2-24-13061/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

02. aprill 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-13061

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Ekspertiis ja M Ki vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

20 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar

Kostja 1: OÜ Ekspertiis (registrikood 16621744),

Kostja seaduslik esindaja: M K (isikukood xxx)

Kostja 2: M K (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

17.03.2026.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata hageja 18.03.2026.a taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

võlgnevus summas 12 316,67 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress 1916,67

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 400 eurot.

4. Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

viivis põhinõudelt summas 10 000 eurot määras 0,2 % päevas alates 29.08.2024.a kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7683,33 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt OÜ Ekspertiis ja M Ki kanda.

6. Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 2253,63 eurot, millest 1203,63 eurot on kulunud õigusabile ja

1050 eurot on tasutud riigilõiv.

7. Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

viivis menetluskuludelt summalt 2253,63 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 29.08.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ (laenuandja)

ja OÜ Ekspertiis (kostja 1) 19.04.2023.a laenulepingu nr Xxx, mille alusel andis laenuandja

kostjale 1 laenu 10 000 eurot ning kostja 1 kohustus tasuma laenujäägilt 5 % intressi kuus.

Laenuleping oli oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis

laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma

kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma tagastamiseni või laenulepingu

lõppemiseni. Teostatud maksetest luges laenuandja tasutuks 5900 euro ulatuses intressid ja 24

euro ulatuses sissenõudmiskulud. Kostja 1 on jätnud ülejäänud laenusumma tähtaegselt

tagastamata, mistõttu ütles laenuandja kostjaga 1 laenulepingu 01.08.2024.a alates

08.08.2024.a üles. Laenuandja ja kostja 1 juhatuse liige M K (kostja 2) sõlmisid 19.04.2024.a

kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr Xxx.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenulepingust tulenevate nõuete eest summas kuni

20 000 eurot. Laenuandja ja Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) sõlmisid 22.08.2024.a nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust

tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot,

intressi 1916,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 400 eurot ja edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuselt 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 7683,33 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on teinud kostjale kompromissiettepaneku, mille kohaselt peavad kostjad tasuma

hagejale põhinõude katteks summa 10 000 eurot, intressi summas 1916,67 eurot, viivist

summas 1480 eurot ning hageja menetluskulude katteks 1538,41 eurot. Kostjad kohustuvad

eeltoodud summa tasuma hageja arveldusarvele 700 euro suuruste osamaksetena igakuiselt

10.kuupäevaks alates 10.11.2024.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagejal on õigus

nõuda kostjatelt viivist 0,2 % päevas võlgnetavalt summalt kohustuse täitmisega viivitamise

korral.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

3. Kostjad kinnitavad vastuses hagiavaldusele, et on võlgnevusest teadlikud. Laenuleping on

sõlmitud kostja 1 jaoks väga ebasoodsatel tingimustel ja väga kõrge intressimääraga. Kostja 1

on laenuandjale maksnud ca 6000 eurot, mis on 60 % laenusummast. Kostja 1 ei oleks

lepingut sõlminud, kui laenuandja oleks kostjale 1 laenulepingu tingimusi piisavalt selgitanud.

Kostjad tegid hagejale kompromissiettepaneku, mille kohaselt loevad pooled, et laenuandjale

juba tasutud summast pool (2962 eurot) loetakse põhivõla tasumiseks ning kompromissi

korras tasuvad kostjad 7038 eurot põhivõla katteks maksegraafiku alusel. Hageja loobub

intressi- ja viivisenõudest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.09.2024.a kohtumääruses (dtl

28-31).

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) xxx OÜ laenuandjana ja kostja 1 laenusaajana sõlmisid 19.04.2023.a vaba tagasimaksega

laenulepingu nr Xxx, mille alusel sai kostja 1 laenu 10 000 eurot (dtl 9-15);

2) Kostja 1 pangakontole kanti laenu summas 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu

tasu katteks (dtl 16);

3) Kostja 1 kohustus tasuma laenujäägilt intressi 5 % kuus;

4) Kostja 1 tasus algselt intressi kohaselt, kostja 1 on jätnud intressimaksed tasumata alates

12. osamakselt (dtl 18-19);

5) Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 08.08.2024.a (dtl 17);

6) Laenuandja ja kostja 2 sõlmisid 19.04.2024.a käenduslepingu nr Xxx laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja 2 kui käendaja vastutuse

maksimaalne summa oli 20 000 eurot (dtl 21-22).

7) Laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ja kostjatele

on nõude loovutamisest teatatud (dtl 23).

7. Kostjate 04.10.2024.a esitatud vastusest hagiavaldusele saab kohus aru, et kostjad möönavad,

et kostjatel on hageja ees võlgnevus. Kostjad leiavad, et laenuleping oli sõlmitud

ebamõistlikel ja ebasoodsatel tingimustel, sest pooltel polnud kokku lepitud laenu tagastamise

tähtaega. Kostjad leiavad, et laenulepingu intressimäär 5 % kuus on ebamõistlikult kõrge.

Kostjal 1 oli lepingulisse suhtesse astumisel lepingu tingimustest laenuandjast erinev arusaam,

tagantjärele mõeldes poleks kostja 1 laenulepingut sõlminud.

8. Hageja on selgitanud, et laenulepingu näol oli tegemist vaba tagasimaksega lepinguga, mille

alusel anti laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja pidi igakuiselt tasuma

laenusumma kasutamise eest intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või

laenulepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt

või täies ulatuses. Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.

Lepingust tulenevate kohustuste katteks on kostja 1 tasunud laenuandjale 5924 eurot. Hageja

on kostja poolt teostatud maksetest lugenud tasutuks intressi 5900 eurot ning

sissenõudmiskulud 24 eurot (dtl 3).

9. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 396 lg 1

kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1

sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401

lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

10. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt leiavad kostjad, et laenulepingus kokku lepitud

intressimäär on ebamõistlik. Kohus selgitab, et laenuleping on sõlmitud kostjaga 1, kes sõlmis

lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Riigikohus on selgitanud, et kuna juriidilise

isiku puhul tuleb eeldada majandustegevuses tegutsemist (RKTKo 03.07.2024, 2-22-

11970/29, p 12), tuleb ka juriidilise isiku antud laenude puhul sõltumata laenulepingu vormist

eeldada seda, et laenult tuleb maksta intressi (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673, p 26). Seadus

ei näe majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele ette maksimaalselt lubatavat intressi-

ja viivisemäära piiri. Seadus ei sätesta majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule muid

piiranguid. Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul lubatud kokku

leppida tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha

kasutamiselt ehk intressi lepingus märgitud määras. Seadusest ei tulene, et intressi- või

viivisemäära saaks lugeda tühiseks vaid selle suuruse tõttu. Intressi suurus kujutab endast

kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte

kohta.

11. Käesolevas kohtuasjas esitatud tõenditest nähtub, et xxx OÜ laenuandjana ja kostja 1 OÜ

Ekspertiis laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr Xxx (dtl 9-15). Laenusummaks oli 10 000

eurot. Laenulepingu põhitingimuste punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 19. kuupäeval tasuda saadud

laenult intressi 5 % kuus. Laenulepingu põhitingimuste punkti 3.7. järgi oli viivisemäär 0,20

% päevas. Laenu liigiks oli laenulepingu põhitingimuste punkti 3.8 kohaselt vaba

tagasimaksega laen ning laenulepingu tasu oli 100 eurot. Laenulepingu põhitingimuste punkt

3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks on kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liikme käendus.

12. Laenulepingu üldtingimuste punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on

laenuleping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja

laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma

täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud

tingimustel ja korras õigus tagastada laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt oli laenulepingus selgitatud, millise kohustuse oli sellega kostja 1 endale

võtnud. Laenulepingu üldtingimuste punktis 11.9 kinnitas kostja 1 laenusaajana, et ta on

lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud. Kostjad väidavad vastuses

hagiavaldusele, et laenuleping oli sõlmitud kostja 1 jaoks ebasoodsatel tingimustel, sest

laenuleping oleks võinud kehtida lõputult. Kohus ei nõustu kostjate väitega. Kostjad olid

teadlikud, et vaba tagasimaksega laenulepingu iseloomust tulenevalt oli kostjal 1 võimalik

laenusumma iga kell tagastada, kas osamaksetena või korraga täies ulatuses. Laenusumma

tagastamisega laenuandjale oleks laenuleping lõppenud ning sellega koos ka intressi tasumise

kohustus, kuivõrd intress on tasu laenusumma kasutamise eest.

13. Ka laenulepingu üldtingimuste punktis 4.1 selgitati, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi.

Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.2 nägi ette, et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal

laenusumma tagastada nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma korral tuli laenusaajal

esmalt tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress

ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat

vähendada. Laenulepingu üldtingimuste punkt 6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete

arvelt arvestatakse esimeses järjekorras makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud

kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma.

14. 19.04.2023.a maksekorraldus tõendab (dtl 16), et kostja 1 pangakontole kanti laenuna üle

summa 9900 eurot. Kuna laenusummast arvestati maha 100 eurot lepingu tasu, tuli kostjal 1

tasuda intressi kogu laenusummalt ehk 10 000 eurolt.

15. Hageja esitas kohtule ka kostja 1 tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl

18-19). Kostjad ei ole vaidlustanud viidatud tõendist nähtuvat ega hageja arvestust kostja 1

võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes

muid makseid peale intressimaksete. Kuna kostja 1 on pärast lepingu sõlmimist aasta jooksul

nõuetekohaselt tasunud intressimakseid, pidi kostja 1 olema tegelikult teadlik võetud

kohustuse sisust.

16. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks

olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

17. Vaidlus puudub, et kostja 1 on teostanud viimase makse laenuandjale 28.06.2024.a ning

pärast seda pole kostja 1 hagejale rohkem makseid teinud, mistõttu on laenuandja

01.08.2024.a avaldusega laenulepingu üles öelnud alates 08.08.2024.a (dtl 17), sest kostja 1

oli jätnud tasumata kaks järjestikust intressimakset. Laenulepingu üldtingimuste punktide 9.3

ja 9.3.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata ja

nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, kui laenusaaja

ei täida koheselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või

viivist ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme päeva möödumist alates

laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest laenusaajale (dtl 13). Laenuandja edastas

01.08.2024.a kostjatele teatise, milles palus kostjatel võlgnevuse likvideerida hiljemalt

08.08.2024.a. Laenuandja hoiatas, et kui kostjad võlgnevust eeltoodud tähtajaks ei likvideeri,

siis loeb laenuandja laenulepingu erakorralise ülesütlemisega lõppenuks (dtl 17). Kostjad

võlgnevust ei tasunud ning laenuleping lõppes 08.08.2024.a.

18. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta

juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise

ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasi maksmata krediidi tagasimaksmise nõude

sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja

viivisenõuded. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et laenulepingust tulenevad kohustused

jäid täitmata. Kuna hageja on tõendanud täielikult nõuet kostjate suhtes, ei võimalda kostjate

vastuväited jätta nõuet rahuldamata.

19. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka hagi esitamise seisuga (29.08.2024.a) sissenõutavaks

muutunud viivise. Hageja on esitanud viivise arvestuse (dtl 18-19), mille kohaselt on hagejal

kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 400 eurot.

20. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenuandja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu

põhitingimuste punkt 3.7 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,2 % päevas (dtl

9). Laenulepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenusaajalt viivist, kui

laenusaaja viivitab lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega. Hagejal on õigus

nõuda viivist tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (dtl 11). Hageja nõuab kostjatelt

viivist põhinõudelt alates 08.08.2024.a (laenulepingu ülesütlemisest alates) kuni 28.08.2024.a.

Kostjad pole hageja viivisenõuet ja selle kujunemist vaidlustanud. Viivise vähendamist

kostjad ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel

kooskõlas VÕS § 113 lg 8 (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr

3-2-1-112-16 punkt 20).

21. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise

protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam, kui 7683,33 eurot.

22. Käesoleval juhul on laenuandja ja kostja 1 kirjalikult kokku leppinud viivise suuruses (dtl 9).

Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet. Hageja

on vähendanud oma viivise nõude võrdseks põhinõudega. Seega leiab kohus, et hageja poolt

nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning ka kohtupraktika peab põhinõudele vastavat

viivisenõuet mõistlikuks. Seetõttu kuulub hageja edasiulatuva viivisenõue samuti

rahuldamisele.

23. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja 2 sõlmisid 19.04.2023.a

käenduslepingu nr Xxx (dtl 21-22). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja 2

võlausaldaja ees vastutama kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase

täitmise eest. Kostja 2 vastutas käenduslepingu punktki 1.2. alusel käendajana nii tagastamata

laenusumma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju eest. Kostja 2 vastutuse

maksimaalseks summaks oli 20 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 nägi ette, et kui

laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib

võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt

või mõlemalt ühiselt.

24. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib

käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping,

kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui

ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul olid

pooled kokku leppinud kostja 2 vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole

käendusleping tühine.

25. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu

alusel vastutab kostja 2 solidaarselt koos kostjaga 1.

26. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue täielikult rahuldamisele. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista 12 316,67 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot,

intress on 1916,67 eurot ja 28.08.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 400 eurot.

Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,2%

päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 29.08.2024.a kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7683,33 eurot.

27. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

28. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja

esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus

tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS

§ 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise

või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab

protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see

ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

29. 18.03.2026.a kohtule esitatud taotluses palub hageja esindaja parandada 17.03.2026.a

kohtuistungi protokolli, s.o palub parandada/täiendada hageja esindaja sõnavõttu

kohtuistungil (dtl 87-88).

30. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Oma menetluslikud seisukohad märgivad

menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Need on antud

menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub

vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide

juurde.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

31. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1050 eurot ja esindajakulu summas

1782,10 eurot (summa koos käibemaksuga; dtl 87-88).

34. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1050 eurot.

35. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (RKTKo

28.11.2018, 2-17-10348, p 16; RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56; RKTKm 10.02.2016,

3-2-1-177-15, p 13).

36. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140,00 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot (ilma

käibemaksuta) on kooskõlas senise kohtupraktikaga (RKTKm 19.11.2025, 2-23-117906, p

20). Kohus leiab, et hageja esindajakulu summas 1782,10 eurot ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on

kostjate vastusele koostanud seisukohta 2 tundi ja 55 minutit. Arvestades, et kostjate vastus

hagiavaldusele on 2 lk pikk ning sisulisi ja õiguslikult keerukaid vastuväiteid see ei

sisaldanud, siis peab kohus kostjate vastusele seisukoha koostamiseks põhjendatud ajakuluks

1 h. Samuti on hageja märkinud lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks ajakulu 2 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 h. Hageja esindaja ajakulu

protokolli parandamise taotluse koostamiseks oli 33 minutit. Arvestades, et kohus jätab hageja

protokolli parandamise taotluse rahuldamata, siis on põhjendatud jätta protokolli parandamise

taotluse koostamise kulu hageja enda kanda. Kohus ei pea põhjendatuks eeltoodud kulu

kostjatelt välja mõista.

37. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 6 h ja 56

minutit ning põhjendatud on seega esindaja tasu kogusummas 970,67 eurot (summa ilma

käibemaksuta).

38. Seega kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2253,63

eurot, millest riigilõiv 1050,00 eurot ja esindajakulu 1203,63 eurot (summa koos

käibemaksuga).

39. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik