3-26-339/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14
Legislator headnote
AI generated3-26-339/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprillil 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-26-339
Haldusasi
X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 3. veebruari 2026. a otsuse
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Kaire Liiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Asendada kaebaja nimi otsuse avaldamise korral tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. mail 2026 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14
päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-
tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal
seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-
konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka
apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti Töötukassa tuvastas X. Xil osalise töövõime kestusega viis aastat (7. septembrist
2023 kuni 6. septembrini 2028). Töötukassa määras 7. mai 2024. a otsusega kaebajale
töövõimetoetuse.
2. Töötukassa peatas 3. veebruari 2026. a otsusega TVT/26/006426 kaebajale toetuse
maksmise kümneks päevaks (3. kuni 12. veebruar 2026) töövõimetoetuse seaduse (TVTS) §
18 lg 1 alusel. Otsuse järgi keeldus kaebaja 2. veebruaril 2026 mõjuva põhjuseta individuaalse
tööotsimiskava täitmisest.
3-26-339
3. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa otsuse tühistada.
Kaebuse järgi oli kaebaja sunnitud loobuma tööpakkumisest SOL Baltics OÜ puhastus-
teenistuses, kuna see ei sobi talle tema terviseseisundi tõttu. Kaebaja on invaliid (56% töö-
võimetus). Ta kõnnib kepi abil. Talle sobib üksnes istuv töö. Kaebaja esitas töötukassa
konsultandile oma raviprotseduuride graafiku. Graafiku järgi on talle määratud taastusravi 14.
jaanuarist kuni 16. märtsini 2026. Konsultant pakkus kaebajale tööd, mis ei sobi talle tema
füüsilise seisundi tõttu.
4. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1. Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta on tööturumeetmete
seaduse (TöMS) alusel töötuna arvele võetud ja täidab töötule pandud kohustusi (TVTS § 12
lg 1 p 7). Töötul on eelkõige kohustus osaleda tegevuskava koostamisel ja seda täita (TöMS §
9 lg 1 p 1). Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et inimene leiaks
võimalikult kiiresti töö. Tegevuskavas kirjeldatakse inimese eesmärki ja olukorda, samuti töö
leidmiseks vajalikke tegevusi ja nende tulemusi (TöMS § 7 lg-d 1–3). Toetuse ja teenuste
saamise eelduseks on, et inimene teeb jõukohaseid pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle
pakutavaid teenuseid, et oma tööle saamise väljavaateid suurendada.
4.2. Töötukassa lõpetas 5. aprilli 2024. a otsusega kaebaja töötuna arveloleku põhjusel, et ta
keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest. Sellest tulenevalt lõpetas
töötukassa kaebajale töövõimetoetuse maksmise. 6. mail 2024 võeti kaebaja jälle töötuna
arvele ja talle määrati uuesti töövõimetoetus (7. mai 2024. a otsus).
4.3. Kaebaja on töötu kohustustest, sh tegevuskava täitmise kohustusest teadlik. 7. mai 2024.
a otsuses anti kaebajale selgitused töövõimetoetuse maksmise peatamise kohta ja kohustuse
kohta teavitada töötukassat kõigist toetuse maksmist mõjutavatest asjaoludest. 7. mail ja 12.
detsembril 2025 saadeti kaebajale dokument „Koostöökokkulepped töötuna registreeritud
kliendiga“. Selle järgi on kaebajal kohustus teha tegevuskavas kokkulepitut. Kaebajal on
kohustus anda kohe teada, kui selgub, et tal ei ole võimalik tegevuskavas kokkulepitud
tegevusi teha. Ka on selgitatud, et kui kaebaja ei tee tegevuskavas kokkulepitut, võib juhtuda,
et töötukassa peab toetuste maksmise peatama või lõpetama.
4.4. Töötukassa koostas 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel kaebajale tegevus-
kava. Tegevuskava järgi tehti kaebajaga kokkulepe, et ta helistab puhastusettevõttesse Stell, et
uurida võimaliku töö kohta põrandapesumasinaga töötava puhastusteenindajana.
4.4.1. 11. novembril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel andis kaebaja teada, et võttis
Stelliga ühendust. Põrandapesumasinaga töö oleks olemas, kuid kaebajal on novembris ja
detsembris plaanis tööampsud ettevõttes Humanlink. Kaebaja leppis Stelliga kokku, et uurib
jaanuaris uuesti, mis võimalused on.
4.4.2. 12. jaanuaril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel lepiti kokku, et kaebaja võtab
Stelliga ühendust, kui tal tööampsud läbi saavad.
4.4.3. 7. jaanuaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja ei ole Stelliga
ühendust võtnud. Tegevuskava kokkuvõtte järgi valutab kaebaja jalg ja ta ei saa käia. 12.
jaanuaril ootab ees arstivisiit. Kaebaja ei ole vahepeal leidnud sobivaid tööpakkumisi ega
kellegagi ühendust võtnud. Kaebajale selgitati, et töötuna arvel olles on tal kohustus aktiivselt
tööd otsida. Vastasel juhul lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Lepiti kokku, et kaebajal on
järgmiseks korraks kohustus täita tööotsingute märkmikku ning panna sinna kirja oma
kandideerimised ja tööandjatega ühenduse võtmised.
4.4.4. 2. veebruaril 2026 toimunud nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja pole märkmikku
täitnud ega Stelliga kontakteerunud selleks, et uurida sobiva töö võimaluste kohta. Kaebaja
selgitas, et on pakkumisi vaadanud, kuid pole ühtki sobivat leidnud. Märkmikku ta ei täitnud,
2(5)
3-26-339
kuna ei leidnud sobivat tööd. Kaebajale selgitati, et see pole mõjuv põhjus aktiivselt tööd
mitte otsida. Kaebajale selgitati, et tema töötutoetus peetakse kümneks päevaks kinni.
Kaebajale sobib istuv töö. Kaebajale on soovitatud läbi helistada talle varem soovitatud
puhastusettevõtted ja uurida, kas neil on pakkuda tööd põrandapesumasinaga, näiteks kuskil
laos. Ka soovitati tal uurida ladudest või tootmisettevõtetest istuva töö võimalusi. Kaebaja
väitis, et tema tervis on viimasel ajal halvenenud. Kaebajale selgitati, et kui tema tervis ei luba
tal töötada, tuleb tal teha uus töövõime hindamise taotlus. Selleks tuleb esmalt võtta ühendust
perearstiga ja uuendada terviseandmed.
4.5. Kaebajale räägiti seega juba 21. oktoobril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel
vajadusest võtta ühendust puhastusettevõttega Stell. Detsembris 2025 pakkuski Stell kaebajale
istuvat tööd põrandapesumasinaga laoruumides. Kaebaja ei võtnud aga enam jaanuaris 2026
Stelliga ühendust ega täitnud ka tööotsingute märkmikku. Seega ei täitnud ta nõuet otsida
aktiivselt tööd. Tööandjatega ühenduse võtmine on äärmiselt oluline. Otse puhastusettevõttelt
saab sageli kõige kiiremini info selle kohta, millist tööd on pakkuda. Ka saab tööotsija jätta
sel viisil enda kohta info ettevõtte talendipanka juhuks, kui sobiv pakkumine peaks tekkima.
Kaebaja on pikaajaline töötu: alates 28. märtsist 2023. Kaebaja on jätnud kokkulepitud
tegevused ilma põhjendusteta tegemata. See takistab tema tööotsingute plaanipärast jätkumist
ja töötukassal talle abi pakkumist.
4.6. Kaebajaga kokkulepitud ja tegevuskavas kajastatud töösoovid on laooperaator,
pakiautomaadi haldur, markeerija, etiketikleepija, pakkija, valvur. Töötukassa on vahendanud
kaebajale hulganisti tööpakkumisi, kuid töötu peab ka iseseisvalt tööd otsima ja täitma selle
kohta tööotsingute märkmikku.
4.7. Töötukassale on teada, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on 20. septembri 2023.
a otsuse põhjenduste järgi mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks
on närvisüsteemihaigused. Kaebajal on tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, jalgade kohmakuse
ning tundlikkuse languse tõttu piiratud lühikese vahemaade läbimine, tänavatel ja liikluses
ohutu ringiliikumine, treppidel käimine, seismine ja kehaasendi muutmine. Kaebaja
töövõimet pole hinnatud puuduvaks. Tervisehoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangul ei sobi
kaebajale töö jalgadel ja kõndimist eeldav töö. Kaebajale sobib töö istudes ja käeline tegevus.
Töötukassa nõustaja on kaebajaga arutanud erinevaid võimalusi sobiva istuva töö leidmiseks.
Seejuures on olnud teada, et kaebaja käib karkudega ja tal on liikumine raskendatud. Kaebaja
on teinud tööampse pakiautomaadi haldurina. Seega saab ta teha oma terviseseisundile
vastavat tööd.
4.8. Liikumisraskused ei takista kaebajal tööandjatega ühendust võtta ja selgitada välja
võimalusi tööle saada. Ka ei takista need tööotsingute märkmiku täitmist. Mõjuva põhjusega
jätta tegevuskava täitmata ei ole tegemist, kui määratud ülesannete sooritamine võis olla
raskendatud ja ebamugav, kuid oli siiski võimalik ning sõltus pigem inimesest endast.
4.9. See, et kaebaja käis 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 füsioteraapias, ei takistanud tal
tööotsingute märkmiku täitmist ja tööandjatega ühenduse võtmist. Tööandjatega ühenduse
võtmine ja märkmiku täitmine on võimalik telefoni ja arvuti vahendusel. Füsioteraapia on
töövõimet toetav teenus, mis on suunatud kaebaja tervise parandamisele.
5. Kaebaja esitas seisukoha, mille järgi ei vasta tõele vastustaja väide, et töötukassa pakkus
talle istuvat tööd põrandapesumasinaga. Konsultant Y. Y mitte ei pakkunud kaebajale seda
tööd vaid soovitas tal leida selline töökoht. Puhastusfirmad Stell Eesti OÜ ja SOL hooldavad
tänavaid ja ärihooneid. Kaebaja kandideeris 17. veebruaril 2026 Stelli masinisti ametikohale.
Töötukassa programm pakub kaebajale pidevalt selliseid töid, mis talle tema tervisliku
seisundi tõttu ei sobi. Kaebajale 14. jaanuarist kuni 16. märtsini 2026 määratud
3(5)
3-26-339
raviprotseduurid olid väga oluliseks ja mõjuvaks põhjuseks eelistada enda ravimist. Kaebaja
teavitas Y. Ya protseduuride graafikust.
6. Vastustaja esitas seisukoha.
6.1. Kaebaja oli ise Stelliga ühendust võtnud ja ettevõttel oli talle tööd pakkuda. Kaebaja jättis
ettevõttega pärast tööampsude lõppu ühendust võtmata, rikkudes niiviisi tegevuskavas kokku-
lepitud kohustust.
6.2. Töötukassa on vahendanud kaebajale tööpakkumisi nii nõustaja kaudu kui ka automaatse
süsteemi vahendusel. Vastustaja täidab tööpakkumisi vahendades talle seadusega pandud
ülesannet eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust. Töökeskne nõustamine on
tööturumeede, mille eesmärk on toetada inimese tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist või
tööga kohanemist ja tööl püsimist. Selleks koostatakse töötule iga nõustamiskohtumise
tulemusel tegevuskava, mida töötul on kohustus täita.
6.3. Töötu ülesanne on otsida aktiivselt tööd, seda nii iseseisvalt kui ka nõustaja abiga. Töötul
ei ole tingimata vaja kandideerida kõigile ametikohtadele, mida töötukassa infosüsteem talle
vahendab. Tegemist on töötut abistava meetmega, et tal oleks võimalik leida kiiremini
sobivad tööpakkumised ja aktiivselt kandideerida.
6.4. Töötu peab täitma tööotsingute märkmikku, et tõendada nõustajale oma aktiivsust.
Nõustajal on märkmiku abil võimalik analüüsida töötu töölesaamise võimalusi ja toetada teda
tööotsingutel. Nõustaja on proovinud leida kaebajaga koostöös lahendusi ja sobivaid
pakkumisi, arvestades kaebaja piiranguid liikumisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Töövõimetoetuse maksmine töötuna arvelevõetud osalise töövõimega inimesele
peatatakse kümneks kalendripäevaks, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest
(TVTS § 18 lg 1 p 1).
8. Vastustaja on esitanud kaebaja tegevuskava, sh ülevaate nõustamiskohtumistel paika
pandud kohustustest. 11. novembril ja 12. detsembril 2025 on tegevuskavasse märgitud, et
kaebaja võtab pärast tööampsude lõppu ettevõttes Humanlink jaanuaris 2026 ühendust
puhastusettevõttega Stell (digitoimiku lehed (dtl) 45 ja 48). 7. jaanuari 2026. a nõustamis-
kohtumise ajaks ei olnud kaebaja seda teinud. Tegevuskavasse pandi kirja kaebaja kohustus
täita tööotsingute märkmikku ning märkida sinna oma kandideerimised ja tööandjatega
ühenduse võtmised. Kaebajale tuletati meelde varasemat kokkulepet võtta pärast tööampsude
lõppu ühendust Stelliga (dtl 50). 2. veebruari 2026. a nõustamiskohtumisel selgus, et kaebaja
ei olnud märkmikku täitnud ega võimalike tööandjatega ühendust võtnud (dtl 53). Seega jättis
kaebaja täitmata talle tegevuskavas ettenähtud kohustused.
9. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta oma
kohustusi ei täitnud. Kaebaja põhjendas 2. veebruari 2026. a kohtumisel märkmiku täitmata
jätmist sellega, et ta ei leidnud sobivat tööd. See ei õigusta kaebaja passiivsust võimalike töö-
andjatega, sh Stelliga kontakteerumisel ja selle kohta märkmikku sissekannete tegemisel. Ka
see, et kaebaja käis jaanuarist kuni märtsi keskpaigani füsioteraapias (vt treeningute ajakava
dtl 4 ja 5), ei õigusta kõnealuste kohustuste täitmata jätmist. ei kaebaja liikumisraskused ega
füsioteraapias käimine takistanud tal Stelliga ühendust võtta või tööotsingute märkmikku
täita. Aktiivselt pakkumisi otsides ja tööandjatega kontakteerudes oleks kaebaja saanud uurida
võimalust teha tööd osalise ajaga, nii et ta saaks käia ka teraapias, või alustada tööga pärast
teraapia lõppu.
10. Vastustaja selgituste, tegevuskava ja nõustamiskohtumiste kokkuvõtete järgi on
töötukassa võtnud arvesse kaebaja liikumispiiranguid. Kaebajale ei heideta ette seda, et ta
4(5)
3-26-339
oleks keeldunud talle töötukassa programmi kaudu pakutavatest töökohtadest, mis tema
tervisele ei sobi. Töö Stellis olnuks põrandapesumasinaga, st istuv töö, mida kaebaja tervis
olemasolevate teadmiste järgi võimaldab (vt 20 septembri 2023. a töövõime hindamise otsus
dtl 23). Kaebajale ei heideta ette ka sellisest võimalikust SOL Baltics OÜ tööpakkumisest
loobumist, mis kaebajale tema terviseseisundi tõttu ei sobi.
11. Nagu vastustaja on selgitanud, pole tegevuskavas seatud nõue täita tööotsingute
märkmikku põhjendamatu formaalsus. Märkmiku kannete analüüsimise abil saab töötukassa
inimest tööotsingutel toetada. Kaebaja on esile toonud, et võttis 2026. a veebruaris Stelliga
ühendust. Töötsingute märkmiku väljavõtte järgi (dtl 65) tegi kaebaja seda 5. veebruaril 2026
ehk pärast praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist. See asjaolu ei mõjuta seega
vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Esitatud väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 30. oktoobrist
2025 kuni 5. veebruarini 2026 kaebaja märkmikku sissekandeid ei teinud. Kaebaja on asunud
uuesti sissekandeid tegema ja tööandjatega kontakteeruma pärast praeguses asjas vaidlustatud
otsuse tegemist.
12. Eeltoodu põhjal leidis töötukassa põhjendatult, et kaebaja jättis talle tegevuskavas pandud
kohustused täitmata mõjuva põhjuseta.
13. Vaidlustatud otsus on põhjendamispuudusega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56).
Sellest nähtub üksnes see, et kaebaja keeldus töötukassa hinnangul põhjendamatult töö-
otsimiskava täitmisest, kuid mitte see, millised kohustused kaebaja täitmata jättis. Ka ei nähtu
otsusest põhjendused, mis kaebaja esile kohustuste täitmata jätmise põhjusena esile tõi, ning
töötukassa hinnang selle kohta, miks neid põhjuseid ei saa lugeda piisavaks. Vastustaja
esitatud nõustamiskohtumise kokkulepetest saab järeldada, et kaebaja oli otsuse põhjendustest
tegelikult teadlik. Seega ei too otsuse vormiviga praegusel juhul kaasa selle tühistamist (vt
HMS § 58). Otsuse korrektne põhjendamine on sellegipoolest oluline, et vältida arusaamatusi
ning nendest tingitud kohtuvaidlusi.
14. Kaebus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab
menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude välja-
mõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
15. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb praeguse otsuse avaldamise korral asendada kaebaja nimi
tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)