2-25-129504/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-129504

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse 5439,31 euro,

intressi 605,82 euro, haldustasu 15,60 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

6945,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja M. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. K.lt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev

võlgnevus (põhinõue) 3803,31 eurot, intress 486,41 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 267,52 eurot.

3. Välja mõista M. K.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3803,31

eurolt) alates 20. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Välja mõista M. K.lt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev

võlgnevus (põhinõue) 1636 eurot, intress 119,41 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 30,30 eurot.

5. Välja mõista M. K.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1636

eurolt) alates 20. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus M. K.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud M. K. kanda.

2. Välja mõista M. K.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 630

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M. K.l B2 Impact OÜ-le tasuda

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

M. K. (kostja) sõlmis 06.11.2021 XXX AS-iga (esialgne krediidiandja) krediidilepingu nr XXX,

mille järgi kostja sai kasutusse limiiti 4000 eurot intressiga 38,9% ja krediidikulukuse määraga

55,67%. Kostja sõlmis 25.03.2025 XXX AS-iga järemaksulepingu nr XXX, mille järgi sai kostja

järelmaksu 1636 eurot intressimääraga 22,20% ja krediidikulukuse määraga 45,97%. Kostja

võlgnevust ei tasunud ning esialgne krediidiandja saatis 29.09.2025 kostjale lepingute

ülesütlemise teate ning lepingud loeti ülesöelduks 14.10.2025. Esialgne krediidiandja loovutas

nõuded B2 Impact OÜ-le (hageja).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (45,97% ja 55,67%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus,

et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et lepingu nr XXX alusel

laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 2276,13 eurot ja lepingu nr XXX

laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 2126,76 eurot. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 18,68% ja Eesti Panga poolt alates 30.11.2024 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,47%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse ad

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrade

kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse ad on seaduslikud, vastavad

VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu

hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa 1 näeb ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 7000 eurot tuleb

tasuda riigilõivu summas 630 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel riigilõivu 171,78 eurot ja hagiavalduse esitamisel 630 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks

esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv

tagastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv

630 eurot. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot

põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)