4-26-631/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprillil 2026 Jõhvis

Väärteoasja number

4-26-631 (244026000114)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Mihhail Solodovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 06.02.2026 üldmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 244026000114, millega Mihhail Solodov tunnistati

süüdi karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi ja karistati

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot

Menetlusalune isik

Mihhail Solodov, isikukood 36212142215, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx; xxx, e-posti aadress xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 133-135, § 155, §

156, kohus

OTSUSTAS:

Mihhail Solodovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 otsusele

väärteoasjas 244026000114 rahuldada osaliselt karistuse osas.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 otsus väärteoasjas nr

244026000114 osaliselt, s.o Mihhail Solodovile KarS § 1511 lg 1 järgi mõistetud karistuse määra ja

rahatrahvi korraga tasumise osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista Mihhail Solodovile KarS § 1511 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut summas 320

eurot.

Rahatrahv summas 320 eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

Swedbank AS – EE932200221023778606,

SEB Pank AS – EE891010220034796011,

Luminor Bank AS – EE701700017001577198,

LHV Pank AS - EE777700771003813400.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220265009535.

1 / 10

Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies

ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale

tähtaegselt kaebuse esitanud.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 13.04.2026

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 06.04.2026

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 07.05.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve piirkonnagrupi

uurija N. K. koostas 12.01.2026 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 244026000114, mille kohaselt

09.01.2026 Mihhail Solodov eksponeeris autotöökojas kontoris magnettahvlil aadressil xxx, Georgi

linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt. Eksponeerides avalikult sümbolit, mis on seotud Vene

Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas, avaldas passiivset toetust

agressiooniriigile ning teiste riikide suveräänsuse ründamisele ja tsiviilelanikute tapmisele, millega

riivas oluliselt Eestis elavate inimeste turvatunnet ja avaliku korda. Väärteoprotokolli kohaselt on

Mihhail Solodovi väärtegu kvalifitseeritud karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 otsusega määrati Mihhail Solodovile KarS §

1511 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kohtuvälise menetleja

otsusest nähtuvalt esitas menetlusalune isik vastulause, milles ei nõustunud sellega, et Georgi lint oli

riputatud avalikus kohas. Menetlusalune isik väidab, et Georgi lint oli riputatud isiklikus kabinetis ja

läbi aknaklaasi ei ole lint nähtav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on

toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud

avaldaja A. I. digitaalselt allkirjastatud avaldusega koos pildi ja videosalvestusega ning väärteoasja

juurde kuuluva iseseisva tõendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1¹ alusel –

vormikaameraga tehtud salvestusega nimega „P33516“. Menetlusalune isik Mihhail Solodov

selgitas oma ütlustes, et garaažis, kus ta varem tegeles sõiduautode rehvide vahetamisega, on

eraldatud ruum, kus asub laud ning seinal ripub magnettahvel. Menetlusalune isik kinnitas, et riputas

magnettahvlile Georgi lindi Z-kujuliselt. Ta lisas, et tegi seda seetõttu, et on fašismi ja natsionalismi

2 / 10

vastu, ning mingit muud eesmärki sellel ei olnud. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on

avaliku kohaga ja avaliku keelatud sümboli eksponeerimisega, sest rehvi vahetanud isik tuli vabalt

kontorisse ja märkas Georgi linti. Kohtuvälise menetleja arvates olukorras, kus menetlusalune isik

on teadlik Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukrainas ja et Eesti Vabariik on vastu võtnud

suure hulga ukrainlasi, pidi menetlusalune isik aru saama, et Georgi lindi eksponeerimine ohustab

avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii vahetult kannatanud Eestis

viibivatele ukrainlastele, kui ka sõjaohtu tajuvatele eestlastele. Georgi lindi avaliku kasutamisega, s.t

eksponeerimisega näitas menetlusalune isik oma toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile.

Seega kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik teadis, et paneb toime süüteokoosseisu

tunnustele vastava teo ja möönis seda, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Riigikohus on lahendis nr 4-

22-3610 selgitanud, et sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning

kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka

ettevaatamatusest. Käesoleval hetkel ei ole menetlusalune isik tegu toime pannud ettevaatamatusest,

vaid teadlikult. Otsusest nähtuvalt karistuse määramisel kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nimelt selline karistuse viis ja määr on

vastavuses nii teo raskusele ja isiku süüle.

Mihhail Solodov esitas 25.02.2026 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 06.02.2026

otsuse peale väärteoasjas nr 244026000114. Kaebuse esitaja selgitab, et saab pensioni 550 eurot ning

ei ole sellise sissetulekuga suuteline tasuma temale kohtuvälise menetleja otsusega määratud

rahatrahvi, arvestades kui palju kulub kommunaal-, kinnisvara- ja transpordimaksudele. Avaldab, et

kahetseb sügavalt oma tegu, enam sellist tegu toime ei pane ning lisab, et teda ei ole varem kunagi

süüdi mõistetud, mistõttu palub tingimisi karistust. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga ei

soovi tervislikel põhjustel. Kui tingimisi karistuse määramine ei ole võimalik, palub võimalust

kanda vanglakaristust nädalavahetustel vastavalt rahatrahvi suurusele.

30.03.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja

seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei kuulu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest

väärtegudest KarS § 1511 lg 1 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 2400

eurot (300 trahviühikut) või arest. Menetlusalune isik eksponeeris autotöökojas kontoris

magnettahvlil aadressil XXX Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt. Antud juhul on

Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avalik eksponeerimine selgelt tõusnud sümboli staatusesse, mida

kasutatakse agressiooni pooldamise, kuuluvuse määratlemise ning identiteedi kujundamise

vahendina. Kohtuvälise menetleja arvates olukorras, kus menetlusalune isik on teadlik Vene

Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukrainas ja et Eesti Vabariik on vastu võtnud suure hulga

ukrainlasi menetlusalune isik pidi aru saama, et Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avalik eksponeerimine

ohustab avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii Eestis viibivatele

ukrainlastele kui ka sõjaohtu tajuvatele eestlastele. Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avaliku

eksponeerimisega näitas ta oma toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile. Seega

kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik teadis, et paneb toime süüteokoosseisu tunnustele

vastava teo ja möönis seda, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Käesoleval hetkel ei ole menetlusalune

isik tegu toime pannud ettevaatamatusest, vaid teadlikult. Karistuse määramisel oli kohtuvälise

menetleja poolt arvestatud kergendavaid asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd

väärteo toimepanemises, ta kahetseb toimunut ning tal puuduvad kehtivad karistused. Hinnates

menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo ohtlikkust ning arvestades karistuse kohaldamise

aluseid ja eesmärke, on kohtuväline menetleja seisukohal, et nimelt selline karistuse viis ja määr

3 / 10

(rahatrahv summas 800 eurot) vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning

on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Samuti isikule

oli kohapeal antud võimalus maksta rahatrahvi ositi. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline

menetleja seisukohal, et karistuse vähendamiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus.

Arvestades eeltooduga jääb Ida prefektuuri kohtuväline menetleja tehtud otsuse juurde ning palub

jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise

menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus oma seisukohas asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ei taotlenud uute tõendite uurimist

kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ning ei taotlenud samuti kohtuistungit.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt eksponeeris Mihhail Solodov 09.01.2026 aadressil xxx autotöökojas

kontoris magnettahvlil Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt.

KarS § 1511 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase

kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid

toetaval või õigustaval viisil.

Seega eeldab objektiivne koosseis a) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit, b) sellise sümboli avalikku eksponeerimist ja c)

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2023 otsus kohtuasjas nr 4-22-3610, p 9).

Georgi lindi ja „Z“ sümboli eksponeerimist väärteoprotokollis märgitud kohas ja viisil tõendavad

avaldaja A. I. poolt 27.12.2025 digitaalselt allkirjastatud kirjalik avaldus koos pildi ja videoga.

Viimastest nähtub, et aadressil xxx, Kohtla-Järve oli avaldajale umbes nädal aega tagasi autotöökoja

kontoris teadetetahvlil tasumise ajal nähtav Georgi lint, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt.

Väärteoprotokollis märgitud kohas ja ajal Georgi lindi ja „Z“ sümboli eksponeerimist tõendab lisaks

vormikaameraga tehtud salvestus nimega „P33516“. Salvestiselt nähtub kuidas politseiametnikud

sisenevad aadressil xxx asuvasse hoonesse, mille uksel silt „REHVITÖÖD“ ning menetlusalune isik

juhatab ametnikud kontorisse, kuhu on seina peal olevale magnettahvlile paigutatud Georgi lindist

„Z“ sümbol. Ka menetlusalune isik Mihhail Solodov ei vaidlusta, et 09.01.2026 oli tema autotöökoja

kontoris aadressil xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn paigutatud magnettahvlile Z-tähe kujuliselt

4 / 10

Gerorgi lint. Mihhail Solodovi 09.01.2026 ülekuulamise protokollist nähtuvalt riputas ta

magnettahvlile Georgi lindi Z-tähe kujuliselt, kuna ta on fašismi ja natsionalismi vastu.

Üldteada on, et kaasaaegsel ühiskondlikul maastikul „Z“ sümboli ja Georgi lindi näol ei ole

tegemist neutraalsete sümbolitega.

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE (agressiooni toetamine ja sellega seonduv

vaenutegevus) seletuskirja kohaselt kuulub KarS § 1511 silmas peetavate sümbolite alla kindlasti

laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht, aga ka Georgi lint. Enne Vene agressiooni Ukraina vastu

ei olnud Georgi lint ühemõtteliselt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või

sõjakuritegu õigustav sümbol. Täna on aga Vene Föderatsioon selgelt kasutanud Georgi linti oma

agressiooni toetamiseks. „Z“ täht on sümbolina avalikult kasutatav agressiooniriigis sõjaliste

tegevuste kajastamisel rriklikus meedias. Selliste sümbolite avalik eksponeerimine viisil, millest

võib järeldada, et isik samastub Georgi lindi poolt väljendatava ideoloogiaga (nt Georgi lindi

sidumine auto külge, selle kasutamine avalikel kogunemistel vms) on seega tänases kontekstis

enamikel juhtudel keskmisele mõistlikule inimesele tajutav agressiooniakti toetamisena. „Z“

sümboli analoogsel eksponeerimisel on agressiooni toetav viis ilmselge - isik riputas tahvlile ja

seega ekspooneeris Georgi linti „Z“ tähelise kujuna, seega sidus neid, võimendades sümbolite

kasutamise mõju avalikkusele. Järelikult puudub vaidlus selles, et „Z“ sümbol ja Georgi lint on

KarS § 1511 lg 1 tähenduses käesolevals juhtumis vaenusümbolid.

Avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega KarS §-de 262-263 tähenduses;

avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse

nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või

konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek) (RKKK 4-22-3610/16, p 10).

Menetlusalune isik selgitas 12.01.2026, et Georgi lindi riputas ta enda isiklikku lukustatavasse

kabinetti ning läbi aknakalasi ei ole linti näha, mistõttu leiab, et ei solvanud kellegi tundeid.

Menetlusalune isik lisas, et teisi inimesi ta kabinetti ei kutsunud, aga kui nad sisse astusid, siis välja

ta neid ei ajanud. Arvestades, et Georgi lindist tehtud „Z“ sümbol oli paigutatud autotöökoja

kontorisse, kuhu ikkagi võimaldati inimestel siseneda tasumise ajal, järeldab kohus, et tegemist oli

ikkagi sümboli avaliku eksponeerimisega. Paigutades väärteoprotokollis märgitud sümbolid

autotöökoja kontoris asuvale magnettahvlile (kusjuures sümbol oli visuaalselt vaadates piisavalt

suur, paigutatud magnettahvli keskele, magnetttahvel on kontorisse sisenejale selgelt nähtav) tegi

menetlusalune isik sümboli potentsiaalselt nähtavaks kõikidele autotöökoja teenust kasutavatele või

seda külastavatele isikutele.

Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega kui ka seda, kas sellise

sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese

seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust. Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus

nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab

sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt

informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Venemaa sõjaga

Ukraina vastu) (RKKK 4-22-3610/16, p 10). Riigikohus on juba varasemalt asunud seisukohale, et

Georgi lindi näol on tegemist sümboliga, mille avalik eksponeerimine on, arvestades hetkel

valitsevat poliitilist olukorda, ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tajutav Venemaa

agressiooni toetamise või õigustamisena (RKKKo 4-23-4296/32, p 18).

5 / 10

Kuigi menetlusalune isik ise avaldas, et riputas lindi magnettahvlile põhjusel, et ta on fašismi ja

natsionalismi vastu ja muud mõtet sellel ei olnudki, siis võimaldab ainuüksi eelviidatud Riigikohtu

praktika kohtul asuda käesoleval ajal seisukohale, et aadressil xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn

autotöökojas kontorisse avalikult magnettahvlil Z-tähe kujuliselt paigutatud Georgi linti tuleb

keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitleda Venemaa agressiooniaktile

toetuse avaldamisena neid tegusid toetades ja õigustades. Iga keskmiselt mõistlik inimene on teadlik

Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Georgi lindi kui sümboli suhtes on ühiskonnas välja

kujunenud ja riigimeedia kaudu levitatud kindel seisukoht, sellel on üheselt arusaadav seos

rahvusvahelise kuriteoga. Georgi lindist „Z“ sümboli avalik eksponeerimine kujutab endast seega

provokatiivset sümboli kasutamist, mille puhul iga keskmine mõistlik inimene tajub Eesti

Vabariigis, et sümboli magnettahvlile paigutanud isik samastub Georgi lindi poolt väljendatava

ideoloogiaga ning toetab Vene Föderatsiooni sõjalist agressiooni. Seega eksponeerides avalikult

sümbolit, mis on seotud Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas

avaldas menetlusalune isik passiivset toetust agressiooniriigile ning teiste riikide suveräänsuse

ründamisele ja tsiviilelanikute tapmisele, millega riivas oluliselt Eestis elavate inimeste turvatunnet

ja avaliku korda.

Kohus leiab, et Mihhail Solodovil oli eelkirjeldatud objektiivse koosseisu asjaolude suhtes vähemalt

kaudne tahtlus.

Menetlusaluse isiku 12.01.2026 antud selgituse kohaselt oli ta teadlik, et Georgi lint on keelatud,

kuid ta paigutas selle oma isiklikku kabinetti, mis on lukustatav ja läbi aknaklaasi ei ole linti näha.

Teisi inimesi ta kabinetti ei kutsunud, kuid ta teadis, et teenuse eest sularahaga tasudes tuleb tal käia

kontoris ja ta ei ajanud neid ka välja, kui nad kontorisse sisse astusid.

Seega, isegi kui menetlusalune isik asetas teadvalt keelatud eseme enda isiklikku kabinetti, kus ta ise

arvas, et teisele asja ei ole, pidas ta võimalikuks, süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist –

agressiooniakti ( Venemaa foderatsiooni agressiooni Ukraina vastu) toimepanemisega seotud

sümboli ( Georgi lindi ja „Z“ tähe) avaliku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval

viisil. Asetades sümboleid töökoja kontrisse seinal olevale magnetttahvlile, mis oli sesenejatele

vabalt nähtav, mööniski isik, et ta ekspeoneerib sümboleid avalikult, väljendades toetust

agressiooniaktile.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 1511 lg 1 ettenähtud

väärteo, s.o agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega

seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel tuleb Mihhail

Solodovile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

KARISTUS

Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud sisuliselt vaid temale kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistuse liiki, s.o rahatrahvi määramist ning palunud, et kohus määraks

talle kas tingimisi karistuse või võimaldaks tal rahatrahvi tasumise asemel kanda karistust

kinnipidamisasutuses.

6 / 10

Esmalt selgitab kohus kaebuse esitajale, et seadus ei näe karistusena väärteoasjades ette tingimisi

karistuse määramist. KarS § 3 lg 4 kohaselt on väärtegu karistusseadustikus või muus seaduses

sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine. Karistusest tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ette ei näe, mistõttu jääb

menetlusaluse isiku taotlus tingimisi karistuse kohaldamises tagajärjetuks.

Alternatiivselt palus menetlusalune isik võimaldada tal rahatrahvi tasumise asemel kanda karistust

nädalavahetustel kinnipidamisasutuses. Tõsi, KarS § 1511 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi 300

trahviühikut või aresti. Küll aga tuleb kohtul juhinduda VTMS § 132 p-st 2, mille kohaselt võib

maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui

see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on

tegemist muuhulgas juhul, kui kergem karistusliik asendatakse raskemaga. Käesolevas väärteoasjas

on kohtuväline menetleja pidanud proportsionaalseks menetlusalusele isikule kergemaliigilise

karistuse, s.o rahatrahvi, määramist. Kuna arest on raskem väärteo eest kohaldatav karistus, ei saa

kohus juhindudes VTMS § 132 p-st 2 Mihhail Solodovile kohaldada tema suhtes rahatrahvi asemel

raskemaliigilist karistust (s.t aresti). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja ettepanek määrata

talle alternatiivselt karistuseks arest jätta samuti tähelepanuta.

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom,

raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on

seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva

karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633,

p 7).

Kohtuväline menetleja on Mihhail Solodovile määranud KarS § 1511 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi

miinimummäär 1 trahviühik, on KarS § 1511 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 150

trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on

sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

Hinnates süü suurust menetlusaluse isiku poolt KarS § 1511 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, tuleb märkida, et menetlusalune isik eksponeeris korraga nii Georgi linti kui ka „Z“

7 / 10

sümbolit. Asjaolu, et Mihhail Solodov eksponeeris avalikult korraga kahte sõjapropaganda sümbolit,

suurendab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüd. Väärteoasja materjalidest ei selgu kui kaua

menetlusalune isik Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt, eksponeeris. Küll aga on

kohtule teada 27.12.2025 digitaalselt allkirjastatud avalduse põhjal, et nimetatud sümbolit nägi

avalduse koostanud isik umbes üks nädal tagasi ning vormikaamera salvestusest nähtuvalt eemaldati

Z-tähe kujuline Georgi lint magnettahvlilt ametnike poolt alles 09.01.2026. Järelikult oli

väärteoprotokollis märgitud sümbol autotöökoja kontoris nähtav isikutele ikkagi võrdlemisi pikka

aega. Samas võib kohus sümboli eksponeerimise kohta (autotöökoja kontor, mitte nt töökoja

välisuks või klientide ootesaal) ja aega (eksponeerimise ajale jäid jõulud, aastavahetus ning rehvide

vahetamise hooaeg oli lõppenud) arvestades eeldada, et sümbolit ei eksponeeritud nimetatud

perioodil siiski suurele hulgale inimestele, mistõttu menetlusaluse isiku teosüüd kohus suureks ei

pea. Eksponeerimisel on mõju siis, kui suurem hulk inimesi tajuvad eksponeerimisele suunatud

objekti. Arvestades eeltoodut ning lähtudes lisaks asjaolust, et menetlusalune isik pani rikkumise

toime KarS § 16 lg 4 mõttes vähemalt kaudse tahtlusega, mis on kergem tahtluse vorm, leiab kohus,

et Mihhail Solodovi süü on keskmisest määrast väiksem.

Kohtuvälise menetleja 06.02.2026 otsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad, kuid 30.03.2026 esitatud seisukohas märkis kohtuväline menetleja, et karistuse

määramisel arvestati kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, kahetsust ning kehtivate karistuste

puudumist. Menetlusaluse isiku puhul karistust raskendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud.

Küll aga on kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust. Kaebusest nähtuvalt

avaldab Mihhail Solodov kohtule, et kahetseb siiralt oma tegu ning kohustub tulevikus enam mitte

sellist tegu toime panema. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses, mistõttu arvestab kohus

menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3

mõistes. Kuma menetleja ei ole otsuse tegemisel kahetsust arvestanud, annab kergendava asjaolu

olemasolu kohtule aluse karistuse kergendamiseks.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Antud juhul on kaitstavaks

õigushüveks rahvusvaheline rahu, julgeolek ja avalik kord, samuti nende kaitstud õigushüvede

rikkumise ohvriks olnud konkreetsed, ennekõike rahvuse alusel määratletud isikud ning sellest

tulenevalt ka inimväärikus, võrdsus ja tervis. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et

taunimisväärne on praegusel ajal külvata segadust ja õhutada vaenu, eksponeerides avalikult

sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist.

Kohus tõdeb, et käesoleval juhul jõudis menetlusalune isik juba kaitstud õigushüvesid riivata, sest

sümbolit märkas autotöökojas rehve vahetanud isik ja tegi selle kohta politseile avalduse. Kui

isik/isikud, kelle õigushüvesid on antud teoga riivatud, näevad, et sellist agressiooni toetavat isikut

karistatakse, suurendab see ühtlasi ka kõigi teiste turvatunnet ning täidab seeläbi üldpreventiivset

eesmärki.

Samas tuleb kohtul lähtuda ka eripreventiivsetest kaalutlustest ehk lähtuda sellest, kuidas on

võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse eripreventiivne

eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi

süütegusid. Kohus tuvastas, et Mihhail Solodovi ei ole karistusregistri andmetel varasemalt

samalaadsete süütegude eest karistatud. Käesolevalt omab menetlusalune isik ühte kehtivat

väärteokaristust liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Nimelt karistati teda Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.10.2025 otsusega liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 38

trahviühikut summas 304 eurot ning kõnealune rahatrahv tasuti juba samal kuul, s.o 29.10.2025.

8 / 10

Seega kinnitab 12.01.2026 koostatud karistusregistri väljatrükk kohtule, et Mihhail Solodovi ei ole

varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. 09.01.2026 vormikaamera salvestuselt nähtub, et

menetlusaluselt isikult võeti ära kaks Georgi linti (üks magnettahvlilt, teine seinariiuli pealt) ning ta

kinnitas kohtule edastatud kaebuses, et rohkem ta sellist tegu toime pane. Arvestades eeltoodut ning

lähtudes eeldusest, et isik ei ole varasemalt samalaadseid süütegusid toime pannud ning teda ei ole

nende eest ka karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos

Mihhail Solodovi puhul pigem hea.

Kuigi menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses avaldanud siirast kahetsust, tunnistanud

rikkumist ning ka tema teosüü ei ole kohtu hinnangul suur, leiab kohus, et isikut tuleb siiski

mõjutada karistuslikult, andmaks nii talle, kui ta teistele ühiskonnaliikmetele signaali, et taolistele

süütegudele reageeritakse. Samas leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik karistada

tunduvalt väiksema rahatrahviga, kui seda on vajalikuks pidanud kohtuväline menetleja. Mihhail

Solodov on vanaduspensionär, kelle ainsaks ametlikuks sissetulekuks on pension ca 550 eurot kuus.

Taolise sissetuleku juures täidaks kohtu hinnangul eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

karistuse eesmärke ja mõjutaks Mihhail Solodovi edaspidi analoogsetest rikkumistest hoiduma ka

väiksem rahatrahv. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada menetlusalust isikut arvestades tema

süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 320 eurot.

Kaebuse esitaja on kaebuses rõhutanud, et tema sissetulekuks on pension 550 eurot ning tal tuleb

selle sissetuleku juures tasuda ka kommunaalkulusid, kinnisvara- ja transpordimaksusid. Kohus

tõdeb, et kaebuse esitaja ei ole kaebusele lisanud ühtegi dokumenti, mis tema rasket majanduslikku

olukorda ehk mõjuva põhjuse esinemist selgitaks või tõendaks. Nimetatud tõendite esitamise

kohustus on ennekõike kaebuse esitajal endal, kui ta soovib kohtule midagi tõendada. Küll aga on

kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja materjalidega esitanud väljavõtte Haigekassa

infosüsteemist, millest selgub, et Mihhail Solodov on vanaduspensionär. KarS § 66 lg 2 näeb ette, et

kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi

tasumine ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg

ületada ühte aastat. Kohus tõdeb, et isegi 320 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga tasumine võib

osutuda pensionärile, kes parasjagu ei tööta, ebaproportsionaalselt karmiks. Eeltoodust tulenevalt

peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kuuele

kuule. Rahatrahvi ajatamine arvestab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku väidetavat väikest

sissetulekut.

KOHTU MEETMED

Mihhail Solodovi kaebus tuleb jrahuldada osaliselt karistuse osas. Kohus tühistab Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244026000114

osaliselt, s.o Mihhail Solodovile KarS § 1511 lg 1 järgi mõistetud karistuse määra ja rahatrahvi

korraga tasumise osas ning teeb selles osas uue otsuse. Kohus mõistab Mihhail Solodovile KarS §

1511 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut summas 320 eurot ning määrab, et rahatrahv

tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

9 / 10

10 / 10