märkis õigesti, et 19.03.2026. a määrus jõustus 24.03.2026, sest
ringkonnakohtu 23.03.2026. a määrus oli lõplik määrus ja eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja
19.03.2026. a määruse alusel tasuma riigilõivu hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja seda ei teinud
ja ka määruskaebuses ei väideta, et kaebaja on halduskohtu 19.03.2026. a määruses nõutud
150 euro suuruse riigilõivusumma tasunud. Kuna kaebuselt on tasumata riigilõiv, siis tuli
esitatud kaebus kaebajale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)