2-25-107162/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107162

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

602.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-

4697);

hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (osaühing GS

Core, e-post xxx, xxx);

kostja X (isikukood XXX, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi

registrikood 559310-4697) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 422.42

eurot, viivis 31.64 eurot ja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 422.42 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast 07.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi

registrikood 559310-4697) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed summas kokku 119.91 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa (eurot)

1.

10.04.2026

13.31

2-25-107162

2.

10.05.2026

13.31

3.

10.06.2026

13.31

4.

10.07.2026

13.31

5.

10.08.2026

13.31

6.

10.09.2026

13.31

7.

10.10.2026

13.31

8.

10.11.2026

13.31

9.

10.12.2026

13.43

4. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi

registrikood 559310-4697) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi

registrikood 559310-4697) kasuks välja riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulu 134.20 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Rediem Capital AB esitas 06.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 27.03.2025 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 03.04.2025 nõudele e-kirjaga

vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub

digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväited esitas X kohtule 07.04.2025 ja

06.05.2025.

Pärnu Maakohtu 06.05.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2-25-107162

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

07.05.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Rediem Capital AB esitas 26.05.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 542.33 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõlalt.

Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 542.33 eurot,

sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 289.32 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg 253.01 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja

alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele

järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates

sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Hageja palub välja mõista riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20

eurot ja õigusabikulu 134.20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel

03.12.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 13392417. Kostja jättis lepingust tulenevad

kohustused täitmata, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu lepingu

23.08.2023 üles. 23.09.2024 loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu kostja vastase

nõude Rediem Capital AB koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 29.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kostja esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja

hinnangul ei ole leping kehtivalt üles öeldud ning hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv

nõue maksegraafiku alusel on tühine. Kostja hinnangul on hageja nõue ebaselge.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

2-25-107162

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult

põhjendatud.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

2-25-107162

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hageja toob välja, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse

kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei

tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes alternatiivselt ainult

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt

seaduslikus määras.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostjale on väljastatud laen

summas 639 eurot. Algne kokkulepe nägi ette igakuiseid makseid summas 13.31 eurot või

22.78 eurot. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.01.2023 iga kuu 10.-ks

kuupäevaks tegema igakuiseid põhiosamakseid summas 13.31 eurot (viimane 13.43 eurot).

Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 96.67 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa

katteks. Tehtud maksed katavad täielikult ära 7 kuu maksekohustuse (10.01.2023 –

10.07.2023) ja osaliselt, 3.50 euro ulatuses ka 10.08.2023 makse kohustuse. 10.08.2023

maksest on tasumata põhiosa 9.81 eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates

10.09.2023 maksest.

Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.08.2023 –

10.05.2025 maksete tasumata põhiosa kokku 289.32 eurot (9.81 + 21 x 13.31). Kõik

järgnevad maksed alates 10.06.2025 maksest (19 makset), kogusummas 253.01 eurot (18 x

13.31 + 13.43), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt

kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 30-48 märgitud summades ja

tähtpäevadel.

Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja

väitega, et hageja nõue on ebaselge.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et

ümberarvestuse puhul ei ole leping lõppenud.

Hageja toob välja, et tal on õigus VÕS § 416 sätestatud korras leping üles öelda ja hageja

võib seda teha kohtumenetluse ajal. Seetõttu esitas hageja hagiavalduses kostjale lepingu

ülesütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate.

2-25-107162

VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

RKTKo 3-2-1-35-09 punkti 15 kohaselt: „Praeguses asjas on kostjale laenulepingu

ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud

laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega.

Kolleegium on seisukohal, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle

võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179

kohaselt“.

Võttes arvesse, et hageja ei ole kogu lepingut VÕS § 179 alusel üle võtnud, ei ole hageja

hagiavalduses esitatud ülesütlemisavaldus kehtiv.

8. Hageja on esitanud täiendavalt nõude TsMS § 369 alusel.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja on kostja poolt tasumata maksete tõttu saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi ja

tasumise nõudeid. Sama on hageja nimel teinud ka hageja esindaja. Kostja on meeldetuletusi

ja oma lepingulisi kohustust täielikult ignoreerinud. Kostja ei ole enam kui 1,5 aasta jooksul

makseid teinud ega tasumata jätmist kuidagi põhjendanud.

Võttes arvesse kostja esitatud seisukohti kohtumenetluses, on kohtu hinnangul alust eeldada,

et võlgnik ei täida lepingu alusel kohustusi õigel ajal.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks

perioodil 10.08.2023 – 10.03.2026 kokku (9.81 + 31 x 13.31) 422.42 eurot.

Tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa suuruseks on perioodil 10.04.2026 - 10.12.2026

(8 x 13.31 + 13.43) 119.91 eurot.

9. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele

järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates

sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Võttes arvesse, et hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg

289.32 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni muutus sissenõutavaks veel 10 osamakset, on

sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 31.64 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 289.32 eurot, periood 27.05.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas,

3.09 eurot; summa 289.32 eurot, periood 01.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär

10,15% aastas, 22.53 eurot;

2-25-107162

-

summa 13.31 eurot, periood 11.06.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas,

0.08 eurot; summa 13.31 eurot, periood 01.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär

10,15% aastas, 1.04 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.07.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, 1

eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.08.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.88 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.09.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.77 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.10.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.66 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.11.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.54 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.12.2025 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.43 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.01.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.32 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.02.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.20 eurot;

-

summa 13.31 eurot periood 11.03.2026 – 06.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas,

0.10 eurot;

-

kokku (3.09 + 22.53 + 0.08 + 1.04 + 1 + 0.88 + 0.77 + 0.66 + 0.54 + 0.43 + 0.32 +

0.20 + 0.10) 31.64 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 422.42 eurot, viivis 31.64 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 119.91

eurot, viivis põhivõlalt 422.42 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

07.04.2026 kuni põhivõla 422.42 eurot tasumiseni ning viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg-st 1 alusel jätta menetluskulud kostja

kanda.

2-25-107162

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

175 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 110 eurot õigusabikulu (käibemaksuta).

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 110 eurot, kokku 175 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja esindaja vahel

kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot. Tasudele lisandub

käibemaks (22 %). Hageja ainsaks toiminguks on hagi koostamine 110 eurot + KM 22 % =

134.20 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+134.20) 329.20 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik