1-26-1784/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-1784 Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Kriminaalasi Aare Pärtel süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Aare Pärtel – isikukood: 35307240325; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht xxx, xxx; telefon: xxx, xxx (xxx); üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o Harju Maakohtu 9. detsembri 2022 otsusega nr 1-22-6999 KarS § 424 lg 1 järgi karistatud vangistusega 6 kuud, KarS §

68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva, mis jäeti KarS § 73 alusel täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga alates 9. detsember 2022. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära ka juhtimisõigus 2 kuuks Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 20. detsember 2025 kuni

20. detsember 2026 (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 19.–20. detsember 2025, s.o 2 päeva) Kaitsja Indrek Västrik (määratud kaitsja) MAAKOHUS OTSUSTAS

1. Tunnistada Aare Pärtel süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.–20. detsember 2025, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt, määrates koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

4. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aare Pärtel ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse

1-26-1784 katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1–

6 sätestatud kontrollnõudeid. Aare Pärtel peab:

a) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

b) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Aare Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Aare Pärtel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Aare Pärtlile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 6. aprillist 2026. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

8. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Aare Pärtli karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

9. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Aare Pärtli suhtes lisakaristust, võttes Aare Pärtelilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.

10. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

11. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

12. Aare Pärtli suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

13. Mõista Aare Pärtlilt menetluskuludena riigi kasuks välja määratud kaitsja tasu 156,24 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1485,24 eurot.

14. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

1-26-1784 EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700011442

. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

15. Ülejäänud osa sundrahast, s.o 90 eurot jätta Aare Pärtlilt välja mõistmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Aare Pärtlit (Pärtel) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.12.2022.a KarS §-i 424 lg 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 19.12.2025.a. kella 11.00 ajal xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,04 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,94 mg/l), kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu teist sõidukit, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega rikkus Aare Pärtel Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Aare Pärtel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU

1-26-1784 Süüdistatava Aare Pärtli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Aare Pärtelile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (19-20.12.2025), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt. Kohe tuleb ära kanda 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane 1-aastase 3-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 ette nähtud kontrollnõudeid: 1. Elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Aare Pärtlit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Aare Pärtlit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3- ks kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu määratud kaitsjale 111,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1440,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest, tasuda kohtuotsuse jõustumise alates

12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aare Pärtel KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kohus juhindub otsuse tegemisel KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313. (allkirjastatud digitaalselt)