2-24-140722/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-140722

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2026.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-140722

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ hagi E. G. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2409,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

aadress: XXX, 10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post:

XXX, telefon: 6755801

Kostja: E. G. , isikukood XXX, Rahvastikuregistri

järgne elukoht: XXX-i, 88430, XXX, e-post: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. G. hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1855 eurot,

viivis 128,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 129,85 eurot, intressinõue 236,42 eurot,

viivisenõue summas 9,02 eurot, sest need on õiguslikult põhjendamata.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

6. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS

§ 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades

selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 84% ulatuses

kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.

8. Määrata hageja B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

370 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

9. Välja mõista kostjalt E. G. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

summas 310,80 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 / 5

2-24-140722

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30

päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab

vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus võttis 23.01.2025 määrusega menetlusse B2 Impact OÜ hagi E. G.

vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 08.05.2025

Ametlike Teadaannete vahendusel, kuivõrd teised menetlusdokumentide

kättetoimetamise viisid ei olnud tulemuslikud. Kostjal oli hagi vastamise tähtajaks

22.05.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Menetlusse võtmise

määruses selgitas kohus hagejale vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat, sh

vajadusel ümberarvestuse esitamise kohustust. Kohus andis hagejale võimaluse

eelnimetatut täpsustada, mida hageja ei teinud.

KOHTU SELGITUSED

2 / 5

2-24-140722

2. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et

ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex

officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse

korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus

leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse

määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui

algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud

seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult

põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94

sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

3. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub vaidlus

hagi üle. Vastavalt VÕS § 4034 lg 7, TsMS § 407 lg 6 kuulub hagi rahuldamisele

osaliselt. Kohus esitan otsuses üksnes selgitused selle kohta, mis puudutavad sõlmitud

lepingu krediidi kulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagi on

tõendatud kostja omaksvõtuga ning on õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 407 lg-s

5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 27.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping.

Kostjaga sõlmitud lepingu laenusummaks oli 1984,85 eurot, millest hageja arvestas maha

lepingutasu 129,85 eurot ning kandis kostjale üle 1855 eurot. Kostja oli kohustatud

maksma hagejale intressi 37,38%, viivisemäär oli 24% aastas, laenu tagastamise tähtpäev

10.11.2026, kokku 30 osamakset ning osamakse suurus 102,89 eurot. Sellega on

tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingu vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg-le 1 ja

2. Kostjaga 27.04.2024 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kohaldus krediidi kulukuse

määr 51,99% aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra enam kui kolm korda.

Lepingu sõlmimise ajal kehtis krediidi kulukuse määr 17,36% (3x määr = 52,08%).

Seega ei ole sõlmitud leping tühine. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Lepingu

ülesütlemise seisuga, s.o 08.09.2024 oli kostja viivituses järgmiste osamaksete

tasumisega: 10.06.2024, 10.07.2024, 10.08.2024. Hageja hoiatas 24.08.2024 saadetud

teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja

jooksul võlgnetavaid summasid, hageja pakkus ka kokkuleppe sõlmimise võimalust.

Krediidiandja ütles lepingu üles 08.09.2024, kostjale teavitati nõude loovutamisest

hagejale 10.09.2024. Hageja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja

kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 1984,85 eurot, intress 236,42 eurot, viivis

137,96 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. Edasiulatuva viivise

väljamõistmist põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni hageja ei ole taotlenud.

6. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 403⁴). Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses

esitatud andmetest, on tehtud päringud Maksu- ja Tolliametile, Krediidiregistrile,

Krediidiinfole, Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja pangakonto väljavõtteid ei ole

3 / 5

2-24-140722

küsitud. Krediidiandja selgitas hagis, et arvestades, et laenusumma oli 1984,85 eurot, oli

krediidiandja sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti kuni 2000 eurot ilma pangakonto

väljavõtet küsimata. Kohtu hinnangul kinnitab hageja väide sisereeglitest tulenevate

määrade kohaldamise ja alla teatud määra laenusumma puhul pangakonto väljavõtte

küsimata jätmine üksnes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmist. Hageja

ei hagis esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse

sisuliseks hindamiseks kogunud muid andmeid (vt KAVS § 50 lg 3 ja 4, Riigikohtu

lahend nr 2-21-13098, p 18). Kohus märgib, kostjal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg

4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel

lasta kostjal neid täpsustada (Riigikohtu lahendid nr 2-21-13098, p 21 ja nr 2-14-21710, p

29.3).

7. Järgnevalt hindab kohus kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemise kehtivust. Kostja oli

viivituses kolme järjestikkuse osamaksega, jättes tegemata mistahes tagasimaksed. Seega

olid VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud.

Kostjaga sõlmitud leping on kehtivalt üles öeldud 08.09.2024 ning kogu võlgnevus

muutus sissenõutavaks 09.09.2024.

8. Kohus hindab, millises ulatuses on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Kui

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema

ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Nimetatud

arvestus on vajalik, et kohus saaks hinnata, millises ulatuses võib hageja nõue olla

põhjendatud. Hoolimata hageja tagasimaksete määramata jätmisest, on võimalik hagi

rahuldada osaliselt, sest leping on kehtivalt üles öeldud ning kõik laenumaksed (põhiosas)

on muutunud sissenõutavaks. Hageja on välja toonud lepingutasu suuruse 129,85 eurot,

mida ta käesoleval juhul nõuda ei saa ning mida kostja hagejale ei võlgne. Seega,

eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja põhinõue osaliselt ning seda 1855 euro

ulatuses (1984,85 – 129,85).

9. Hageja intressinõude (236,42 eurot, 37,48% aastas) osas toob kohus välja järgneva. VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär perioodil 27.04.2024 (lepingu sõlmimisest) kuni

30.06.2024 oli 4,5% ning alates 01.07.2024 kuni 08.09.2024 (ülesütlemiseni) oli 4,25%.

Hagejal oleks õigus nõuda seadusjärgset intressi, kuid kuna hageja ei ole kohtule esitanud

intressinõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ka ise välja arvutada.

Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 236,42 eurot ebaselge ja õiguslikult

põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

10. Seoses hageja viivisenõudega (137,96 eurot, lepingu ülesütlemise järgnevast päevast

alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 09.09.2024 – 23.12.2024, 24% aastas)

märgib kohus järgmist. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise

kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, mitte VÕS § 403⁴ lg 7 nimetatud muu tasu.

Kohus on seisukohal, et kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab

VÕS § 403⁴ lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (4,5% ja 4,25%), siis käesoleval juhul ei

muutu sellega üheaegselt viivisemäär, sest vastavalt sõlmitud lepingule ei olnud

viivisemäär võrdne intressimääraga – intressimäär aastas oli 37,48% ning viivisemäär

aastas 24%. Arvestades kostjalt väljamõistetava põhivõlgnevuse suurust (1855 eurot), on

4 / 5

2-24-140722

hagejal õigus nõuda viivist 137,96 euro asemel 128,94 eurot (vastavalt

viivisekalkulaatorile). Hageja viivisenõue 9,02 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

11. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus ning teise astme

kohtud on leidnud, et tasuna ei saa VÕS § 403⁴ lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu RKK lahendid

17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna RKK lahend

05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue tasuliste kirjade eest. Kuna leping on ülesütlemisega lõppenud, on

hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 113² lg 1 ja lg 2 alusel summas 50

eurot. Ka see nõue kuulub rahuldamisele.

12. Seega kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1855

eurot, viivise 128,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja põhivõla nõude 129,85 euro ulatuses, intressinõude 236,42 euro ulatuses ja viivise

nõude summas 9,02 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

13. TsMS § 163 lg-te 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 2, § 175 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning mõistab menetluskulud

välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Hagihind antud asjas on 2409,23 eurot. Kohus

rahuldab hagi hagihinna 2033,94 euro ulatuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab

kohus menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kostja kanda jääb 310,80 eurot ning hageja

kanda 59,20 eurot.

14. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

5 / 5