3-26-110/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-110

Määruse kuupäev

Kohtunik

02.04.2026

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse

kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Lilitškin (edaspidi ka kaebaja) esitas 09.01.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning Tartu Vanglalt

hüvitise väljamõistmist. Kaebaja viitab sündmustele, mis leidsid aset 2009. aastal ning

erinevatele dokumentidele aastast 2012, 2014, 2015, märkimata, milline seos on neil esitatud

kaebusega. Kaebaja käsitleb kaebuses viidatud juhtumeid/dokumente ametnike omavolina ja

ametivõimu kuritarvitamisena. Kaebusest nähtuvalt on N. Lilitškin kaebuses viidatud

juhtumeid 2024. ja 2025. aastal ka mõningatel juhtudel vanglasiseselt (nt vaidemenetluses või

kahjunõude menetluse raames) vaidlustanud. Veel on kaebaja osutanud dokumentide

tühistamise nõudele ja kohustamisnõudele. Kaebaja palub määrata talle advokaat ning

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on esitatud 12 lisadokumenti.

2. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral

kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

3. Kaebusest on mõistetav, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse ning eraldiseisva

tuvastamiskaebuse, samas ei selgu täpselt, millised kaebuses viidatud sündmused on

tuvastamiskaebuse aluseks ning millised hüvitamiskaebuse aluseks. Kohtule ei ole ka üheselt

3-26-110

selge teiste nõuete alused. Kaebuses on esitatud abstraktsed ja ebaselged viited enamale kui

kümnele vanglaga seotud erinevat laadi sündmusele, mis on aset leidnud alates 2009. aastast.

Kaebaja on viidanud ka 2025. aastal vangla poolt antud vastustele, kuid ühegi vaidlusaluse

toimingu kuupäeva ega õigushüve rikkumist ei ole kaebaja välja toonud. Seetõttu pole kohtule

ka üheselt arusaadav, kas kaebaja poolt välja toodud loetelu vanglale etteheidetavast

tegevustest on esitatud näidetena või kaebuse alusena. Esitatud kaebus on selles toodud

asjaolude tõttu mahukas, kuid jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja

katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud lühike

konstateering õiguse rikkumise kohta koos viitega dokumendi numbrile ning lisadena esitatud

dokumentidele ning kohus peaks asuma paljuski kaebust lisade alusel ise sisustama.

4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et N. Lilitškin on Tartu Halduskohtule 2025. aastal esitanud

25 kaebust ja 2024. aastal 29 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil.

Need kaebused on mahukad, abstraktsete viidetega piinamisele ja õiguste rikkumisele Tartu

Vanglas ning väidetavad rikkumised ulatuvad mitme aasta tagusesse aega (vt näiteks

kaebused haldusasjades nr 3-23-737, 3-25-2528 ja 3-25-3292, millest kaks viimast kaebust

kattuvad kohtu hinnangul suures osas haldusasjas nr 3-25-4513 esitatud kaebusega).

Kaebustes sisalduvad viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, sidumata kaebust

ühtseks tervikuks. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest lähtuvalt tuleks

kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Seejuures ei ole kaebaja mitmes

haldusasjas, hoolimata kohtupoolsest tähelepanu juhtimisest, kaebust nõuetekohaselt ümber

vormistanud. Sellisteks kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128

lisaga, haldusasjas nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud

kaebus 96 lisaga, haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga. Kohus on nimetatud

kaebused neis esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastanud. Ka asjas nr 3-23-880

on kaebaja esitanud eelkirjeldatud tunnustele vastava kaebuse 100 lisaga. Lisaks tuleb silmas

pidada, et arvestades sündmuste toimumise aega, on tuvastamis- ja hüvitamisnõuded nendes

asjades esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades. Käesolevale kaebusele ei ole aga lisatudki

võimalikku vangla otsust kaebaja kahju hüvitamise taotluse kohta, mis võiks kuidagi olla

seotud kaebusega.

5. Seega viitab kaebaja eelviidatud käitumine kohtu hinnangul sellele, et tema eesmärk ei ole

suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud

kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik

käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones

soov koormata kohtuid mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse

kriteeriumitele. Ühtlasi sisaldab kaebus korduvalt ebatsensuurseid väljendeid. Selline

tegutsemisviis on käsitatav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena.

6. Kaebuse abstraktne sõnastus ning kaebuses kirjeldatud tagajärjed ei kinnita kaebaja õiguste

intensiivset riivet. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on

arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning seega on ta väga hästi teadlik kaebuse

lubatavuse tingimustest. Ilmselgelt pidi kaebaja vangla väidetavast õigusvastasest tegevusest

ja kahjust teada saama ning seda mõistma haldusaktide andmise või toimingute tegemisest

arvates ehk hüvitamis- ja tuvastamisnõude esitamisele kehtis kolmeaastane tähtaeg (vt HKMS

§ 46 lg-d 4 ja 5, riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Ka võimaliku tühistamisnõude esitamise

vajadust peaks kaebaja mõistma dokumendi saamisest, mis tema hinnangul tema õigusi riivab.

Olukorras, kus isik pöördub kohtu poole enam kui mitu aastat pärast väidetava õigusvastase

tegevuse toimumist ja ületab seejuures ilmselgelt tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse esitamise

kaebetähtaega, ei ole põhjust käsitada tema õiguste riivet intensiivsena. Kui isik ei pea

vajalikuks enda õigusi kohases menetluses kaebetähtaja jooksul kaitsta ning esitab

tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse, milles heidab vanglale abstraktselt ette mitmekümneid

3-26-110

erinevaid tegevusi mitme aasta tagusest ajast, samas ühtegi vanglale etteheidetavat

konkreetset rikkumist täpsemalt avamata, siis viitab see kaudselt ka sellele, et isik ei tunneta

ka ise oma õiguste riivet kuigi intensiivsena. Kaebaja on enda õiguste efektiivse kaitsmise

asemel eelistanud sisuliselt lihtsalt koguda aastate jooksul vanglale etteheidetavad rikkumised

n-ö kokku ja esitada seejärel need kaebetähtaega eirates kohtule, viidates abstraktselt

ametnike omavolile. Kaebusest nähtuvat ajaraami ja kaebaja senist tegevust arvestades ei ole

põhjust pidada tema õiguste riivet seetõttu intensiivseks.

7. Kohus leiab, et korduvalt samade puudustega kaebuse esitamine rikub menetlusökonoomia

printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab

kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohus märgib siinkohal, et N. Lilitškini kaebuse

tagastamine ei tähenda kindlasti N. Lilitškini halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse

eitamist. N. Lilitškinil on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete

avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning

pöörduma kohtu poole seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse

oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoole

solvamise eesmärgil, jaatab kohus ka N. Lilitškini kaebeõigust.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab vastava menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

Riigi õigusabi taotlus

10. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotlust tuleb mõista selliselt, et ta

soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.

11. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

12. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel

kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja suutnud

alates aastast 2006 kuni praeguseni esitada Tartu Halduskohtule üle 600 kaebuse. Seega on

kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi

abi.

13. Eelnevat arvestades jätab kohus N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)