1-25-5001/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

2. aprill 2026

Kohtuasja number

1-25-5001

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Marina

Ninaste

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Joel Kaissi süüdistuses karistusseadustiku § 118

lg 1 p 7 ja § 199 lg 2 p 9 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2026. a otsus

Apellandid

Joel Kaiss ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Joel Kaiss, isikukood 39203315716, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistatud, viibib vahi all Tartu Vanglas

Kaitsja

-

Vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör

Ingmar Laas

Kannatanud

-

T.E. , Konsoolimängud OÜ, Rimi Eesti Food AS ja Tõrva

Tarbijate Ühistu

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2026. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 379 eurot 44 senti (sealhulgas käibemaks 73 eurot 44 senti).

Jätta see menetluskulu Joel Kaissi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Joel Kaissi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi selles, et ta lõi 22. juunil

2025 kell 15.10 Valgas parema käe rusikaga vähemalt ühe korra A.E. le näkku, tekitades talle

näokoljuluude murrud ning põrutushaavad kulmul, vasaku silma ülalaul ja ülahuulel,

verevalumid paremal silmavalgel ja huultel, nahaalused verevalumid silmalaugudel ning

nahamarrastused paremal pool nägu. Löögi tõttu kukkus A.E. vastu asfalti ja suri saadud

vigastustesse. Kukkumise tõttu sai A.E. koljusisesed verevalumid ja pindmised vigastused

kuklal. Surm saabus pea tömbi trauma tõttu, mille tüsistusena tekkis mehaaniline lämbumine

vere sissehingamisest ja peaajuturse.

2. Samuti süüdistatakse J. Kaissi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9. aprillist kuni 22. juunini 2025 toime

pandud 11 poevarguses.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

3. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2026. a otsusega tunnistati J. Kaiss süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

ja teda karistati 10-aastase vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J.

Kaissile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 11 aastat ja 6 kuud

vangistust, mille kandmise alguseks loeti 22. juuni 2025.

(b) Põhiosa

4. Vaidlust pole selles, et J. Kaiss lõi 22. juunil 2025 Valgas vähemalt ühe korra A.E. le näkku,

mille tõttu kannatanu kukkus ja suri. S.M.V. nägi auto tahavaatepeeglist, et J. Kaiss lõi parema

rusikaga A.E. t näkku ja viimane kukkus selili asfaldile. J. Kaissi sõnul lõi ta A.E. t jalaga

näkku. S.M.V. ütlused on usaldusväärsemad. Ta kirjeldas juhtunut samamoodi sündmuskohale

tulnud politseinikule. J. Kaiss oli tarvitanud alkoholi ja narkootikume, tunnistaja oli aga kaine.

Kohut ei veennud J. Kaissi väidetu, et tema nukkidel polnud marrastusi. Löömisest ei pruugi

kätele jälgi jääda.

5. J. Kaiss tekitas A.E. le raske tervisekahjustuse. Ekspertiisiakti järgi sai A.E. löögist koljuluude

murrud ja koljusisesed verevalumid, mille tagajärjel tekkis raske teadvushäire ja lämbumine

vere sissehingamisest, mis oli eluohtlik. Surm saabus minutite jooksul enne kiirabi jõudmist kell

15.22.

6. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et J. Kaissi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi. J. Kaiss läks

Valgas kauplusesse, kust võttis joogi, kohvipurgi ja tomatid. Joogi ja tomatite eest ta maksis,

kuid kohvipurgi pani taskusse. Müüja palus tal kohvi eest maksta. A.E. oli järjekorras J. Kaissi

järel ja palus tal viisakalt kohvipurgi eest tasuda. J. Kaiss kõndis kauplusest välja. Sellist

sündmuste käiku kinnitavad J. Kaissi ja klienditeenindaja E.K. e ütlused.

7. J. Kaissi sõnul võttis A.E. tal tänaval selja tagant käe alt kinni ja raputas teda seejärel õlgadest,

mistõttu kukkusid käes olnud asjad maha. Ta seisis lihtsalt käed kõrval, kui teda keerutati ja

raputati. Seejärel vehkis A.E. kätega, kuid ükski löök J. Kaissi ei tabanud. Pärast seda peatus

auto nende kõrval ja kui see edasi liikus, kõndis J. Kaiss edasi. A.E. liikus aga talle uuesti vastu,

sooviga teda füüsiliselt noomida. J. Kaiss võttis vastu otsuse ja lõi teda.

2(9)

8. J. Kaissi ütlused on vastuolus S.M.V. ütlustega ja pole usaldusväärsed. S.M.V. tähelepanu

tõmbas J. Kaissi käitumine tänaval, sest ta oli üleolev ja vehkis kätega. J. Kaiss tuli diagonaalis

teisele poole teed ja sai A.E. ga tänavanurgal kokku. J. Kaiss lähenes agressiivselt ja A.E. liikus

pigem eemale. S.M.V. liikus autoga nende poole ja küsis, kas kõik on korras. A.E. vastas, et

jah. Ta kuulis, et J. Kaiss ja A.E. vestlesid kohvipakist. S.M.V. sõitis edasi, kuid märkas

tahavaatepeeglist, et võib minna kakluseks. Ta nägi võib-olla mingisugust tõuklemist ja siis lõi

J. Kaiss A.E. t ning viimane kukkus selili asfaldile.

9. S.M.V. ütlustest nähtub, et J. Kaiss oli agressiivne. Ta ei mäletanud, et A.E. oleks oma kätega

midagi teinud ega J. Kaissi raputanud, keerutanud või rusikatega vehkinud. S.M.V. ütlused on J.

Kaissi ütlustest usaldusväärsemad. Kohtu veendumust selles, et A.E. ei tirinud, lükanud ega

raputanud J. Kaissi ega vehkinud rusikaga, kinnitavad E.K. e ja T.E. ütlused. E.K. tundis A.E. t

20 aastat ning kirjeldas teda rahuliku, sõbraliku ja abivalmina. Samuti ei nähtu E.K. e ütlustest,

et A.E. oleks poes või sealt väljudes käitunud agressiivselt. T.E. sõnul oli A.E.

konfliktsituatsioonides rahulik ja tasakaalukas. Seega pole tõendatud, et A.E. oleks kasutanud J.

Kaissi suhtes vägivalda või solvanud teda.

10. Isegi kui A.E. vägivalda jaatada, ei osuta miski sellele, et J. Kaiss olnuks äkki tekkinud tugeva

hingelise erutuse seisundis. Ekspertiisiaktis tuvastati, et J. Kaiss on impulsiivne ja tal on madal

vägivalla vallandumise lävi, mis koos joobeseisundiga võib tugeva hingelise erutuse tekkimist

soodustada. Sellise seisundi tekkimisest ei kõnele aga teised asjaolud. J. Kaiss ei löönud A.E. t

korduvalt ja valimatult, vaid tegi ühe rusikalöögi näkku. See polnud J. Kaissi jaoks juhuslik. Ta

sõnas: „võtsin vastu otsuse, et ma ei lase enam seda võõrast inimest enda kehasse ja ma lõin

teda.“ Samuti rääkis J. Kaiss, et mäletab sündmuse kulgu selgelt. Lisaks tegutses ta kaalutletult

ka pärast A.E. löömist. Enda sõnul lahkus ta sündmuskohalt, sest tahtis veel koju saada ega

soovinud, et teda kohe kinni võetakse. J. Kaiss pole rääkinud sõnagi sellest, et oleks kaotanud

enesekontrolli või teda oleks tabanud äkkviha. Löömise põhjusena tõi ta välja selle, et oli

jahmunud ning tundis hirmu ja ebamugavust. Ta tahtis A.E. t tõrjuda ja lõi teda. Seega pole tegu

provotseeritud tapmisega KarS § 115 järgi.

11. Kohus ei nõustu kaitsjaga selleski, et J. Kaissi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 järgi.

Vastutus KarS § 121 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi tuleks kõne alla juhul, kui J. Kaissi tahtlus löögi

tegemisel ei hõlmanud näokoljuluude murdude ja koljusiseste verevalumite põhjustamist või

piirnes valu tekitamisega.

12. Kuigi S.M.V. sõnul lõi J. Kaiss A.E. t ühe korra, oli löök väga tugev. See nähtub ka A.E. näole

tekitatud vigastustest. S.M.V. kõneles, et kui ta nägi A.E. t pärast löömist, jooksis kannatanul

verd kuklast, ninast ja suust. Seda kinnitavad fotod sündmuskoha vaatlusprotokollis. Ekspertiisi

järgi oli A.E. l palju pindmisi vigastusi ja luumurde. Seega oli rusikalöök jõuline. J. Kaissi

tahtlust enamohtliku tagajärjeni viinud tervisekahjustuse tekitamiseks kinnitab ka teo

toimepanemise koht ja edasine kulg. J. Kaiss lõi A.E. t rusikaga näkku asfaldiga kaetud tänaval

ja A.E. kukkus peaga vastu teed. Lisaks kirjeldas S.M.V. , et ütles J. Kaissile vahetult pärast

A.E. kukkumist: „Sa ju tapsid ta ära,“ millele J. Kaiss vastas: „A nii juhtubki.“ Seda silmas

pidades saab öelda, et J. Kaiss pidas võimalikuks ja möönis, et A.E. l tekivad näokoljuluude

murrud ja koljusisesed verevalumid. Seega oli J. Kaissil kaudne tahtlus tervisekahjustuse

tekitamiseks, mis viis surma saabumiseni.

13. Samas ei olnud J. Kaissil tahtlust surma põhjustamiseks, ehkki rusikalöök oli jõuline. On igati

võimalik, et peavigastuse tõttu inimene ei sure. J. Kaiss märkis, et oli pärast löömist šokeeritud,

pilt oli kole ja ta ei tahtnud seal olla. Ta mõtleb, et ei julge ühtegi inimest enam lüüa, sest surm

võib tulla nii kiiresti ja ootamatult. See näitab, et J. Kass ei pidanud võimalikuks, et põhjustab

3(9)

A.E. surma, kuid oleks pidanud seda ette nägema. Seega põhjustas ta surma hooletusest KarS §

18 lg 3 järgi.

14. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuigi J. Kaiss väitis, et A.E. raputas teda ja

vehkis rusikatega, ei rünnanud A.E. J. Kaissi. Ekspertiisiakti järgi on J. Kaissil segatüüpi

isiksushäire impulsiivset tüüpi ebastabiilsete, düssotsiaalsete ja paranoiliste joontega, sõltuvus

mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest, püsiv tunnetuskahjustus mitmetest psühhoaktiivsetest

ainetest ning ta kuritarvitab alkoholi. Samas oli J. Kaiss eksperdi hinnangul õigusvastase teo

toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

juhtima. Seega on J. Kaiss süüvõimeline.

15. J. Kaissile süüks arvatud vargused on tõendatud tema ütluste, videosalvestiste ja asitõendi

vaatlusprotokollidega. Vargused on süstemaatilised, sest ta varastas ühe korra elektroonikapoest

ja kümme korda toidupoodidest ning see on talle harjumuspärane. Teda on varemgi varguste

eest karistatud.

16. Kohus arvestab J. Kaissile KarS § 118 lg 1 p 7 järgi karistust mõistes seda, et A.E. oli tema

jaoks võõras. J. Kaissi hoolimatut suhtumist näitab see, et ta ei osutanud esmaabi ega helistanud

Häirekeskusesse, vaid lahkus. Tema kalgist meelelaadist kõneleb seegi, et ta ütles S.M.V. le

vahetult pärast A.E. löömist ja maha kukkumist „A nii juhtubki.“ Raskete tervisekahjustuste

põhjustamisega kaasnes raskeim KarS § 118 lg-s 1 nimetatud tagajärg. Karistust kergendav

asjaolu on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi kahetsus. Tema süü on keskmisest veidi suurem. Teda on

varemgi vägivallakuritegude eest karistatud, viimati Tartu Maakohtu 29. juuni 2017. a otsusega

KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 263 lg 1 p 2 järgi. Tartu Maakohtu 2. novembri 2023. a

määrusega vabastati J. Kaiss vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tema katseaeg kestis 28.

detsembrini 2024. Seega tekitas ta uue raske tervisekahjustuse vähem kui pool aastat pärast

katseaja lõppu. Seepärast tuleb teda karistada 10-aastase vangistusega.

17. J. Kaiss varastas lühikese aja jooksul 11 korda. Esimese ja teise varguse vahele jäi veidi üle ühe

kuu, kuid siis pani ta kuu aja jooksul toime kümme vargust. J. Kaiss varastas narkootikumide

hankimiseks ega lasknud end segada turvatöötaja, müüja ega teise inimese sekkumisest. 22.

juunil 2025 toime pandud vargus eskaleerus ja lõppes kõrvalseisja hukkumisega. Tema süüd ei

saa pidada väikseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. J. Kaiss ei tööta

ja on joovastitest sõltuvuses, mistõttu ei saa mõista rahalist karistust. Samuti on tal kehtiv

karistus varguste eest. Teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

18. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, jääks liitkaristuses kajastamata varguste

ebaõigus. Kohus suurendas KarS § 64 lg-le 1 tuginedes üksikkaristustest raskeimat ja mõistis

liitkaristuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistus.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

19. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ja kriminaalmenetluse

lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotleb kaitsja J.

Kaissi süüditunnistamist KarS § 115 järgi. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada J. Kaissi

karistust. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

20. Vaidlust pole süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ega selles, et J. Kaiss lõi A.E. t, mille tõttu

viimane suri. J. Kaissi ütlused on usaldusväärsed. Süüdistatava sõnul lõi ta kannatanut jalaga

4(9)

näkku, kuid tunnistaja väidab, et lõi rusikaga. J. Kaiss oli tarvitanud alkoholi ja narkootikume.

Ekspertiisiakti järgi on tal segatüüpi isiksusehäire ja kalduvus vägivallapursetele. Ta ärritus

kannatanu peale, sest viimane ütles, et J. Kaiss peab kauba eest maksma ja jälitas teda. J. Kaiss

ei tahtnud, et kannatanu tuleks talle koju järele. Kannatanu provotseeris J. Kaissi jälitamisega

ning võttis tal käest kinni ja raputas, mistõttu kukkusid tomatid ja jook maha. See viis J. Kaissi

endast välja, ta närv ei pidanud vastu ja ta lõi kannatanut. Kohus pidas usaldusväärsemaks

S.M.V. ja E.K. e ütlusi, kes kogu sündmust ei näinud.

21. Kannatanu ei solvanud J. Kaissi, kuid kasutas vaimset vägivalda. J. Kaissi sõnul rääkis

kannatanu temaga ja ahistas teda jälitamisega. Samuti haaras kannatanu selja tagant tema käest

kinni ja raputas teda. Sellega sekkus kannatanu J. Kaissi isiklikku ruumi. J. Kaiss tundis sel

hetkel füüsilist vägivalda. Kuna J. Kaiss oli tarvitanud alkoholi ja narkootikume, tekkis tugev

hingelise erutuse seisund.

22. J. Kaissil polnud tahtlust tekitada kannatanule vigastusi, vaid ta soovis, et viimane teda enam ei

jälitaks. Tagajärg saabus ettevaatamatusest. J. Kaiss sai aru, et löök põhjustab valu, kuid rasket

tervisekahjustust ja surma ei osanud ta ette näha. Seega pole välistatud, et J. Kaiss vastutab KarS

§ 117 järgi.

23. J. Kaissile mõisteti KarS § 118 lg 1 p 7 järgi liiga range karistus ja seda ei põhjendatud piisavalt.

Tema süü on keskmisest väiksem. Isegi KarS § 113 lg 1 järgi on kohtud mõistnud 8-aastase

vangistuse. Varguste eest mõistetud karistusega saab nõustuda. Samas ei arvestanud kohus

nende puhul puhtsüdamliku kahetsusega.

24. J. Kaissilt välja mõistetud menetluskulu võiks vähendada. Tal ei ole vara ega sääste. Vangistuses

pole võimalik palju teenida.

Süüdistatava apellatsioon

25. J. Kaiss taotleb karistuse kergendamist. Ta kahetseb siiralt ega soovinud sellist tagajärge. Ta ei

kasutanud relva ega muud vahendit, et sihilikult vigastusi tekitada. Kohtupraktikas on mõistetud

leebemaid karistusi näiteks juhul, kui alkoholi tarvitamise käigus on löödud kannatanut noaga

eesmärgiga teda tappa. J. Kaiss on empaatiline ja mõistab kannatanu lähedaste valu. Tegu oli

õnnetusega. Ta poleks pidanud poest maksmata lahkuma, kuid oli joobes. Kannatanu tegi

õigesti, kui järgnes talle. Olukord väljus kontrolli alt, kui kannatanu tungis J. Kaissile kallale.

S.M.V. väidab, et J. Kaiss lõi kannatanut ühe korra rusikaga, kuid süüdistatav on veendunud, et

lõi jalaga. Seetõttu on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed. Käega lüües pidanuks sellel olema

löömisest jäljed, kuid tema käsi ei pildistatud. J. Kaissi närvid ei pidanud vastu, kui teda tiriti,

sakutati, tõugati ja väntsutati ning loobiti rusikaid. J. Kaiss vastutab selle teo eest ja on leppinud,

kuid karistus on liiga range.

Prokuratuuri vastus apellatsioonidele

26. Prokuratuur leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Maakohus põhjendas veenvalt, miks

on usaldusväärsemad tunnistaja ütlused, kes nägi, et J. Kaiss lõi kannatanut rusikaga. Isegi kui

leida, et J. Kaiss lõi teda jalaga, muudab see tema süüd suuremaks ega tähenda, et S.M.V.

ütlused on muus osas ebausaldusväärsed. Samuti leidis kohus õigesti, et kannatanu ei solvanud

J. Kaissi ega kasutanud vägivalda ning J. Kaiss polnud hingelise erutuse seisundis. Kannatanu

läks kuritegu takistama, mis varast häiris. See aga ei tähenda hingelise erutuse seisundit. J.

Kaissi tahtlus ulatus eluohtlike tervisekahjustuste tekitamiseni. Löök oli nii tugev, et põhjustas

enne peaga asfaldile kukkumist näokoljuluude murrud. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on

5(9)

aru saada, et sellise teoga võib kaasneda raske tagajärg. Mõistetud karistus vastab J. Kaissi süü

suurusele ja isikule. Teda on 2017. aastal karistatud KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 10-aastase

vangistusega, mida lühimenetluses vähendati. Ta lõi kannatanut kurikaga pähe.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Apellatsioonides on seatud vaidluse alla J. Kaissi süüditunnistamine KarS § 118 lg 1 p 7 järgi,

süüdistatavale mõistetud karistus ja temalt välja mõistetud menetluskulu. Kolleegium leiab, et J.

Kaissi ja tema kaitsja väited ei tingi maakohtu otsuse muutmist. Maakohus on uurinud tõendeid

põhjalikult ja lükanud veenvalt ümber kaitseversiooni, näidates, millised tuvastatud asjaolud

osutavad süüdistuse paikapidavusele. Kolleegium vastab KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes

apellatsioonides esitatud väidetele süüküsimuse (a), karistuse (b) ja maakohtu menetluses

tekkinud kulu hüvitamise (c) kohta ning võtab seejärel kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja

lahendab apellatsioonimenetluses tekkinud kulu hüvitamise taotluse (d).

(a) Süüküsimus

28. Kaitsepool leiab, et S.M.V. ütlused pole tervikuna usaldusväärsed, kuna J. Kaiss lõi enda sõnul

kannatanut jalaga, ent S.M.V. nägi rusikaga löömist. Maakohus on ammendavalt põhjendanud,

miks tuleb S.M.V. ütlusi pidada usaldusväärseks nii löömise viisi kui ka teiste asjaolude osas.

S.M.V. kirjeldas juhtunut ühtemoodi sündmuskohale saabunud politseinikule (mida on kuulda

vormikaamera salvestiselt, II kd, tl 9 ja 11) ning kohtus ütlusi andes (dtl 387 ja 389). Samuti oli

S.M.V. sel ajal kaine, ent J. Kaiss tarvitanud alkoholi ja narkootikume. J. Kaiss oli samal päeval

joonud kokku pool liitrit viskit ja konjakit ning tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Lisaks oli ta

tarvitanud narkootikume ka sellele eelnenud päeval. Seetõttu ei pruukinud J. Kaiss hiljem kõike

õigesti mäletada. (Vt maakohtu otsuse p 5, lk 6.)

29. Ekspertiisiakti järgi tuvastati kannatanul vigastused näos, sealhulgas marrastused ja

näokoljuluude murrud. J. Kaissi sõnul oli A.E. võtnud tal õlgadest kinni ja raputanud teda (dtl

404–405). Seejärel liikus A.E. väidetavalt uuesti tema poole ja J. Kaiss tahtis teha tõrjuva löögi

jalaga (dtl 405). S.M.V. le tundus, et mehed lähevad kättpidi kokku, enne kui J. Kaiss A.E. t lõi

(dtl 387). Kannatanu oli 178 cm pikk (I kd, tl 194). 9. aprilli 2024. a kinnipidamise aktist nähtub,

et J. Kaissi kirjeldati 180 cm pikkusena (I kd, tl 4), kuid enda sõnul on ta 188 cm pikk (dtl 408).

Seega pole usutav, et J. Kaiss lõi üsna lähedal tema vastas seisvale peaaegu sama pikale mehele

jalaga näkku, mis pidi tema sõnul olema kõigest tõrjuv löök. J. Kaissi sõnul seisid nad kallakul

ja kannatanu temast allpool, samas kui sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et tänav oli

tasane (I kd, tl 178–181). Maakohus põhjendas veenvalt sedagi, miks vigastuste puudumine J.

Kaissi kätel ei tähenda, et ta lõi A.E. t jalaga (vt maakohtu otsuse p 5, lk 6).

30. Vaidlustatud otsuses on tuvastatud, et A.E. ei solvanud ega kasutanud J. Kaissi suhtes vägivalda

ning J. Kaiss polnud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. J. Kaissi ütlused selle

kohta, et A.E. oli vägivaldne, on ebausaldusväärsed. Maakohus tugines sellele, et S.M.V.

tähelepanu pälvis just J. Kaissi käitumine, sest ta vehkis kätega tänaval ja oli üleolev. Tunnistaja

sõnul lähenes J. Kaiss kannatanule agressiivselt. (Vt maakohtu otsuse p-d 17–18, lk 9.) J. Kaiss

kirjeldas juhtunut järgmiselt. A.E. haaras tema käest selja tagant kinni ja tõmbas teda ning

hakkas teda tõukama, suruma ja õlgadest raputama. Seejärel vehkis kannatanu J. Kaissi suunas

rusikatega. Siis jäi S.M.V. nende kõrval autoga seisma ja rääkis korraks A.E. ga. (Dtl 404–405.)

S.M.V. sõnul vaatas ta tahavaatepeeglist, et J. Kaiss läks veheldes teisele poole teed A.E.

suunas. Ta keeras auto ümber ja sõitis nende poole, lasi akna alla ning küsis, kas kõik on korras.

Sel ajal rääkisid A.E. ja J. Kaiss kohvipakist. (Dtl 386–387.) Kuna S.M.V. sõitis süüdistatava ja

kannatanu poole hetkel, mil J. Kaissi sõnul oli ta kannatanuga vastakuti ning viimane pidanuks

6(9)

teda raputama ja rusikaga vehkima, oleks tunnistaja seda näinud. S.M.V. jälgis neid

tähelepanelikult, kuid ei mäletanud, et A.E. oleks midagi oma kätega teinud (vt maakohtu

otsuse p 17, lk 9).

31. Maakohus tõi asjakohaselt välja sellegi, et isegi kui A.E. oleks J. Kaissi suhtes vägivaldselt

käitunud, ei osuta miski äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile. Ehkki J. Kaiss on

impulsiivne ja võib kergesti vägivalda kasutada ning ta oli kannatanu löömise ajal

joobeseisundis, ei nähtu tema käitumisest ega hiljem antud ütlustest sellise tugeva emotsionaalse

reaktsiooni esinemist. J. Kaiss võttis kaalutletult vastu otsuse, et lööb A.E. t, jätkamaks enda

asjatoimetustega (dtl 405). Ta tundis end ebamugavalt ja tahtis kannatanut tõrjuda (dtl 406).

Lisaks lõi J. Kaiss A.E. t vaid ühe korra otse näkku, mitte ei teinud seda korduvalt ja valimatult.

Samuti mäletas ta juhtunut selgelt ja meenutas, et lahkus sündmuskohalt, kuna tahtis koju minna

ega soovinud, et teda kohe kinni peetakse (dtl 406–408). Kuigi apellatsioonides on väidetud, et

J. Kaissi närv ei pidanud kannatanu käitumise tõttu vastu, pole süüdistatav seda ristküsitlusel

tähendanud. Maakohus osutas ka sellele, et J. Kaiss ei maininud kordagi, et oleks kaotanud

enesekontrolli või et teda oleks tabanud äkkviha. (Vt maakohtu otsuse p 19, lk 9–10, samuti

RKKK 01.07.2021, 1-18-10214/92, p-d 18–19.)

32. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et J. Kaiss vastutab KarS § 117 lg 1 järgi. KarS § 118 lg 1 p 7

järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud inimest,

kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav

tagajärg. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse

tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada muu hulgas teo välise avaldumisega, sealhulgas

löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. (Vt RKKK

05.06.2018, 1-17-105/35, p-d 10–15).

33. J. Kaissi löök põhjustas A.E. le näokoljuluude murrud (ülalõualuu, silmakoopa, nina- ja põhiluu

murrud) ja vere ülalõuaurgetes ning otsmiku- ja põhiluu urkes. A.E. kukkus löögi tõttu kuklaga

vastu asfalti, millest ta sai koljusisesed verevalumid (kõrvakelmealuse ja ämblikuvõrkkestaluse

verevalumi) ja pindmised vigastused peanahal. A.E. surm saabus näokoljuluude murdude ja

koljusiseste verevalumite tõttu, mille tüsistustena tekkis mehaaniline lämbumine vere

sissehingamisest ja peaajuturse. (Vt maakohtu otsuse p-d 6–9, lk 6–7, I kd, tl 198–199.)

34. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Kaiss pidas võimalikuks ja möönis, et tekitab rusikaga

näkku lüües A.E. le näokoljuluude murrud ning kannatanu kukub löögi tõttu, millest tekivad

koljusisesed verevalumid. Kohus võttis õigesti arvesse löömise viisi, jõudu, kohta ja kannatanule

tekitatud vigastusi ning J. Kaissi käitumist vahetult pärast lööki (vt maakohtu otsuse p-d 23–25,

lk 10–11). J. Kaiss lõi A.E. t rusikaga erakordselt tugevasti näkku. Fotodelt sündmuskoha

vaatlusprotokollis on näha, et kannatanu nägu on täiesti verine ja verd võis joosta nii ninast kui

ka suust (I kd, tl 182). Ekspertiisi käigus tuvastati, et rusikalöögi tõttu sai A.E. hulgaliselt

näokoljuluude murde (vt käesoleva otsuse p 33). J. Kaiss ja A.E. seisid keset asfaldiga kaetud

tänavat, mistõttu kukkus A.E. pärast lööki kuklaga vastu kõva pinda. Pärast seda, kui kannatanu

oli kukkunud ja jäänud verisena meelemärkuseta lamama ning tunnistaja arvas, et J. Kaiss oli

kannatanu tapnud, ütles süüdistatav „A nii juhtubki“. Seega näitavad J. Kaissi rusikalöögi

tugevus ja suund, kannatanule tekitatud vigastused ja süüdistatava suhtumine teosse, et tema

tahtlus oli suunatud surmani viinud tervisekahjustuste tekkimisele ja mitte kõigest valu

põhjustamisele. J. Kaissi väide, et ta ei kasutanud relva või muud vahendit vigastuste

põhjustamiseks, seda järeldust ei kummuta.

7(9)

35. A.E. surma põhjustamist ei pidanud J. Kaiss aga võimalikuks, kuid oleks pidanud seda ette

nägema. Ta oli enda sõnul pärast kannatanu löömist šokeeritud, et surm võib nii ootamatult

saabuda. Samas lõi ta A.E. t väga tugevasti rusikaga näkku, mistõttu kukkus viimane kõvale

pinnale. (Vt maakohtu otsuse p 26, lk 11.) Seega tegutses J. Kaiss kaudse tahtlusega just nende

tervisekahjustuste tekitamise osas, mis viisid A.E. surma saabumiseni, kuid surma põhjustas ta

hooletusest. Seepärast tunnistas maakohus J. Kaissi õigesti süüdi KarS § 118 lg 1 p 7, mitte

KarS § 121 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi.

(b) Karistus

36. J. Kaiss ja tema kaitsja leiavad, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi mõisteti liiga range karistus, mida ei

põhjendatud piisavalt. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. Apellatsioonides toodud väited, et ka

tapmise eest on kohtupraktikas mõistetud leebemaid karistusi, ei mõjuta kaalutlusi, millest tuleb

lähtuda J. Kaissile karistust mõistes. Need on iga süüdistatava ja kuriteo puhul individuaalsed.

KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistust mõistes hinnata süü suurust, võttes aluseks kuriteo asjaolud,

sealhulgas toime pandud teo ja tagajärje ning süüdistatava käitumise motiivi ja eesmärgi.

Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava

hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad

väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise

suhtes. (Vt nt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62.)

37. KarS § 118 lg 1 p 7 järgne karistusvahemik on 4–12 aastat vangistust, selle keskmine on 8 aastat

vangistust. Maakohus võttis KarS § 56 lg 1 järgi õigesti arvesse kuriteo asjaolusid ja J. Kaissi

suhtumist teosse. J. Kaiss väidab apellatsioonis, et on empaatiline. See ei lükka aga ümber

maakohtu tuvastatud asjaolusid, mis näitavad J. Kaissi hoolimatust. Ta ei osutanud ega kutsunud

kannatanule abi, vaid lahkus. Samuti sõnas ta vahetult pärast juhtunut tunnistajale, kes ehmus, et

J. Kaiss oli kannatanu oma löögiga tapnud: „A nii juhtubki.“ (Vt maakohtu otsuse p 71, lk 18.)

Kohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p

3 järgi. Hinnates võimalust mõjutada J. Kaissi edaspidi kuritegudest hoiduma, osutas maakohus

sellele, et J. Kaissi karistati Tartu Maakohtu 29. juuni 2017. a otsusega KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja

2 ning § 263 lg 1 p 2 järgi. Ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, ent pani vähem kui

pool aastat pärast katseaja lõppu toime uue kuriteo. (Vt maakohtu otsuse p 71, lk 18.) Võttes

arvesse tema keskmisest suuremat süüd, üht karistust kergendavat asjaolu ja eripreventiivseid

kaalutlusi, mõistis maakohus J. Kaissile KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud kuriteo eest ette nähtud

keskmisest karistusest pikema vangistuse. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei teinud J.

Kaissile 10-aastast vangistust mõistes kaalutlusviga ja on seda otsustust ammendavalt

põhjendanud.

38. Kaitsja leiab, et J. Kaiss on kahetsenud ka varguseid, mille eest karistust mõistes tulnuks seda

kergendava asjaoluna arvestada. J. Kaiss ei vaielnud vastu süüdistusele varguste kohta, ent

kahetsust ta ristküsitlusel ega viimases sõnas ei väljendanud (dtl 401–413). Kahetsusest

kõneledes on ta pidanud silmas kannatanu löömist ja tema surma põhjustamist, seda ka

apellatsioonis sellest kirjutades. Kolleegium leiab, et J. Kaissile ei mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9

järgi liiga karmi karistust, ja nõustub ka liitkaristusega.

(c) Maakohtu menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamise jaotus

39. Kaitsja leiab, et J. Kaissilt välja mõistetavat menetluskulu tuleb vähendada. KrMS § 180 lg-te 1

ja 3 järgi hüvitab menetluskulu süüdimõistetu ning kui see käib talle üle jõu, jätab kohus osa

menetluskulust riigi kanda. Maakohus otsustas, et J. Kaissil tuleb kanda kulu summas 5439,25

eurot, mille hulka kuulub sundraha, surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu ja määratud kaitsja tasu.

8(9)

Joobeseisundi tuvastamise kulu 114 eurot ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi kulu

2900 eurot jättis maakohus riigi kanda. Kolleegium nõustub selle menetluskulu hüvitamise

jaotusega ega pea võimalikuks vähendada suuremas ulatuses J. Kaissilt välja mõistetavat

menetluskulu.

(d) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

40. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 14. jaanuari 2026. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

41. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

379,44 euro (sh käibemaks 73,44 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 195 minutit. Kolleegium peab

taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi J. Kaissi kanda. Kui süüdistatav ei

tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud

arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva

jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)