2-24-15034/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-15034

Tsiviilasi

W.C.B avaldus D.L.U-lt võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.C.B määruskaebus

D.L.U määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): W.C.B (rg-kood

XXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): D.L.U

(rg-kood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu W.C.B avaldusest loobumine tsiviilasjas nr 2-24-15034.

2. Tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-15034 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus D.L.U kanda.

4. Mõista D.L.U-lt W.C.B kasuks välja menetluskulude katteks 655,50 eurot.

5. Tagastada W.C.B-le (konto nr EE181010220269620224 AS-s SEB Pank) pool

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 18. märtsi 2025 määrusega W.C.B (avaldaja) avalduse osaliselt

ning mõistis D.L.U-lt (puudutatud isik) välja avaldaja kasuks majandamiskulude põhivõla

658,44 eurot perioodil veebruar–august 2024 ja viivise 4,79 eurot ning viivise alates määruse

jõustumise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avaldaja menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda ning

mõisteti puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 416 eurot (sh riigilõiv 50

eurot, õigusabikulud 366 eurot) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Avaldaja esitas 27. märtsil 2025 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse osas, milles avaldus jäeti rahuldamata, ning rahuldada uue määrusega

avaldus täielikult ja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks võlg 968,07 eurot (sh

põhinõue 963,28 eurot, viivis 4,79 eurot) ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

20. aprillil 2025 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ka puudutatud isik, paludes

maakohtu määruse osaliselt tühistada ja jätta avaldaja nõue täielikult rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik kogu 2024. a nõude (448,18 eurot) tasunud 5.

detsembril 2024 vabatahtlikult (nõude tunnustamiseta) ning sellest tulenevalt ei eksisteerinud

määruse tegemise ajaks sissenõutavat võlga.

Maakohus edastas avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtule 11. augustil 2025 ja puudutatud

isiku määruskaebuse 4. veebruaril 2026.

Ringkonnakohus määras 5. veebruaril 2026 avaldajale 14-päevase tähtaja puudutatud isiku

määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

Avaldaja vaidles 20. veebruaril 2026 esitatud seisukohas puudutatud isiku määruskaebusele

vastu.

2. 2. märtsil 2026 esitas avaldaja ringkonnakohtule avaldusest loobumise, riigilõivu

tagastamise ja puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmise avalduse, milles palub võtta

avaldusest loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasjas menetlus ning mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja kõik avaldaja menetluskulud ja tagastada avaldajale riigilõiv 50 eurot.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik pärast kohtule avalduse esitamist võla täielikult

tasunud: 5. detsembril 2024 laekus nõude katteks 448,10 eurot ja 30. aprillil 2025 554,20

eurot. Asjaolu, et nõue on täielikult täidetud, on kinnitanud ka puudutatud isik oma

määruskaebuses. Tasumisega tunnistas puudutatud isik võla olemasolu.

Kuivõrd puudutatud isik täitis nõude pärast seda, kui avaldaja pöördus kohtu poole, palub

avaldaja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel puudutatud isikult

välja avaldaja kasuks avaldaja menetluskulud 804,50 eurot, sh:

- riigilõiv maakohtule esitatud avalduselt 50 eurot;

- õigusabikulud maakohtus 366 eurot (avalduse koostamine 3 h × 122 eurot käibemaksuga);

- riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot;

- õigusabikulud ringkonnakohtus 152,50 eurot (maakohtu 18. märtsi 2025 määrusega

tutvumine, määruskaebuse koostamine 1,25 h × 122 eurot käibemaksuga);

- õigusabikulud ringkonnakohtus 186 eurot (puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine,

20. veebruari 2026 seisukoha koostamine määruskaebusele, 3. veebruari 2026 avalduse

koostamine 1,5 h × 124 eurot käibemaksuga).

Avaldaja palub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada avaldajale pool avalduselt ja

määruskaebuselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot.

3. Puudutatud isik teatas, et ei vaidle vastu sellele, et avaldaja loobub avaldusest ja menetlus

tsiviilasjas lõpetatakse. Puudutatud isik palub kohtul:

- võtta avaldusest loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas;

- jätta rahuldamata avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 804,50

eurot;

- tuvastada, et puudutatud isiku tehtud maksed ei kujuta endast avaldaja kogu nõude

materiaalõiguslikku tunnustamist, vaid olid tehtud üksnes edasiste riskide, viiviste ja

menetluskulude vähendamise eesmärgil;

- menetluskulude küsimuse lahendamisel lähtuda TsMS § 172 lg 1 õiglusprintsiibist,

arvestades muu hulgas, et tegemist on hagita menetlusega, avaldaja nõue rahuldati esimeses

astmes osaliselt, oluline osa nõudest oli vaieldav ja tõendamata, avaldaja ise algatas menetluse

jätkamise ringkonnakohtus rahuldamata jäetud osa osas;

- alternatiivselt vähendada avaldaja kulusid oluliselt ning jätta välja vähemalt avaldaja enda

määruskaebusega seotud kulud, kulud, mis on seotud vaidluse jätkamisega rahuldamata jäetud

ja vaieldavas osas ning kulud, mis on seotud loobumisavalduse koostamisega;

- mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud;

- kohustada avaldajat tagastama puudutatud isikule ülemakstud summa ulatuses, milles kohus

selle olemasolu tuvastab;

- alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks ülemakse tagastamise küsimust käesolevas

menetluses lahendada, märkida lahendis, et puudutatud isikule jääb õigus nõuda ülemakse

tagastamist eraldi menetluses.

Seisukoha kohaselt rahuldas maakohus avalduse osaliselt ja avaldaja loobus avaldusest enne,

kui ringkonnakohus sai vaieldava osa osas anda oma hinnangu. Seetõttu ei saanud avaldaja

kohtus sisulist kinnitust, et tema nõue oli täies ulatuses põhjendatud. See kinnitab, et

puudutatud isiku vastuväited ei olnud pahatahtlikud ega põhjendamatud, vaid tegemist oli

reaalse ja heas usus peetud vaidlusega. Puudutatud isiku poolt maksete tegemine ei

tähendanud kogu avaldaja nõude materiaalõiguslikku tunnustamist. Maksed olid suunatud

üksnes viiviste, täitemenetluslike riskide ja menetluskulude vältimisele.

Antud olukorras ei ole õige käsitada avaldusest loobumist nii, nagu oleks avaldaja vaidluse

sisuliselt täielikult võitnud. Avaldaja loobus menetlusest seetõttu, et pärast maksete tegemist

pidas ta menetluse jätkamist ebaotstarbekaks. See on oluline menetluskulude jaotamisel.

Kuna tegemist oli hagita menetlusega, tuleb menetluskulude küsimus lahendada TsMS § 172

lg 1 alusel õiglust kaaludes, mitte mehhaaniliselt TsMS § 168 lg 5 järgi. Avaldaja nõue ei

olnud tervikuna põhjendatud ning avaldaja ise põhjustas osa kuludest sellega, et otsustas

jätkata vaidlust ringkonnakohtus osas, milles esimese astme kohus oli tema nõude

rahuldamata jätnud.

Kui kohus leiab, et mingi osa avaldaja kuludest tuleb puudutatud isikult välja mõista, siis saab

see olla üksnes oluliselt vähendatud ulatuses või proportsionaalselt vastavalt sellele, millises

ulatuses oli avaldaja nõue tegelikult põhjendatud, ning igal juhul tuleb välja jätta need kulud,

mis on seotud avaldaja enda jätkuva vaidlustamisega maakohtus rahuldamata jäetud osas.

Puudutatud isik tasus avaldajale 5. detsembril 2024. a 448,10 eurot ja 30. aprillil 2025. a

554,20 eurot, kokku 1002,30 eurot, mis ületab algset nõuet 968,07 eurot. Puudutatud isik

palub kohustada avaldajat tagastama puudutatud isikule ülemakstud summa, alternatiivselt

märkida lahendis, et avaldaja on saanud puudutatud isikult makseid summas, mis ületavad

avaldaja algset nõuet ja puudutatud isikule jääb õigus nõuda ülemakse tagastamist eraldi

menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab avaldaja avaldusest loobumise vastu ning tühistab maakohtu 18.

märtsi 2025 määruse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

5. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1, § 477 lg 1,

§ 659 ja § 639 lg 1 alusel vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis

takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka puudutatud

isiku poolt avaldaja avaldusest loobumise kohta esitatud seisukohast. Puudutatud isik on muu

hulgas kinnitanud, et ta ei vaidle vastu sellele, et avaldaja loobub avaldusest ja menetlus

tsiviilasjas lõpetatakse. Avaldaja, keda esindab vandeadvokaat, on kinnitanud, et avaldaja on

teadlik avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Ringkonnakohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja

menetluse ning tühistab TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause alusel

maakohtu 18. märtsi 2025 määruse.

6. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, kohalduvad menetluskulude jaotusele

TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses

kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (vt nt RKTKm

20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16). Kui hageja

(avaldaja) pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja (puudutatud isik)

rahuldas nõude pärast avalduse esitamist, peab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kandma

kostja (puudutatud isik) (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm. välj. (2017) §

168, p 3.5.b).

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel koostoimes TsMS § 168 lg-ga 5 puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud

isik on avaldaja nõude täitnud pärast avalduse esitamist.

7. Ringkonnakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks ka avaldajale hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskulud moodustavad 2. märtsil 2026 esitatud nimekirja järgi 804,50 eurot,

sh:

- riigilõiv maakohtule esitatud avalduselt 50 eurot;

- õigusabikulud maakohtus 366 eurot (avalduse koostamine 3 h × 122 eurot käibemaksuga);

- riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot;

- õigusabikulud ringkonnakohtus 152,50 eurot (maakohtu 18. märtsi 2025 määrusega

tutvumine, määruskaebuse koostamine 1,25 h × 122 eurot käibemaksuga);

- õigusabikulud ringkonnakohtus 186 eurot (puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine,

20. veebruari 2026 seisukoha koostamine määruskaebusele, 3. veebruari 2026 avalduse

koostamine 1,5 h × 124 eurot käibemaksuga).

Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg

5) ja et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu 122 eurot ja 124 eurot

(käibemaksuga) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja toimingud on asja mahtu, keerukust ja menetluse

käiku arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud 4,75 tunni ulatuses, sh

õigusabikulud maakohtus täies ulatuses, s.o 366 eurot (3 h × 122 eurot) ja õigusabikulud

ringkonnakohtus osaliselt, summas 214,50 eurot (1,25 h × 122 eurot = 152,50 eurot; 0,5 h ×

124 eurot = 62 eurot). Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulu puudutatud isiku määruskaebusega

tutvumise ja selle osas seisukoha esitamise eest, kuivõrd avaldaja tutvus puudutatud isiku

määruskaebusega ja esitas selle kohta ringkonnakohtu 5. veebruari 2026 nõude alusel oma

seisukoha 20. veebruaril 2026, s.o ajal, kui puudutatud isik oli kogu avaldaja nõutud summa

juba tasunud. Seetõttu ei saa nimetatud toiminguid pidada menetluses vajalikuks.

Ringkonnakohus loeb loobumisavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Kokku kuulub hüvitamisele õigusabikulu 580,50 eurot (käibemaksuga; 366 + 214,50).

Hüvitamisele kuulub ka avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja määruskaebuselt tasutud

riigilõiv 25 euro ulatuses, kokku 75 eurot.

Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus avaldajale hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 655,50 eurot (580,50 + 75) ja mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja.

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 euro

tagastamiseks tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel rahuldada osaliselt, s.o summas 25 eurot (pool

määruskaebuselt tasutud riigilõivust). TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel hagist

(avaldusest) loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega

avalduselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu, kuid selles osas

tuleb riigilõiv kui põhjendatud menetluskulu avaldajale hüvitada puudutatud isikul ning see

sisaldub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude hulgas (vt

eelmine punkt).

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks puudutatud isiku vastuses avaldusest loobumisele

esitatud seisukohtadele, et juhul kui puudutatud isik leiab, et ta on praeguse aja seisuga

tasunud avaldajale rohkem, kui ta on olnud kohustatud tasuma, on tal õigus nõuda alusetult

tasutud summa avaldajalt tagasi (või jätta see tulevaste maksete ettemaksuks). Pooltel on

mõistlik edasiste vaidluste ärahoidmiseks omavaheliste arvelduste seisu täpsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)