3-25-683/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-683

Haldusasi

X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate

nr 20250236631 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin

Kask

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.05.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) koostas 03.01.2025 X. Xile (kaebaja) 2025. aasta

mootorsõidukimaksu kohta maksuteate nr 20250236631, mille kohaselt tuleb kaebajal tasuda

mootorsõidukimaksusumma 200,71 eurot. Kaebajal tuleb hiljemalt 16.06.2025 tasuda

maksusummast 100,36 eurot ning ülejäänud 100,35 eurot hiljemalt 15.12.2025. Kaebaja sai

maksuteate kätte 17.02.2025.

2. Kaebaja esitas 19.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate nr

20250236631 tühistamiseks. Kaebaja soovib kaebuses ka tunnistada mootorsõidukimaksu seaduse

(MKMS) § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7 ning § 8 põhiseadusega vastuolus olevaks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-

päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kaebuse faktilised põhjendused,

selgitamaks kaebeõigust.

4. Kaebaja esitas 27.03.2025 täiendavad selgitused ja dokumendid. Kaebaja selgitas, et

vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga, mis on

1(5)

vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda

maksuteates märgitud mootorsõidukimaks teates märgitud tähtaegadeks. Kohustuse pealepanek

riivab alati adressaadi õigusi.

5. Tallinna Halduskohus võttis oma 31.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

6.1 Kaebaja leiab, et tegemist õigusvastase haldusaktiga, sest see põhineb sätetel, mis on vastuolus

põhiseadusega. Õiguskantsler pöördus Riigikogu poole, tuues esile põhjendused, mida kaebaja ei

hakka kaebuses kordama. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7, § 8.

6.2 Vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga, mis on

vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda

maksuteates märgitud mootorsõidukimaks teates märgitud tähtaegadeks. Kaebeõiguse eelduseks

on kaebaja õiguse võimalik riive, mitte rikkumine. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi

õigusi. Mootorsõidukimaks on varamaks, mis esmajoones piirab omandipõhiõigust. Selleks et

säilitada maksuga koormatud omandit (mootorsõidukit), peab maksumaksja loobuma teist liiki

varast (maksuks tasutavast rahast).

6.3 Kui maksu peab tasuma vaatamata vara hävimisele või vargusele, tekib küsimus, kas

omandipõhiõiguse (PS § 32) piirang on proportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et põhiseadusega

vastuoleva haldusakti vaidlustamiseks ei pea ta ära ootama kirjeldatud faktiliste asjaolude

saabumist kuna sellisel juhul oleks vaidlustatud haldusakt jõustunud ning kaebaja võimalused

enda õigusi kaitsta oluliselt kehvemad. Seega kui kaebaja sõiduk peaks maksustamisperioodil

hävinema või kaebaja selle registrist ajutiselt kustutama vms juhtuma, siis kannaks kaebaja

negatiivseid tagajärgi põhiseadusega vastuolus oleva jõustunud haldusakti tagajärjel.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

7.1 Kuna kaebaja on sõiduauto X X registreerimisnumbriga xxx xxx omanik, on ta isikuks, kellel

on MSMS-st tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Kaebaja ei ole väitnud, et

vaidlusaluses maksuteates oleks selles märgitud maksusumma ebaõigesti arvutatud.

7.2 Seega on MTA poolt õiguspärane ja seadusega kooskõlas kaebajale tasumisele kuuluva

mootorsõidukimaksu summa arvestamine ja määramine ning selle kohta maksuteate koostamine.

MTA on maksuteate koostanud kehtiva õiguse alusel (MKS § 10 lg 2 p 2, MSMS § 9 lg 1),

kasutades Transpordiameti liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12

kehtestatud maksukohustuse arvutamise aluseid.

7.3 Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks tunnistamaks MSMS § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7 ja § 8 põhiseadusega (PS) vastuolus

olevaiks. PS § 113 nõuab riikliku maksu puhul kõigi maksuõigussuhte elementide (maksumaksja,

maksuobjekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev) sätestamist seaduses,

kuna maksumaksja õigused ja kohustused peavad tulenema vahetult maksuseadusest.

Maksuõigussuhte fakultatiivne element, maksusoodustus, peab (juhul kui seda soovitakse

rakendada) samuti olema sätestatud seaduses. Eeltoodud põhiseadusest tulenevad nõuded on

vastustaja hinnangul MSMS kehtestamisel täidetud ning PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse riive

ei ole antud juhul ebaproportsionaalne.

7.4 HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebusesse märkida kaebuse faktiline põhjendus. Kaebaja

on kaebuses välja toonud üksnes õiguskantsleri seisukohad, kuid kaebusest ei nähtu, et

2(5)

õiguskantsleri poolt väljatoodud olukorrad oleksid vähimalgi määral haakuvad kaebaja ja talle

kuuluva sõidukiga. Tegemist pole olukorraga, kus kaebajal puuduks sõiduki kasutamise võimalus

(nt põhjusel, et see on hävinud, varastatud vms), samuti pole kaebuses välja toodud muid

asjaolusid, mis seostuks õiguskantsleri ettepanekus väljatooduga (paljulapseline perekond,

puudega isikud vm). Kuigi 20.03.2025 määrusega kohustas Tallinna Halduskohus kaebajat

seostama kaebuses esitatud õiguskantsleri seisukohti konkreetselt kaebajale määratud

mootorsõidukimaksuga ja vaidlustatava maksuteatega seonduvate asjaoludega, ei ole kaebaja ka

kaebuse täienduses neid puuduseid kõrvaldanud, väites üksnes, et kohustuse pealepanek riivab

alati adressaadi õigusi ning et kohustava haldusakti adressaadil on HKMS § 44 lg 1 kohaselt

üldjuhul alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse. Seejuures ei ole aga

kaebaja jätkuvalt selgitanud, miks ta leiab, et maksuteade ja talle määratud mootorsõidukimaks on

õigusvastane, kaebaja ei selgita, kuidas tema subjektiivseid õigusi vaidlustatud maksuteatega

riivatakse või rikutakse. Kaebusest nähtuva põhjal ei ole äratuntav, et tegemist oleks kaebaja

põhiõiguste ebaproportsionaalse riivega. Kaebus põhineb üksnes hüpoteetilistel väidetel ning

selles väljatoodud viidetel õiguskantsleri ettepanekutele puudub vastustaja hinnangul tähtsus

käesoleva asja lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on sisuliselt

põhjendamata. Seega jääb MTA seisukohale, et vaidlusalune maksuteade on õiguspärane. Puudub

alus maksuteate muutmiseks või tühistamiseks ning seetõttu tuleks X. Xi kaebus jätta

rahuldamata.

Kaasatud haldusorgani seisukoht

8. Kaasatud haldusorgani hinnangul on MSMS kooskõlas põhiseadusega.

8.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas

MSMS tema õigusi tema hinnangul põhiseadusevastaselt riivab. Kaebuses on esitatud teoreetiline

käsitlus. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks

normikontrolliks. Tulenevalt eeltoodust puudub Rahandusministeeriumi hinnangul kaebajal

kaebeõigus.

8.2 Kõik mootorsõidukimaksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt,

maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksuvabastused) on kindlaks

määratud seaduses. MSMS-s maksusumma kujuneb objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad

kõigile maksumaksjatele ühtviisi.

8.3 Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. Riigikohus on leidnud, et PS § 32

lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira

seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid

on põhiseadusega kooskõlas. Ka PS §-st 113 ei tulene seadusandjale piiranguid avalik-õiguslike

rahaliste kohustuste eesmärkide määratlemisel. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse võib

kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. MSMS eesmärgiks on tagada

stabiilne tulu laekumine riigieelarvesse ja maksukogumise lihtsus, mis on PS § 32 omandiõiguse

riive legitiimne eesmärk.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja on vaidlustanud maksuteate nr 20250236631 mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal,

mille kohaselt on kaebajale määratud mootorsõidukimaks mootorsõidukit X X puudutavas osas

200,71 eurot.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajalt nõutava mootorsõidukimaksu arvestus on vastavuses

MSMS- i regulatsiooniga.

3(5)

12. 19.03.2025 esitatud kaebusest ning 27.03.2025 esitatud kaebuse täiendustest nähtuvalt on

kaebaja kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusalune maksuteade on koostatud ja kaebajale esitatud

MSMS-i sätete alusel, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning seetõttu on kaebaja

hinnangul õigusvastane ka kaebajale saadetud maksuteade. Kaebaja põhistab oma kaebust viitega

õiguskantsleri poolt 26.02.2025 Riigikogule tehtud ettepanekus tooduga viia MSMS

põhiseadusega kooskõlla. Kaebaja teeb kokkuvõtte õiguskantsleri põhjendustest, miks on viimase

arvates MSMS ja liiklusseadus (LS) vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 32. Lisaks viitab kaebaja ka

õiguskantsleri seisukohtadele liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukite omanike erinevale

kohtlemisele 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026. Kaebaja toob ka välja, et on pöördunud

kohtusse enda õiguste kaitseks, sest on otsuse adressaat ning kohustust paneva haldusakti puhul on

alati tegemist koormava haldusaktiga.

13. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et kaebaja ei ole välja toonud

ühtegi põhjendust, kuidas MSMS tema õigusi põhiseadusevastaselt riivab. Kaebuses on esitatud

üksnes teoreetiline käsitlus, mida kaebaja ei seosta oma subjektiivsete õiguste tegeliku riivega.

Seega puudub kohtul alus ja võimalus kontrollida vaidlustatud normide põhiseaduspärasust

kaebaja isikust ja tema isikuga seonduvatest asjaoludest lähtuvalt, nt võrdsuspõhiõigus jms.

Kaebaja ei viita, et talle kuuluv sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, sõiduk on hävinud

vms. Seega saab kohus piirduda üksnes formaalse ja üldise normikontrolliga. Seejuures ei sea

kohus kahtluse alla, et mootorsõidukimaksu puhul on tegemist kaebaja jaks koormava

haldusaktiga. Rõhutamist vajab, et ka koormava haldusakti puhul peab kaebaja välja tooma

põhjendused, miks haldusakt just tema õiguste riive seisukohalt õigusvastane on.

14. MKS § 10 lg 2 p 2 sätestab, et maksuhalduri ülesandeks on muuhulgas arvestada ja määrata

seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma. MSMS § 3 p-st 1 tulenevalt

mootorsõidukimaksu objekt on liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. MSMS § 5 kohaselt

mootorsõidukimaksu maksab mootorsõiduki omanik (p 1) või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või

juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud (p 2). MSMS § 9 lg 1 omakorda sätestab, et MTA

väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva

mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril.

15. Kaebaja ei vaidle, et ta on mootorsõiduki X X omanik. Seega on kaebaja isik, kellel on MSM-

st tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Seega on vastustaja õiguspäraselt arvestanud

kaebajale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu ja väljastanud selle kohta maksuteate.

Vastustaja on toiminud kehtiva MSMS § 10 lg 2 p 2 ja § 9 lg 1 alusel, kasutades Transpordiameti

liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12 kehtestatud maksukohustuse

arvestamise aluseid.

16. Maksude kehtestamise peaeesmärgiks on riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike

ülesannete täimiseks vajaliku raha saamine. Lisaks võivad maksudel olla ka regulatiivsed

kõrvaleesmärgid, nt keskkonnasääst ja harjumuste kujundamine.

17. Mootorsõidukimaks on oma olemuselt omandimaks. Omandi maksustamine tugineb eeldusel,

et isik, kellel on võimalik vastavat vara (antud juhul mootorsõidukit) omandada, kuulub suurema

majandusliku edukusega isikute hulka (võrreldes nendega, kellel puudub võimalus sellist vara

soetada). Seejuures sõltub vastav maksukohustus isiku valikutest, st tegemist pole vältimatu

maksukohustusega. Esiteks puudub kohustus mootorsõidukit omandada (st esineb võimalus

vastavat maksukohustust vältida), kuid kui siiski omandamise otsus tehakse, on võimalik ja ka

vajalik lähtuda sõiduki valikul enda majanduslikest võimalustest. Mootorsõidukimaks on osa

mootorsõiduki omamisega kaasnevast kogukulust (mille moodustavad muu hulgas sõiduki

omandamise kulu, hooldamise kulu, kindlustamise kulu, kütuse soetamise kulu jms). Sõiduki

omandamise otsuse tegemisel ei ole seega piisav lähtuda vaid sellest, kas majanduslikud

võimalused on piisavad sõiduki müügihinna tasumiseks, vaid kas need on piisavad kogukulu

4(5)

kandmiseks. Majandusliku loogika järgi ei saa kulud ületada püsivalt tulusid, st jätkusuutlik ei ole

omandada ega omada mootorsõidukit, mille kogukulu kandmiseks piisavad vahendid puuduvad.

18. MSMS-i eelnõu seletuskirjast (eelnõu 364 UA) nähtuvalt on MSMS-i kehtestamisel lähtutud

majanduslikku, elu- ja looduskeskkonda ning sotsiaalset mõju kombineerivast eesmärgist: Eesti

autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem ja uute autode osas saastavam. Samas

ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele

on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni.

Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate

sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. /-/…/-/ Mootorsõidukimaksu puhul

on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem vanuskompensatsioon vanematel autodel

vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga autode osas. See aitab mootorsõidukimaksuga

toime tulla ka madalama sissetulekuga autoomanikel arvestades ka maksevõimega. /-/…/-/

Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid. Vanuse vähendust hakatakse

rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni

mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on

vanusekoefitsient 0,20. Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes mootorsõidukimaksuga

tähendab seda, et vanematel autodel moodustab registreerimistasu suurema osakaalu auto hinnast

kui uuematel. See suunab tulevased autoostjad uuemate ja sedakaudu keskkonnasõbralikumate

valikute suunas. /-/…/-/ Näiteks 10 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 167 eurot aastas

ehk 14 eurot kuus, 15 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks on 85 eurot aastas ehk 7 eurot kuus

ning vanemata kui 20 aasta vanuste sõidukite aastamaks on 50 eurot aastas ehk 4 eurot kuus.

Enamikul juhtudest jääb aastamaksu kulu kaugelt alla tüüpilise aktiivkasutuses oleva sõiduki

kütuse- ja kindlustuskulu.

19. Lisaks on MSMS-i muutmise kaudu (eelnõu 694 SE) reguleeritud lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine. Muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt:

„Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist

hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on

läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on konkreetselt

automaksust tuleneva mõju leevendamine.“.

20. Mootorsõidukimaks lähtub sõiduki tehnilistest näitajatest ja vanusest, st analoogsete tehniliste

näitajatega ja vanusega sõidukite arvestuslik mootorsõidukimaks on analoogne, st isikuid

koheldakse sarnastel asjaoludel võrdselt. Teatavad maksuvähendused on seotud sõiduki omaniku

isikuga – nt eelnevalt viidatud maksuvähendus lastega peredele, kuid ka see lähtub võrdsuse

põhimõttest, st laieneb kõigile vastavatele tingimustele vastavatele isikutele.

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse ning kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUD

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist,

mistõttu menetluskulude jaotuse küsimust ei tõusetu. Seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

23. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

5(5)