Legislator Case Law & Legislation
3-26-339/7 AI generated

3-26-339/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-339/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

Legislator headnote

AI generated

3-26-339/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

Keywords

AI generated
finding on capacity to work pre-service medical impairment unfit notwithstanding health condition concept of occupational disease limited work availability suitable employment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprillil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-339

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 3. veebruari 2026. a otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Kaire Liiv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kaebaja nimi otsuse avaldamise korral tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. mail 2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa tuvastas X. Xil osalise töövõime kestusega viis aastat (7. septembrist

2023 kuni 6. septembrini 2028). Töötukassa määras 7. mai 2024. a otsusega kaebajale

töövõimetoetuse.

2. Töötukassa peatas 3. veebruari 2026. a otsusega TVT/26/006426 kaebajale toetuse

maksmise kümneks päevaks (3. kuni 12. veebruar 2026) töövõimetoetuse seaduse (TVTS) §

18 lg 1 alusel. Otsuse järgi keeldus kaebaja 2. veebruaril 2026 mõjuva põhjuseta individuaalse

tööotsimiskava täitmisest.

3-26-339

3. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa otsuse tühistada.

Kaebuse järgi oli kaebaja sunnitud loobuma tööpakkumisest SOL Baltics OÜ puhastus-

teenistuses, kuna see ei sobi talle tema terviseseisundi tõttu. Kaebaja on invaliid (56% töö-

võimetus). Ta kõnnib kepi abil. Talle sobib üksnes istuv töö. Kaebaja esitas töötukassa

konsultandile oma raviprotseduuride graafiku. Graafiku järgi on talle määratud taastusravi 14.

jaanuarist kuni 16. märtsini 2026. Konsultant pakkus kaebajale tööd, mis ei sobi talle tema

füüsilise seisundi tõttu.

4. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1. Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta on tööturumeetmete

seaduse (TöMS) alusel töötuna arvele võetud ja täidab töötule pandud kohustusi (TVTS § 12

lg 1 p 7). Töötul on eelkõige kohustus osaleda tegevuskava koostamisel ja seda täita (TöMS §

9 lg 1 p 1). Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et inimene leiaks

võimalikult kiiresti töö. Tegevuskavas kirjeldatakse inimese eesmärki ja olukorda, samuti töö

leidmiseks vajalikke tegevusi ja nende tulemusi (TöMS § 7 lg-d 1–3). Toetuse ja teenuste

saamise eelduseks on, et inimene teeb jõukohaseid pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle

pakutavaid teenuseid, et oma tööle saamise väljavaateid suurendada.

4.2. Töötukassa lõpetas 5. aprilli 2024. a otsusega kaebaja töötuna arveloleku põhjusel, et ta

keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest. Sellest tulenevalt lõpetas

töötukassa kaebajale töövõimetoetuse maksmise. 6. mail 2024 võeti kaebaja jälle töötuna

arvele ja talle määrati uuesti töövõimetoetus (7. mai 2024. a otsus).

4.3. Kaebaja on töötu kohustustest, sh tegevuskava täitmise kohustusest teadlik. 7. mai 2024.

a otsuses anti kaebajale selgitused töövõimetoetuse maksmise peatamise kohta ja kohustuse

kohta teavitada töötukassat kõigist toetuse maksmist mõjutavatest asjaoludest. 7. mail ja 12.

detsembril 2025 saadeti kaebajale dokument „Koostöökokkulepped töötuna registreeritud

kliendiga“. Selle järgi on kaebajal kohustus teha tegevuskavas kokkulepitut. Kaebajal on

kohustus anda kohe teada, kui selgub, et tal ei ole võimalik tegevuskavas kokkulepitud

tegevusi teha. Ka on selgitatud, et kui kaebaja ei tee tegevuskavas kokkulepitut, võib juhtuda,

et töötukassa peab toetuste maksmise peatama või lõpetama.

4.4. Töötukassa koostas 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel kaebajale tegevus-

kava. Tegevuskava järgi tehti kaebajaga kokkulepe, et ta helistab puhastusettevõttesse Stell, et

uurida võimaliku töö kohta põrandapesumasinaga töötava puhastusteenindajana.

4.4.1. 11. novembril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel andis kaebaja teada, et võttis

Stelliga ühendust. Põrandapesumasinaga töö oleks olemas, kuid kaebajal on novembris ja

detsembris plaanis tööampsud ettevõttes Humanlink. Kaebaja leppis Stelliga kokku, et uurib

jaanuaris uuesti, mis võimalused on.

4.4.2. 12. jaanuaril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel lepiti kokku, et kaebaja võtab

Stelliga ühendust, kui tal tööampsud läbi saavad.

4.4.3. 7. jaanuaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja ei ole Stelliga

ühendust võtnud. Tegevuskava kokkuvõtte järgi valutab kaebaja jalg ja ta ei saa käia. 12.

jaanuaril ootab ees arstivisiit. Kaebaja ei ole vahepeal leidnud sobivaid tööpakkumisi ega

kellegagi ühendust võtnud. Kaebajale selgitati, et töötuna arvel olles on tal kohustus aktiivselt

tööd otsida. Vastasel juhul lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Lepiti kokku, et kaebajal on

järgmiseks korraks kohustus täita tööotsingute märkmikku ning panna sinna kirja oma

kandideerimised ja tööandjatega ühenduse võtmised.

4.4.4. 2. veebruaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja pole märkmikku

täitnud ega Stelliga kontakteerunud selleks, et uurida sobiva töö võimaluste kohta. Kaebaja

selgitas, et on pakkumisi vaadanud, kuid pole ühtki sobivat leidnud. Märkmikku ta ei täitnud,

2(5)

3-26-339

kuna ei leidnud sobivat tööd. Kaebajale selgitati, et see pole mõjuv põhjus aktiivselt tööd

mitte otsida. Kaebajale selgitati, et tema töötutoetus peetakse kümneks päevaks kinni.

Kaebajale sobib istuv töö. Kaebajale on soovitatud läbi helistada talle varem soovitatud

puhastusettevõtted ja uurida, kas neil on pakkuda tööd põrandapesumasinaga, näiteks kuskil

laos. Ka soovitati tal uurida ladudest või tootmisettevõtetest istuva töö võimalusi. Kaebaja

väitis, et tema tervis on viimasel ajal halvenenud. Kaebajale selgitati, et kui tema tervis ei luba

tal töötada, tuleb tal teha uus töövõime hindamise taotlus. Selleks tuleb esmalt võtta ühendust

perearstiga ja uuendada terviseandmed.

4.5. Kaebajale räägiti seega juba 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel

vajadusest võtta ühendust puhastusettevõttega Stell. Detsembris 2025 pakkuski Stell kaebajale

istuvat tööd põrandapesumasinaga laoruumides. Kaebaja ei võtnud aga enam jaanuaris 2026

Stelliga ühendust ega täitnud ka tööotsingute märkmikku. Seega ei täitnud ta nõuet otsida

aktiivselt tööd. Tööandjatega ühenduse võtmine on äärmiselt oluline. Otse puhastusettevõttelt

saab sageli kõige kiiremini info selle kohta, millist tööd on pakkuda. Ka saab tööotsija jätta

sel viisil enda kohta info ettevõtte talendipanka juhuks, kui sobiv pakkumine peaks tekkima.

Kaebaja on pikaajaline töötu: alates 28. märtsist 2023. Kaebaja on jätnud kokkulepitud

tegevused ilma põhjendusteta tegemata. See takistab tema tööotsingute plaanipärast jätkumist

ja töötukassal talle abi pakkumist.

4.6. Kaebajaga kokkulepitud ja tegevuskavas kajastatud töösoovid on laooperaator,

pakiautomaadi haldur, markeerija, etiketikleepija, pakkija, valvur. Töötukassa on vahendanud

kaebajale hulganisti tööpakkumisi, kuid töötu peab ka iseseisvalt tööd otsima ja täitma selle

kohta tööotsingute märkmikku.

4.7. Töötukassale on teada, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on 20. septembri 2023.

a otsuse põhjenduste järgi mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks

on närvisüsteemihaigused. Kaebajal on tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, jalgade kohmakuse

ning tundlikkuse languse tõttu piiratud lühikese vahemaade läbimine, tänavatel ja liikluses

ohutu ringiliikumine, treppidel käimine, seismine ja kehaasendi muutmine. Kaebaja

töövõimet pole hinnatud puuduvaks. Tervisehoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangul ei sobi

kaebajale töö jalgadel ja kõndimist eeldav töö. Kaebajale sobib töö istudes ja käeline tegevus.

Töötukassa nõustaja on kaebajaga arutanud erinevaid võimalusi sobiva istuva töö leidmiseks.

Seejuures on olnud teada, et kaebaja käib karkudega ja tal on liikumine raskendatud. Kaebaja

on teinud tööampse pakiautomaadi haldurina. Seega saab ta teha oma terviseseisundile

vastavat tööd.

4.8. Liikumisraskused ei takista kaebajal tööandjatega ühendust võtta ja selgitada välja

võimalusi tööle saada. Ka ei takista need tööotsingute märkmiku täitmist. Mõjuva põhjusega

jätta tegevuskava täitmata ei ole tegemist, kui määratud ülesannete sooritamine võis olla

raskendatud ja ebamugav, kuid oli siiski võimalik ning sõltus pigem inimesest endast.

4.9. See, et kaebaja käis 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 füsioteraapias, ei takistanud tal

tööotsingute märkmiku täitmist ja tööandjatega ühenduse võtmist. Tööandjatega ühenduse

võtmine ja märkmiku täitmine on võimalik telefoni ja arvuti vahendusel. Füsioteraapia on

töövõimet toetav teenus, mis on suunatud kaebaja tervise parandamisele.

5. Kaebaja esitas seisukoha, mille järgi ei vasta tõele vastustaja väide, et töötukassa pakkus

talle istuvat tööd põrandapesumasinaga. Konsultant Y. Y mitte ei pakkunud kaebajale seda

tööd vaid soovitas tal leida selline töökoht. Puhastusfirmad Stell Eesti OÜ ja SOL hooldavad

tänavaid ja ärihooneid. Kaebaja kandideeris 17. veebruaril 2026 Stelli masinisti ametikohale.

Töötukassa programm pakub kaebajale pidevalt selliseid töid, mis talle tema tervisliku

seisundi tõttu ei sobi. Kaebajale 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 määratud

3(5)

3-26-339

raviprotseduurid olid väga oluliseks ja mõjuvaks põhjuseks eelistada enda ravimist. Kaebaja

teavitas Y. Ya protseduuride graafikust.

6. Vastustaja esitas seisukoha.

6.1. Kaebaja oli ise Stelliga ühendust võtnud ja ettevõttel oli talle tööd pakkuda. Kaebaja jättis

ettevõttega pärast tööampsude lõppu ühendust võtmata, rikkudes niiviisi tegevuskavas kokku-

lepitud kohustust.

6.2. Töötukassa on vahendanud kaebajale tööpakkumisi nii nõustaja kaudu kui ka automaatse

süsteemi vahendusel. Vastustaja täidab tööpakkumisi vahendades talle seadusega pandud

ülesannet eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust. Töökeskne nõustamine on

tööturumeede, mille eesmärk on toetada inimese tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist või

tööga kohanemist ja tööl püsimist. Selleks koostatakse töötule iga nõustamiskohtumise

tulemusel tegevuskava, mida töötul on kohustus täita.

6.3. Töötu ülesanne on otsida aktiivselt tööd, seda nii iseseisvalt kui ka nõustaja abiga. Töötul

ei ole tingimata vaja kandideerida kõigile ametikohtadele, mida töötukassa infosüsteem talle

vahendab. Tegemist on töötut abistava meetmega, et tal oleks võimalik leida kiiremini

sobivad tööpakkumised ja aktiivselt kandideerida.

6.4. Töötu peab täitma tööotsingute märkmikku, et tõendada nõustajale oma aktiivsust.

Nõustajal on märkmiku abil võimalik analüüsida töötu töölesaamise võimalusi ja toetada teda

tööotsingutel. Nõustaja on proovinud leida kaebajaga koostöös lahendusi ja sobivaid

pakkumisi, arvestades kaebaja piiranguid liikumisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Töövõimetoetuse maksmine töötuna arvelevõetud osalise töövõimega inimesele

peatatakse kümneks kalendripäevaks, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest

(TVTS § 18 lg 1 p 1).

8. Vastustaja on esitanud kaebaja tegevuskava, sh ülevaate nõustamiskohtumistel paika

pandud kohustustest. 11. novembril ja 12. detsembril 2025 on tegevuskavasse märgitud, et

kaebaja võtab pärast tööampsude lõppu ettevõttes Humanlink jaanuaris 2026 ühendust

puhastusettevõttega Stell (digitoimiku lehed (dtl) 45 ja 48). 7. jaanuari 2026. a nõustamis-

kohtumise ajaks ei olnud kaebaja seda teinud. Tegevuskavasse pandi kirja kaebaja kohustus

täita tööotsingute märkmikku ning märkida sinna oma kandideerimised ja tööandjatega

ühenduse võtmised. Kaebajale tuletati meelde varasemat kokkulepet võtta pärast tööampsude

lõppu ühendust Stelliga (dtl 50). 2. veebruari 2026. a nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja

ei olnud märkmikku täitnud ega võimalike tööandjatega ühendust võtnud (dtl 53). Seega jättis

kaebaja täitmata talle tegevuskavas ettenähtud kohustused.

9. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta oma

kohustusi ei täitnud. Kaebaja põhjendas 2. veebruari 2026. a kohtumisel märkmiku täitmata

jätmist sellega, et ta ei leidnud sobivat tööd. See ei õigusta kaebaja passiivsust võimalike töö-

andjatega, sh Stelliga kontakteerumisel ja selle kohta märkmikku sissekannete tegemisel. Ka

see, et kaebaja käis jaanuarist kuni märtsi keskpaigani füsioteraapias (vt treeningute ajakava

dtl 4 ja 5), ei õigusta kõnealuste kohustuste täitmata jätmist. ei kaebaja liikumisraskused ega

füsioteraapias käimine takistanud tal Stelliga ühendust võtta või tööotsingute märkmikku

täita. Aktiivselt pakkumisi otsides ja tööandjatega kontakteerudes oleks kaebaja saanud uurida

võimalust teha tööd osalise ajaga, nii et ta saaks käia ka teraapias, või alustada tööga pärast

teraapia lõppu.

10. Vastustaja selgituste, tegevuskava ja nõustamiskohtumiste kokkuvõtete järgi on

töötukassa võtnud arvesse kaebaja liikumispiiranguid. Kaebajale ei heideta ette seda, et ta

4(5)

3-26-339

oleks keeldunud talle töötukassa programmi kaudu pakutavatest töökohtadest, mis tema

tervisele ei sobi. Töö Stellis olnuks põrandapesumasinaga, st istuv töö, mida kaebaja tervis

olemasolevate teadmiste järgi võimaldab (vt 20 septembri 2023. a töövõime hindamise otsus

dtl 23). Kaebajale ei heideta ette ka sellisest võimalikust SOL Baltics OÜ tööpakkumisest

loobumist, mis kaebajale tema terviseseisundi tõttu ei sobi.

11. Nagu vastustaja on selgitanud, pole tegevuskavas seatud nõue täita tööotsingute

märkmikku põhjendamatu formaalsus. Märkmiku kannete analüüsimise abil saab töötukassa

inimest tööotsingutel toetada. Kaebaja on esile toonud, et võttis 2026. a veebruaris Stelliga

ühendust. Töötsingute märkmiku väljavõtte järgi (dtl 65) tegi kaebaja seda 5. veebruaril 2026

ehk pärast praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist. See asjaolu ei mõjuta seega

vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Esitatud väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 30. oktoobrist

2025 kuni 5. veebruarini 2026 kaebaja märkmikku sissekandeid ei teinud. Kaebaja on asunud

uuesti sissekandeid tegema ja tööandjatega kontakteeruma pärast praeguses asjas vaidlustatud

otsuse tegemist.

12. Eeltoodu põhjal leidis töötukassa põhjendatult, et kaebaja jättis talle tegevuskavas pandud

kohustused täitmata mõjuva põhjuseta.

13. Vaidlustatud otsus on põhjendamispuudusega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56).

Sellest nähtub üksnes see, et kaebaja keeldus töötukassa hinnangul põhjendamatult töö-

otsimiskava täitmisest, kuid mitte see, millised kohustused kaebaja täitmata jättis. Ka ei nähtu

otsusest põhjendused, mis kaebaja esile kohustuste täitmata jätmise põhjusena esile tõi, ning

töötukassa hinnang selle kohta, miks neid põhjuseid ei saa lugeda piisavaks. Vastustaja

esitatud nõustamiskohtumise kokkulepetest saab järeldada, et kaebaja oli otsuse põhjendustest

tegelikult teadlik. Seega ei too otsuse vormiviga praegusel juhul kaasa selle tühistamist (vt

HMS § 58). Otsuse korrektne põhjendamine on sellegipoolest oluline, et vältida arusaamatusi

ning nendest tingitud kohtuvaidlusi.

14. Kaebus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude välja-

mõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.

15. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb praeguse otsuse avaldamise korral asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)