2-24-8131/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8131

Kohtuasi

C.R-i avaldus F.X üle eestkoste seadmiseks ja talle

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Puudutatud isik (eestkostetav) F.X (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa

Puudutatud isik (eestkostetava poeg) W.U (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand

Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna linn (Tallinna

Linnavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Liisa Päeske

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.03.2025 määrus osas, millega maakohus määras

Tallinna Linnavalitsuse F.X eestkostjaks (resolutsiooni p 2), ning saata asi

tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas on

maakohtu määrus jõustunud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-24-8131

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.R (avaldaja, eestkostet vajava isiku tütar) esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus seada F.X (puudutatud isik I, eestkostet vajav isik) üle eestkoste ja määrata

avaldaja tema eestkostjaks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isiku I tervislik seisund alates 2015. aastast halvenenud ning

ta vajab abi igapäevaelu korraldamisel. Ta ei orienteeru ajas ega ruumis ning eksib ka

kohtades, kus ta on varem aastaid käinud. Samuti ei suuda puudutatud isik I hakkama saada

enda rahaasjade ajamisega. Puudutatud isiku I tervislik seisund viitab psüühilise seisundi

tuntavale halvenemisele, sh esinevad dementsusseisundi tunnused. Avaldaja mõistab

eestkostja ülesandeid ja kohustusi ning puuduvad tema isikust või muudest asjaoludest

tulenevad põhjused, mis välistaksid tema eestkostjaks sobivuse. Avaldaja on suhelnud

puudutatud isikule I eestkostja seadmise küsimuses ka Mustamäe Linnaosa Valitsusega ning

ka neil ei ole olnud vastuväiteid selle kohta, et avaldaja saab puudutatud isiku I eestkostjaks.

Avaldaja vend, W.U (puudutatud isik II, eestkostet vajava isiku poeg), ei ole tema

käitumisest ja suhtumisest emasse ning mitteseaduskuulekast käitumisest tulenevalt sobilik

olema eestkostjaks.

2. Harju Maakohus algatas 02.06.2024 määrusega puudutatud isiku I üle eestkoste seadmise ja

talle eestkostja määramise menetluse ning kaasas puudutatud isikutena menetlusse puudutatud

isiku I, puudutatud isiku II ja Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu).

3. Maakohus määras 20.06.2024 määrusega puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimine ülesandeks SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Ekspertiis tehti 03.07.2024.

4. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 15.07.2024 seisukohas, et

puudutatud isik I vajab eestkostet rahaasjade korraldamiseks, asjaajamiseks ning enda

esindamiseks kõigi kinnisvaraga seotud tehingute tegemisel. Tallinna linna hinnangul on

puudutatud isiku I huvides, kui talle määrataks eestkostjaks Tallinna linn. Puudutatud isiku I

iseseisev toimetulek on viimaste aastate jooksul halvenenud, ta ei käi üksi väljas, ta vajab abi

toidu ja ravimite toomisel, arstiabi korraldamisel, ametiasutustes saatmisel, asjaajamisel ning

maksete tasumisel. Mõlemad lapsed soovivad oma ema teineteise eest kaitsta, põhjustades

oma käitumisega emale hingelist ja emotsionaalset kahju. Puudutatud isik I on kergesti

mõjutatav oma laste poolt, kelle omavahelised konfliktsed suhted on seotud ema korteri

kasutamise ja omamisega. Arvestades pikaajaliselt väljakujunenud peresuhteid, isiku

haavatavust lähedaste poolt ja tervislikku seisundit, püsib oht, et eestkostet seadmata võib

puudutatud isik I oma seisundist tulenevalt tekitada endale varalist kahju.

5. Puudutatud isikule I määratud esindaja palus 17.07.2024 arvamuses avalduse rahuldada ja

määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Esindaja hinnangul vastab avaldaja

perekonnaseaduse (PKS) §-s 204 sätestatud nõuetele ning on võimeline eestkostja ülesandeid

täitma. Puudutatud isik I on palunud enda eestkostjaks määrata avaldaja, kuna ta on mitme

aasta jooksul teda vajadusel abistanud, pärast 15.03.2024 aga sisuliselt pidevalt hooldanud,

toonud talle toitu ja viinud teda vajadusel arsti juurde.

21.11.2024 seisukohas oli puudutatud isikule I määratud esindaja arvamusel, et puudutatud

isiku I eestkostjaks tuleks määrata Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu).

Esindaja arvates ei sobi puudutatud isik II ja poja abikaasa Y eestkostjaks, kuna neil

puuduvad usalduslikud suhted puudutatud isikuga I. Samuti on puudutatud isik II kahel korral

2-24-8131

mõjutanud ema tema elukohaks olevat korterit endale kinkima. Esimesel korral nõustus ta

puudutatud isiku I palvel korteri tagasi andma, teisel korral tühistati kinkeleping Harju

Maakohtu 03.02.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15157. Avaldaja sobiks isikuomadustelt

eestkostja ülesandeid täitma ja tal on usalduslikud suhted puudutatud isikuga I, keda ta on

faktiliselt juba mitme aasta vältel elukondlikult abistanud, ent arvestades avaldaja ja

puudutatud isiku II omavahelisi konfliktseid suhteid võib avaldaja eestkostjaks määramine

tekitada uusi konfliktseid olukordi, mille esilekutsumise tõenäosus puudutatud isiku II poolt

on äärmiselt suur.

6. Harju Maakohus kuulas 09.10.2024 kohtuistungil ära avaldaja ja puudutatud isiku I.

Puudutatud isik I avaldas ärakuulamisel, et nõustub eestkoste määramisega ning soovib enda

eestkostjaks tütart, kellega läbisaamine on tal väga hea, kes aitab teda koguaeg, käib poes ja

viib arstile ning kaitseb teda. Puudutatud isik I selgitas, et poja abikaasa käib vahel tema

juures magamas, ent poja abikaasal ei ole vaja teda aidata, sest tütar teeb kõik ära. Puudutatud

isik I ei soovi poja abikaasat endale eestkostjaks. Puudutatud isik I avaldas, et ei ole mitte

mingil juhul nõus, et tema poeg hakkaks tema eestkostjaks. Linna ei soovi puudutatud isik I

samuti endale eestkostjaks, kuna seal on talle võõrad ja imelikud inimesed ning tal on olemas

lähedane inimene (avaldaja), kes teda kogu aeg aitab.

06.11.2024 kohtuistungil kuulas Harju Maakohus ära puudutatud isikule I määratud esindaja,

Tallinna linna esindaja, Y-i ja puudutatud isiku II. Tallinna linna esindaja oli seisukohal, et

puudutatud isiku I eestkostjaks peaks olema Tallinna linn. Linna selgituse kohaselt on

puudutatud isiku I tervis halvenenud, ta on emotsionaalne ja hingeline, soovib oma lastele

head ja annab neile täitmatuid lubadusi, mis tekitab laste vahel konflikte, mis on kestnud

pikka aega ja kahjustanud puudutatud isiku I vaimset tervist. See olukord on kestnud juba

aastaid ning lapsed ei ole teinud olukorra lahendamiseks pingutusi. Tallinna linn avaldas, et

tal ei ole teiste eestkostja kandidaatide osas kahtlusi, et nad saaksid eestkostja ülesannetega

hakkama, kuid pigem on siin teised mured. Puudutatud isikule I määratud esindaja arvates

oleks neljast eestkostja kandidaadist sobivaim kohalik omavalitsus. Kui määrata eestkostjaks

avaldaja, tekitab see puudutatud isikule II probleeme. Sama oleks olukord siis, kui määrata

eestkostjaks puudutatud isik II. Avaldaja on täiesti võimeline olema eestkostjaks, praegu ta

abistab reaalselt ema, samuti saaksid teised hakkama, kui poleks neil sellist konfliktset suhet.

Puudutatud isik II ja tema abikaasa Y avaldasid kohtule 06.11.2024 ärakuulamisel nõusolekut

hakata puudutatud isiku I eestkostjaks ning esitasid kohtule 18.11.2024 kirjaliku avalduse,

milles taotlesid enda eestkostjateks määramist, kinnitades, et nad on valmis ja võimelised

täitma eestkostja kohustusi ning pakkuma vajalikku hoolt ja tuge. Samas avaldas puudutatud

isik II ärakuulamisel, et nemad oleksid selle poolt, kui kohalik omavalitsus määrataks

eestkostjaks, seal on professionaalid.

7. Puudutatud isik II avaldas 21.11.2024 lõplikus seisukohas, et ei ole nõus avaldaja

määramisega eestkostjaks, leides, et avaldaja soov saada eestkostjaks ei ole siiras ega vasta

puudutatud isiku I huvidele. Samuti leidis puudutatud isik II, et kumbki lastest eestkostjaks ei

sobi, sest emma-kumma eestkostjaks määramisel pingeseisund eskaleeruks, ning avaldas, et

eestkostjaks peaks olema neutraalne isik, kelleks on Tallinna linn.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus seadis 14.03.2025 määrusega puudutatud isiku I üle eestkoste ja määras

puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) tema

esindamiseks kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse,

2-24-8131

järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamisel. Maakohus luges puudutatud isiku I

valimisõiguse osas teovõimeliseks ja leidis, et puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Maakohus määras kindlaks eestkostja

ülesanded ja kohustused. Samuti määras kohus, et otsustab hiljemalt 14.03.2030 eestkoste

jätkamise ning eestkostja ülesannete laiendamise või kitsendamise vajaduse üle.

Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning muud

menetluskulud riigi kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on antud juhul täidetud PKS § 203 lg-s 1

sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Puudutatud isiku I tervisliku seisundi tõttu ei suuda

ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Puudutatud isiku I huve ei ole võimalik

kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Vahetul vestlusel

tuvastas kohus, et puudutatud isik I suudab iseseisvalt teha pisitehinguid (vastavale

seisukohale jõudis ka ekspert).

8.2. Eestkostja valikul tugines kohus PKS § 204 lg-le 1 ning § 205 lg-tele 1 ja 3. Puudutatud

isiku I eestkostjaks saamiseks avaldasid nõusolekut avaldaja (eestkostet vajava isiku tütar),

puudutatud isik II (eestkostet vajava isiku poeg) ja tema abikaasa ning kohalik omavalitsus.

Puudutatud isiku I lapsed ei saa omavahel läbi ning sellega on tekkinud perekonnasiseselt

palju pingeid ning erimeelsusi, millele ei ole tänaseni lahendust leitud. Mõlemad süüdistavad

pidevalt teineteist ning omavaheline ära leppimine tundub olevat pea võimatu. Selle tüli

keskel on aga nende eestkostet vajav vana ema. Puudutatud isiku I lapsi (ega ka ühe lapse

abikaasat) ei saa puudutatud isiku I eestkostjaks määrata, kuivõrd see ei lahenda

perekonnasiseseid pingeid ega probleeme, vaid süvendab neid ja ilmselgelt mõjub

lastevaheline tülitsemine ka nende emale ja tema vaimsele tervisele halvasti.

Lähtudes puudutatud isiku I huvidest, tuleb peres valitsevate pingete maandamiseks ja tülide

vähendamiseks/välistamiseks määrata eestkostjaks neutraalne isik, kelleks on kohalik

omavalitsus. Sellist lahendust toetavad ka kohalik omavalitsus ja riigi poolt määratud esindaja

ning puudutatud isiku poeg. Puudutatud isik I on küll ise avaldanud, et ei soovi kohalikku

omavalitsust enda eestkostjaks, kuid selleks toodud argumendid, et senimaani on tütar tema

eest hästi hoolitsenud, ei ole põhjendatud ega asjakohased, kuivõrd puudub igasugune kahtlus,

et ka kohalik omavalitsus oskab ja suudab puudutatud isiku I eest hoolitseda ning kohaliku

omavalitsuse eestkostjaks määramine ei võta kuidagi tütrelt ära võimalust ema eest jätkuvalt

hoolitseda. Samuti ole puudutatud isik I oma psüühilisest seisundist tulenevalt ilmselgelt

enam võimeline enda parimaid huve mõistma laiemas kontekstis kui vahetu hooldus.

Kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramise vastu on ka avaldaja, kuid ka tema

argumendid, et linn ei ole seni üles näidanud hoolitsust ja tähelepanu ema suhtes ning et ta ei

usu, et linn oleks emale toeks, abiks, seltsiks nii, nagu seda on olnud avaldaja, ei ole

asjakohased ja põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramine ei võta avaldajalt

õigust ja võimalust oma emale olla toeks, abiks ja seltsiks.

8.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4

alusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.03.2030.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna linna, ning teha tühistatud osas uue

määruse, millega määrata eestkostjaks avaldaja.

2-24-8131

Määruskaebuse kohaselt on maakohus lahendi tegemisel jätnud tähelepanuta olulised tõendid

ning asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud.

Maakohus valis eestkostja üksnes selle põhjal, et avaldaja ja puudutatud isiku II omavahelised

suhted on halvad. Sellel puudub aga igasugune tähendus eestkostja määramisele. Avaldaja

eestkostjaks määramine ei avaldaks avaldaja ja puudutatud isiku II omavahelistele suhtele

mingit mõju, kuna suhted on olnud halvad väga pikka aega (eriti halvad üle 10 aasta) ning

võib prognoosida, et need ka jäävad halvaks. Määrus ei tugine asjas kogutud tõenditele ning

on vastuoluline.

Avaldaja on igati sobilik eestkostja ülesandeid täitma. Sellega on nõustunud nii Tallinna linn

kui ka puudutatud isikule I määratud esindaja. Samuti on puudutatud isik I korduvalt

kinnitanud, et ta soovib eestkostjaks üksnes avaldajat. Avaldaja on faktiliselt ainus isik, kes

on seni puudutatud isiku I eest hoolitsenud. Asja materjalide hulgas pole ühtegi tõendit selle

kohta, et avaldaja ei oleks saanud puudutatud isiku I eest hoolitsemisega hakkama või oleks

proovinud talle halba teha.

10. Tallinna linn oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata, kuna määruskaebus ei ole eestkostetava huvides. Lisaks palus Tallinna linn TsMS

§ 238 lg 3 kohaldamisel eemaldada asja materjalide hulgast määruskaebuse lisana 1 esitatud

helisalvestise, kuna tegemist on salajase lindistusega.

11. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja

puudutatud isiku II määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS §

657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus määras

Tallinna linna eestkostjaks, ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o Tallinna linna eestkostjaks

määramise osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

15. Kolleegiumi hinnangul viitas maakohus puudutatud isikule I eestkostjat määrates küll

PKS §-dele 204 ja 205, kuid eksis nende kohaldamisel. Sellest tulenevalt jättis maakohus

tuvastamata ja kaalumata asja lahendamiseks olulised asjaolud ning määruse olulises ulatuses

põhjendamata.

15.1. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 204 lg 1 esimese lause järgi määratakse eestkostjaks

füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava

huve kaitsma ning on PKS § 204 lg 4 järgi nõus enda eestkostjaks määramisega. Lisaks tuleb

PKS § 204 lg 1 teise lause järgi arvestada ka selle isiku ja eestkostet vajava isiku vahelisi

2-24-8131

suhteid ning PKS § 204 lg 3 järgi eestkostet vajava isiku enda ettepanekut eestkostja isiku

kohta, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Üksnes juhul, kui sobivat füüsilist isikut ei

leita, võib PKS § 205 lg 1 järgi määrata eestkostjaks juriidilise isiku, ning kui ka juriidilist

isikut ei ole võimalik eestkostjaks määrata, määratakse PKS § 205 lg 3 esimese lause järgi

eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Riigikohtu

praktika kohaselt tuleb PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi eestkostjat määrates eelistada füüsilist

isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt

RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.1). Seejuures peab eestkostjaks määratud valla- või

linnavalitsus PKS § 198 lg-te 1 ja 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 vähemalt kord aastas

kontrollima, kas leidub mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, kes on valmis eestkostja

ülesandeid täitma, ning teavitama sellest kohut ja taotlema enda eestkostja ülesannetest

vabastamist. Seega tuleneb perekonnaseadusest üheselt, et sobiva füüsilise isiku olemasolu

korral tuleb eestkostet vajava isiku eestkostjaks määrata füüsiline isik, mitte kohalik

omavalitsus.

15.2. Siinses asjas nõustusid enda eestkostjaks määramisega lisaks Tallinna linnale kolm

füüsilist isikut – eestkostetava tütar, poeg ja poja abikaasa.

Seega tuli maakohtul esmalt välja selgitada ja hinnata, kas need füüsilised isikud sobivad PKS

§ 204 lg 1 tähenduses isikuomadustelt ja võimetelt puudutatud isiku I huve kaitsma ja

eestkostja ülesandeid täitma, arvestades mh puudutatud isiku I ja vastava isiku omavahelisi

suhteid. Seejuures tuli kohtul iga nõusoleku andnud isiku puhul välja selgitada, kas see isik

mõistab, milliseid ülesandeid tuleb tal eestkostjana täita, ning hinnata, kas isik suudab neid

ülesandeid täita ning lähtuda ülesandeid täites eestkostet vajava isiku huvidest, aga ka seda,

kas eestkostet vajav isik usaldab nõusoleku andnud isikut ning kas eestkostet vajaval isikul on

selle isikuga isiklik kontakt ja hea läbisaamine (vt ka RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p

12.2). Asjaolul, et nõusoleku andnud pereliikmete vahelised suhted on konfliktsed, ei ole

üldjuhul tähtsust. Üksnes siis, kui konflikt teise pereliikmega ei võimaldaks isikul eestkostja

ülesandeid eestkostetava huvides nõuetekohaselt ilmselgelt täita, saaks kohus järeldada, et isik

ei ole eestkostjaks sobiv.

Asja materjalidest ega maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks eestkostja

määramiseks nõusoleku andnud füüsiliste isikute puhul tuvastanud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et nad ei sobi isikuomadustelt või võimetelt eestkostja ülesandeid täitma. Vastupidi,

maakohus nentis 06.11.2024 ärakuulamisel (06.11.2024 kohtuistungi helisalvestis, ajamärk

00:19:50), et kohtul ei ole kellegi kohta neist eestkostja kandidaatidest kahtlusi, et nad

hakkama ei saaks („See võib mõnikord olla probleemiks, aga antud juhul ma seda tõesti ei

näe“). Kuigi maakohus leidis, et füüsilisi isikuid ei saa eeskostjaks määrata, sest see

süvendaks pereliikmete vahelisi tülisid ja see mõjuks ilmselgelt eestkostet vajavale isiku

vaimsele tervisele halvasti, ei saa pelgalt pereliikmete vahelistest pingelistest suhetest

järeldada seda, et keegi neist ei sobi eestkostjaks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus

oleks kõigi isikute eestkostjaks sobivust puudutavad asjaolud ja pereliikmete vaheliste

konfliktide võimaliku mõju eestkostja ülesannete täitmisele nõuetekohaselt välja selgitanud.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnevalt nimetatud eksimused kõrvaldada ning

hinnata iga nõusoleku andnud isiku sobivust.

Juhul, kui maakohus leiab, et ülalnimetatud füüsilised isikud või mõni neist sobib

eestkostjaks, tuleb maakohtul määrata eestkostjaks füüsiline isik. Alles siis, kui maakohus

tuvastab asjaolud, mille alusel saab järeldada, et ükski nõusoleku andnud füüsiline isik ei sobi

PKS § 204 lg 1 tähenduses eestkostjaks, saab kohus määrata eestkostjaks kohaliku

omavalitsuse.

2-24-8131

15.3. Lisaks tuleb maakohtul eestkostjat määrates arvestada eestkostet vajava isiku soovi

eestkostjaks määratava isiku kohta PKS § 204 lg 3 tähenduses.

Puudutatud isik I on siinses menetluses läbivalt (sh 09.10.2026 kohtuistungil) avaldanud, et ta

soovib enda eestkostjaks tütart. Samal kohtuistungil avaldas puudutatud isik I, et ei soovi enda

eestkostjaks poja naist ning ta ei ole mingil juhul nõus, et poeg hakkaks eestkostjaks, samuti

ei soovi ta Tallinna linna enda eestkostjaks, sest tal on lähedane inimene (tütar) olemas ning

linnaosa valitsuses on tema jaoks võõrad ja imelikud inimesed.

Hoolimata eestkostet vajava isiku piiratud teovõimest, on eestkostet vajava isiku soov

eestkostjaks määratava isiku osas tähtis. Ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et

puudutatud isik I ei suuda eestkostja valiku osas kaasa rääkida. Seejuures kinnitab puudutatud

isiku I suhtes 03.07.2024 tehtud ekspertiis (dtl 29–31), et tema vaimne seisund võimaldab tal

avaldada seisukohta eestkoste määramise ning eestkostja isiku kohta.

Iseenesest võib kohus jätta eestkostet vajava isiku soovi PKS § 204 lg 3 kohaselt järgimata,

kui avaldatud soov on tema huvidega vastuolus, kuid sellise olukorraga on tegemist eelkõige

siis, kui soovitud isik ei sobi eestkostjaks PKS § 204 lg 1 tähenduses. Kui eestkostet vajav isik

soovib endale eestkostjaks isikut, kes sobib PKS § 204 lg 1 järgi eestkostjaks, ei saa sellise

isiku eestkostjaks määramine olla eestkostet vajava isiku huvidega sedavõrd olulises

vastuolus, et see tingiks eestkostet vajava isiku soovi arvestamata jätmise.

16. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seda arvestades ei võta ringkonnakohus seisukohta

määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmise kohta. Uute tõendite vastuvõtmise üle saab

otsustada maakohus asja uuel läbivaatamisel.

17. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse

otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.

18. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse

ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust

esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).

(allkirjastatud digitaalselt)