3-26-861/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-861

Haldusasi

M.U esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja M.U

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. V

õtta asja materjalide juurde M.U vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

perioodist 24.11.2025-23.03.2026.

2. R

ahuldada M.U menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest.

3. J

ätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. A

sendada lahendi avalikustamisel taotleja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204

lg 1, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 23.03.2026 M.U esialgse õiguskaitse taotlus kohustada

Justiits- ja Digiministeeriumit (JDM) sulgema veebileht ettevaatust.ee. Taotluse kohaselt on

kõnealuses andmekogus avaldatud taotleja kohta ebaõigeid andmeid, millega on põhjustatud

talle kahju. Taotleja leiab, et taolise registri jätkuv avaldamine toob endaga kaasa pidevalt

uusi, pöördumatult kahjulikke tagajärgi ning kahjustab asjasse mittepuutuvaid kolmandaid

isikuid ja paneb otsesesse ohtu paljusid teisi.

2. Tallinna Halduskohtu 23.03.2026 kohtunõudega palus kohus JDM-il esitada seisukoht

taotleja esialgse õiguskaitse taotlusele ning selgitada vaidemenetlusega seonduvaid asjaolusid

hiljemalt 30.03.2026.

3-26-861

3. JDM palub 30.03.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, seda

alljärgneval põhjusel.

Esialgse õiguskaitse taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna on esitatud vale vastustaja

vastu. JDM ei ole kõnealust veebilehte koostanud ega üles pannud, samuti ei tegele selle

veebilehe haldamisega ega otsusta selle sisu üle. Nagu ka taotleja on märkinud, on

ajakirjanduse andmetel veebilehe autoriks ja haldajaks Mariann Treimann-Legrant, kes JDM-

iga mingil viisil seotud ei ole.

Vastavalt Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art.-le 24, „arvestades töötlemise laadi,

ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva

tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas selle

määrusega.“ Vastavalt IKÜM art.-le 16 on andmesubjektil õigus nõuda andmete parandamist,

vastavalt IKÜM art.-le 17 on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks

õigusvastaselt töödeldavad isikuandmed ja IKÜM art.-le 18 kohaselt saab andmesubjekt

nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete töötlemise piiramist art. 18 lg-s 1 toodud juhtumitel,

näiteks juhul, kui isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult. Seega vastutab isikuandmete

töötlemise eest vastutav töötleja, kelle poole saab andmesubjekt oma õiguste

maksmapanekuks pöörduda ja kelle poole teadaolevalt taotleja pöördunud ei ole.

JDM-i pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1, mille kohaselt on

andmekaitse küsimused küll JDM-i pädevuses, kuid vastavalt JDM-i põhimääruse p-le 41 (9)

on ministeeriumi õiguspoliitika osakonna ülesandeks „Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ning

Patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras“.

Teisisõnu – JDM küll teostab haldusjärelevalvet AKI tegevuse üle ja vastutab ka

andmekaitse-alase õigusloome eest, kuid riikliku järelevalve pädevust ei oma. Riikliku

järelevalve pädevus on isikuandmete töötlemise alastes küsimustes AKI-l vastavalt

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51 lg-le 1. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on AKI oma

ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes IKS-st, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

Järelevalve teostamisel on AKI-l vastavalt IKS §-le 56 pädevus kohaldada haldussunni

meetmeid ja nõuda isikuandmete töötlejalt muu hulgas näiteks isikuandmete töötlemise

piiramist, andmete parandamist, andmete töötlemise lõpetamist ja andmete kustutamist.

Samuti on AKI-l õigus toimetada väärteomenetlust IKS-s sätestatud väärtegude osas. JDM-il

ei ole pädevust veebilehti sulgeda ega ka viia läbi riiklikku järelevalvet isikuandmete

töötlemise üle. Seetõttu ei saaks ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel JDM kohtu

määrust täita, kuna riigivõimu teostamiseks peab olema seaduslik alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

4. HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

5. Kohus võtab taotleja menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

materjalide juurde isiku vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte perioodist 24.11.2025-

23.03.2026. Nimetatud väljavõttest nähtuvalt on isiku taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

sissetulek olnud kokku 458,43 eurot ja väljaminekud 449,99 eurot, konto lõppjääk on 9,94

eurot. Kohtul puudub seega kahtlus, et taotleja on maksejõuetu ning ei ole võimeline

2(4)

3-26-861

riigilõivu tasuma. Kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot

tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

6. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse haldusorgani kohustamiseks toimingut

tegema (HKMS § 251 lg 1 p 3).

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks

on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud

kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11;

21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus

HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus

nr 3-3-1-19-17, p 15).

8. Kohus on seisukohal, et käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, seda

järgneval põhjusel.

9. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on

kaebuse ilmne perspektiivitus (vt Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8). Kohtule

teadaolevalt on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtule vaidemenetluse ajal (HKMS §

249 lg 2) ning taotleja ei ole JDM-i kohustamisnõuet veebilehe ettevaatust.ee sulgemiseks

kaebusena halduskohtule esitanud. Kohtu hinnangul tuleks aga sellise kaebuse esitamist

ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kohus nõustub JDM-i 30.03.2026 vastuses tooduga, et

JDM küll teostab haldusjärelevalvet AKI tegevuse üle ja vastutab ka andmekaitsealase

õigusloome eest, ent ei oma riikliku järelevalve pädevust, vaid selline pädevus on AKI-l (vt

IKS § 56 lg 1). Muu hulgas on IKS § 56 lg-s 3 toodud, et lisaks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 57 sätestatule on Andmekaitse Inspektsioonil õigus:

a) hoiatada vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise

toimingud rikuvad tõenäoliselt käesolevat seadust; b) nõuda isikuandmete parandamist; c)

nõuda isikuandmete kustutamist; d) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist; e) nõuda

isikuandmete töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või arhiivi edastamist; f) rakendada

isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi,

füüsilisi ning infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb

riigiasutus; g) kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas

isikuandmete töötlemise keeld; h) algatada järelevalvemenetlus kaebuse alusel või omal

algatusel. Eelnevast tulenevalt puuduks kohtul võimalus kohustada JDM-i kõnealust

veebilehte sulgema ning käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta.

10. Eeldusel, et taotlus oleks esitatud AKI kohustamiseks, märgib kohus järgmist. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Taotleja ei ole kohtu

hinnangul käesolevalt veenvalt põhistanud, milliseid konkreetseid valeväiteid on tema kohta

esitatud ning milles seisneb talle tekitatud kahju, mille ärahoidmist tuleks juba esialgse

õiguskaitse korras ära hoida. Kohus juhib tähelepanu, et kaebusega võib halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), millest tulenevalt ei ole

asjakohased taotluses toodud väited, mis seonduvad teiste isikute või avaliku huvi kaitsega.

3(4)

3-26-861

Seega puuduks kirjeldatud juhul võimalus sedastada ka esialgse õiguskaitse vajaduse

esinemist. Eelnevast tulenevalt ei asu kohus hindama erinevate lahenduste tagajärgi avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele.

11. Viimaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja

olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Eeldusel, et taotlus oleks esitatud AKI

kohustamiseks, saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma

eesmärgi ehk veebilehe sulgemise. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse

menetluses põhivaidluse äraotsustamist vältida (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus

asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eelnevat põhistaks üksnes väga kaalukate argumentide olemasolu,

milliseid kohtu hinnangul käesolevalt ei esine.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.U esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS

§ 249 lg 1 ja § 252 lg 1).

13. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)