4-26-289/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-289

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2026. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-289 (kohtueelses menetluses 2302,25,016096)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi Anastasia Raid (isikukood: 60401110243), elukoht:

xxx, väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 28.01.2026. a

otsus väärteoasjas nr 2302,25,016096

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Anastasia Raidi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 28.01.2026. a otsusele väärteoasjas nr 2302,25,016096

rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 28.01.2026. a otsus väärteoasjas nr 2302,25,016096 osaliselt, s.o

Anastasia Raidile määratud karistuse täitmise tähtaja osas.

3. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 85 trahviühikut, s.o 680

eurot ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud

rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 760 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1440 eurot tuleb KarS

§ 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi (tasuda

igakuiselt vähemalt 120 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvel, märkides samas otsuses märgitud viitenumber.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

4-26-289

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 6.05.2026 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

avariimenetlusgrupi uurija Kerly Simulman koostas 06.01.2026 väärteoprotokolli

20160106438501 Anastasia Raidile selle eest, et tema 21.12.2025 ajavahemikul 19.01 kuni

19.02 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimisnumbriga XXX. Enne

tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit MercedesBenz

350 riikliku registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Xle,

(fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

liiklusseaduse (LS) §- de 49 lg 1, 169 lg 4 p 4, 5 ja 169 lg 5 nõudeid, pannes toime sellega

väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl karistas 28.01.2026. a koostatud otsusega

Anastasia Raidi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 680 euroga ja

LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 760 euroga. Kohtuvälise

menetleja otsusega tuleb foto- ja videomaterjal säilitada Lääne-Harju politseijaoskonna

võrgukettal.

3. 28.01.2026. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule leiab Anastasia Raid, et kohtuvälise

menetleja otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning väärteokoosseisud ei ole tõendatud. Ta ei

olnud teadlik, et toimus liiklusõnnetus või ta põhjustas kahju teisele sõidukile. Tagurdamise

ajal veendus, et tema taga ei ole teisi sõidukeid. Ta ei tundnud ega märganud kokkupõrget

ning küljepeeglist ei märganud midagi ebatavalist. Kui oleks tajunud kokkupõrget ei oleks

lahkunud sündmuskohalt. Kaebuse esitaja leiab, et teise auto sinine värviosake võib viidata

kontaktile, kuid ei tõenda, et tegemist oli juhile tajutava liiklusõnnetusega. Praeguses asjas

puuduvad sõltumatud tunnistajad. Videosalvestis ei näita selgelt ega üheselt tuvastavat

kokkupõrget. Kaebuse esitaja sõidukil olid juba varem vigastused. Menetluses puudub

tehniline ekspertiis. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus

liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel, tühistada või oluliselt leevendada liiklusseaduse § 223 lg 1

alusel määratud karistust. Kaebust soovib lahendada kirjalikus menetluses.

4. 29.01.2026. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Anastasia Raidi kaebus käiguta.

5. 29.01.2029 kõrvaldas Anastasia Raid kaebuses puudused, st esitas maakohtule kaebuse

allkirjastatuna.

6. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 06.02.2026. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

leiab, et menetluse käigus on leidnud tõendamist, et sõiduk Mercedes-Benz sai 21.12.2026

ajavahemikul 19.01-19.02 kahjustada. Sõidukite kahjustused on nähtavad fotodel ning on

fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis. Sõidukitel esinevad vigastused on omavahel täielikult

ühildatavad. Ka ilma ekspertteadmisteta isik saab teha järelduse, et need kaks sõidukit on

omavahel kokkupuutunud. Kohtuväline menetlea viitab sõidukite vaatlusprotokollidele

lisatud fotodele. Mercedes-Benz puhul fotole IMG_1656 ja Volkswagen puhul IMG_1918.

Liiklusõnnetus on fikseeritud ka toimikule lisatud videosalvestisel. Menetlusaluse isiku poolt

juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju Xle, mistõttu esinevad asjas

4-26-289

liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse teise osapoole

käitumises ei nähtu liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi (sõiduk seisis ja oli

nõuetekohaselt pargitud) ning liiklusõnnetuse toimumist oleks saanud ära hoida ainult

Anastasia Raid kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud teisi sõidukeid. Kohtuväline

menetleja asub seisukohale, et üheselt on tõendatud, et Anastasia Raid põhjustas

ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ning talle LS § 49 lg 1 järgi etteheidetav rikkumine kuulub

karistamisele LS § 223 lg 1 alusel. Lähtudes videosalvestisest, liiklusõnnetuste asjaoludest ja

sõidukitel tuvastatud vigastustest, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi

kindlasti aru saama, et ta sõitis otsa teisele sõidukile. Kuivõrd menetlusalusele isikule on

antud juhtimisõigus, siis pidi ta ka teadma millised on juhi kohustused liiklusõnnetuse

toimumise korral ning millal tuleb õnnetusest teavitada politseid. Menetlusalune isik rikkus

LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid. Oma taolise tegevusega raskendas menetlusalune

isik väga tugevalt varalise kahju põhjustaja isiku väljaselgitamist ja kahjustada saanud

sõiduki parandamist. Tulenevalt eeltoodust leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule LS

§ 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd

välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele LS § 236 lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja, leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse

muutmiseks karistuse suuruse osas. Rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline

menetleja vastu ei vaidle.

7. 17.03.2026 esitas kohtuväline menetleja tunnistaja ülekuulamise tõlke ja 18.03.2026

väärteotoimiku lisana videosalvestuse CD-plaadil. Kuivõrd videosalvestus CD- plaadil ei

avanenud, siis edastas kohtuväline menetleja 1.04.2026 uuesti videosalvestised.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tutvunud Anastasia Raidi kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud

väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 lahendada

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja

kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Otsustamaks Anastasia Raidile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.

10. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu

11. Anastasia Raid ei tunnista enda süüd, väites menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et

ta võis tõesti 21.12.2025 umbes kella 19.00 ajal olla oma sõidukiga Volkswagen Passat XXX

aadressil Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima parklas. Ta arvab, et tal võis hakata halb, kuna

tuli poest ilma ostudeta välja, kuid see ei tähenda, et ei andnud endale aru. Tõenäoliselt ta ei

vaadanud küljepeeglitesse, vaatas tahavaate peeglisse, et tema taga ei oleks autosid. Ta ei

tajunud otsasõitu. Oma sõiduki paremal küljel olevat vigastust ei ole ta tähele pannud. Auto

on vana, ostes olid juba vigastused.

12. Kohus peab kaebaja ütlusi usaldusväärseks osaliselt, nimelt selles osas, et tema 21.12.2025

kella 19.00 ajal enda juhitud sõidukiga Volkswagen Passat riikliku registreerimisnumbriga

XXX viibis Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima parklas, käis poes ja sõitis parkimiskohalt

välja, vaatas tahavaatepeeglisse. Ebausaldusväärseks peab kohus kaebuse esitaja ütlusi selles,

et tema juhitud sõidukiga parkimiskohalt väljasõites ei tajunud otsasõitu ega põhjustanud

vigastusi sõidukile Mercedes-Benz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX ning selles osas

4-26-289

jätab kohus Anastasia Raidi ütlused tõendikogumist välja. Kohtu veendumus kujunes

järgmiselt.

13. Tunnistaja X ütlustest tulenevalt 21.12.2025 umbes 18.50 parkis tema sõiduki Mercedes-

Benz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX invaliidi kohale Maxima poe juures, aadressil

Ehitajate tee 148. Kui tuli poest tagasi kell 19.10 oli tema auto juhipoolne külg kriimustatud

ning oli jälg sinisest autost, mis lahkus sündmuskohalt. Tema auto kõrvale pargitud auto oli

erksinine ja selle värv jäi tema auto uksele.

14. Sõiduki Mercedes-Benz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX vigastused on tuvastatud

22.12.2025 vaatlusprotokolliga koos fotodega, mille kohaselt on sõiduki vasakpoolsel küljel

kraapejäljed ja värvikahjustused, kraapejälgedel sinise värvitooniga määrdumine ning

värvitükikesed. Fotol IMG_1656 on näha, et sõidukil Mercedes-Benz on vigastatud juhi uks,

millel on kõrgusel ca 60 cm – 70 cm tugevad riivava kontakti jäljed. Samuti on tuvastatav, et

sõidukile Mercedes-Benz on lisaks vigastustele jäänud ka sinise värvi ladestused kõrgusele

ca 70 cm.

15. Sõiduki Volkswagen Passat XXX (Foto IMG_1915) vigastused on tuvastatud 06.01.2026

vaatlusprotokolliga koos fotodega, millest nähtuvalt on sinist värvi sõiduki paremapoolsel

tagaküljel kraapejäljed ja värvikahjustused. Fotol IMG_1918 on sõiduki parempoolsel

tagatiival selgelt tuvastatavad vigastused kõrgusel ca 60 cm – 70 cm. Samuti on sõidukil

Volkswagen kõrgusel ca 70 cm kerepaneelide liitekohas tuvastatav välja ulatuv koht millel on

näha, et sealt on ära nühitud sõiduki sinine värv.

16. Taoliselt on leidnud tuvastamist, et mõlematel sõidukitel esinevad vigastused on omavahel

ühildatavad ning objektiivsed tõendid langevad kokku tunnistaja ütlustega.

17. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et praeguses asjas puudus vajadus teha

liiklustrassoloogia ekspertiis, sest muude objektiivsete tõenditega on tuvastatud, et

liiklusõnnetuse on põhjustanud Anastasia Raid.

18. 6.01.2026 vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima

kaupluse turvakaamera salvestist. „Parkla“ salvestiselt on näha, et kell 18:54:08 saabub

invakohtade kõrvale parkimiskohale hallikat tooni sõiduauto, millest vasakul pool juba

pargib sinist värvi universaalkerega sõiduauto. Kell 19.01-19.02 tagurdab sinist värvi

sõiduauto parkimiskohalt välja ja lahkub parklast. Kaustas „T520 21.12 lisa“ on nähtav

sinise universaalkerega sõiduki saabumine parklasse salvestises oleva kella 18.21 järgi.

19. Kohtule edastatud videosalvestiselt 2026-04-01 103227.mp4 nähtuvalt on näha

turvakaamera T520 salvestis. 21.12.2025, et kell 18:54:08 pargib invakohtadele mõeldud

parkimiskohale hallikat tooni sõiduauto. Sõidukist vasakul pool on pargitud sinist värvi

universaalkerega sõiduauto. Järgnevalt kell 19:01:07 on näha salvestiselt hallikat tooni

sõiduauto kõrval pargitud sinist värvi universaalkerega sõidukil tulede süttimist ja kell

19.01-19.02 tagurdamist. Küll ei nähtu ajavahemik 19:01:25 kuni 19:01:47, kuid alates

19:01:48 on näha sinise sõiduki tagurdamine vastu takistust (toimub jõnksatus), seejärel edasi

liikumist ning uuesti tagurdamist, muutes sõidutrajektoori. Sinist värvi sõiduk tagurdab

parkimiskohalt välja ja sõidab minema.

20. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja X tegevusele midagi ette heita, ta

ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse

põhjustamises. Tunnistaja ütluste kohaselt parkis ta sõiduki invaliidikohale, poest tagasi

tulles oli auto juhipoolne külg kriimustatud ja jälg sinisest autost, mis lahkus sündmuskohalt.

Antud juhul on ka oluline, et tunnistaja poolt juhitud sõiduauto parkis varem parkimiskohale

pargitud sinist värvi sõidukist tahapoole. Sõiduki kahjustada saanud vasakpoolne juhiuks on

tagapool sinist värvi universaalkerega sõiduki parempoolsest tagumisest küljest. Seega ei

saanud tunnistaja juhitud sõiduk tekitada vigastusi Anastasia Raidi poolt pargitud sõidukile.

21. Koostoimes videosalvestisega, mõlema sõiduki vigastustega, sh värviosakeste leidumisega

ning olukorras kui tunnistaja sõiduk oli pargitud, ei liikunud, pidi menetlusalune isik aru

4-26-289

saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Seda enam, et videosalvestiselt on näha sõiduki

tagurdamisel takistuse vastu sõitmine ja seejärel parema sõidutrajektoori otsimine.

22. Seega on Anastasia Raid põhjustanud liiklusõnnetuse liiklusseaduse § 2 p 32 mõttes.

23. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

24. Anastasia Raidile heidetakse ette LS § 49 lg 1 järgi rikkumist, mille kohaselt tagurdades ei

tohi juht ohustada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

25. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus, et just Anastasia Raidi juhitud

sõiduk Volkswagen Passat XXX 21.12.2025 kella 19.01-19.02 ajal Tallinnas Ehitajate tee

148, Tallinn Maxima kaupluse parklas tagurdades otsa kõrval parkinud Mercedes-Benz 350

registreerimismärgiga XXX. Sellise tegevusega põhjustas Anastasia Raid varalise kahju Xle.

26. Anastasia Raid on andnud ütlusi, et ta tõenäoliselt ei vaadanud küljepeeglisse, vaatas

tahavaatepeeglisse. Seega enne tagurdamist ei veendunud ta selle ohutuses ega kasutanud

vajadusel teise isiku abi.

27. Anastasia Raid, sõites enda autoga otsa temast paremal pool parkinud Mercedes Benzile ning

põhjustades Xle varalise kahju, on täitnud LS § 223 objektiivse koosseisu.

28. Vastavalt KarS § 18 lg- le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on

rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli

täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt liiklusseaduse §

16 lg 1 sätestatud peab liikleja olema viisakas ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis

võib ohustada või kahjustada vara. Seega, kui Anastasia Raid oleks olnud hoolikas ning

kohusetundlikum, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa parkivale sõidukile.

Anastasia Raid pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, kuna ta ei veendunud

tagurdamise ohutuses. Täpsemini selles, kas tagurdamisel võib ta tema kõrval parkinud

sõidukile otsa sõita. Sellise tegevuse tagajärjel võib Anastasia Raidi tegevus kaasa tuua teise

isiku vara kahjustamise. Hooletust kinnitab ka see, et Anastasia Raidi kohtuvälises

menetluses antud ütluste kohaselt ta ei vaadanud küljepeeglitesse. Kui Anastasia Raid oleks

olnud kohusetundlikum, vaadanud ka küljepeeglisse, siis oleks tal olnud võimalik sõiduki

liikumistrajektoori muuta tagurdamise alguses ja hoida sedamoodi õigusrikkumine ära.

29. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

30. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Anastasia Raid põhjustas liiklusõnnetuse ning tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule

varaline kahju.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu

31. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS

§ 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta

üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja

selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS §

169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi

kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada.

32. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Anastasia Raid pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Vaidlus seisneb aga selles, kas menetlusalune isik Anastasia Raid

sai aru sellest, et ta sõitis tagurdamisel otsa teisele sõidukile, st kas ta pani toime LS § 236 lg

1 objektiivsele koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes

4-26-289

politseile õnnetusest teatamata, kuigi LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud

kohustuslik.

33. Anastasia Raidi ütluste kohaselt ta ei saanud aru, et on toime pannud liiklusõnnetuse.

Kohtule esitatud kaebuses möönab, et väike värvijääk võib tekkida ka kergema puudutuse

või hõõrdumise tulemusel, mis ei pruugi olla juhile eristatav ega märgatav. Tal ei olnud ka

tahtmist sündmuskohalt põgeneda. Ka sai asjaoludest teada alles siis, kui politsei temaga

ühendust võttis.

34. Kohus suhtub menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest

kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused. Kui sõidukid omavahel kokku

puutuvad on kuulda kokkupõrke heli. Praegusel juhul oli kokkupõrge-kriipimine sedavõrd

intensiivne, et tekkisid kraapejäljed ja värvikahjustused, mistõttu pidi kokkupuude kahe

sõiduki vahel olema piisavalt tugev. Menetlusalune isik pidi arusaama või vähemalt möönma,

et on sõitnud vastu takistust, milleks on pargitud sõiduk. Vastasel juhul ei oleks tema sõiduk

takistuse vastu sõitmisel hetkeks peatunud, siis edasi sõitnud ja uuesti tagurdades oma

sõidutrajektoori muutma hakanud, vaid oleks edasi tagurdanud. Sellest tulenevalt leiab

kohus, et menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse põhjustamisest teadlik, kuid jättis sellest

politseile teatamata.

35. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse

osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas

sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning

lg 5 nõuete rikkumine.

36. Nimelt ei olnud Anastasia Raidile peale Mercedes Benz kahjustamist teada Mercedes Benzi

juht, kuid selge oli varalise kahju tekkimine. Sellele vaatamata ei helistanud Anastasia Raid

politseisse/häirekeskusesse teavitamaks, et tema tegevuse tagajärjel on põhjustatud

kahjustused ja varaline kahju teisele sõidukile ning neil asjaoludel saada politseilt

edaspidiseid korraldusi.

37. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on põhjendatud asuda

seisukohale, et Anastasia Raidi teadmisi liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile

kohustuslikust käitumisjuhistest liiklusõnnetuse korral on eksami sooritamise kaudu

kontrollitud ja heaks kiidetud.

38. Vaidlust ei ole asjaolus, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka

liiklusõnnetusest politseid. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud tahtlikult. Anastasia

Raid on kaebuses väitnud enda õigustuseks, et ta ei olnud teadlik liiklusõnnetuse

põhjustamisest, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav.

Menetlusalune isik sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse

saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus

sündmuskohalt.

39. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p-de

4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

40. LS § 223 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne

kuuni.

41. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise ees rahatrahviga 85 trahviühikut ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 95 trahviühikut.

4-26-289

42. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Anastasia Raidi käitumises karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.

43. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke.

44. Anastasia Raidi süü LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd

tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju

tekitamisega, mis on toime pandud hooletusest. Samuti on tekitatud pigem vähesel määral

kahjustusi, kraapejäljed ja värvikahjustus ehk kahju ulatus on väike. Sellest tulenevalt tuleb

kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata minimaalmäära

lähedaseks.

45. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab

kohus, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi

abita ei jäetud. Samas on Anastasia Raid teo toime pannud kavatsetult. Eelneva alusel leiab

kohus, et Anastasia Raidi süü on keskmääras.

46. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid

ei tuvastanud ka kohus.

47. Anastasia Raid on varem karistamata isik, tegemist on isikuga, keda ei ole karistusregistrisse

kantud, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi karistuse korrigeerimiseks ei esine.

48. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele

teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe

väärteo omavaheline seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud

liiklusõnnetuse põhjustaja, sh liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav

isik saab karistada.

49. Seega on Anastasia Raidi süü üle miinimummäära kuid alla keskmäära, mistõttu tuleb

tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud.

LS § 223 lg 1 alusel on Anastasia Raidile määratud karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära

vahel, s.o 85 trahviühikut. LS § 236 lg 1 alusel on määratud karistus samuti sanktsiooni

alam- ja keskmäära vahel, s.o. 95 trahviühikut. Eeltoodu alusel jätab kohus mõistetud

karistuse muutmata.

50. Kaebusest nähtuvalt ei ole isik taotlenud rahatrahvide tasumise ajatamist. Arvestades, et

menetlusalune isik on taotlenud rahatrahvi olulist vähendamist, kokku on rahatrahvid

summas 1440 eurot, mis on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka keskmisel tööl

käiva isiku jaoks, siis peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada

trahvide tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.

51. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 28.01.2026. a otsuses märgitud makserekvisiitide

järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber.

52. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise

menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab otsuse muutmata.

4-26-289

/allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik