1-25-5085/87 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5085

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik, Inna Ombler

Kriminaalasi

Kristjan Lehiste süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. veebruari 2026. a otsus,

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kristjan Lehiste kaitsja

Süüdistatav

Kristjan Lehiste (ik: 39101286057) elukoht xxx;

kehtivad karistused puuduvad; tõkendit ei kohaldatud

Prokurör

Abiprokurör Hendrik Rätsep

Kaitsja

Indrek Västrik

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristjan Lehistele esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et varem KarS § 424 lg

1 järgi karistatud isikuna juhtis ta 19. veebruaril 2025 mootorsõidukit olles joobeseisundis

(narkojoove amfetamiinist).

2. Harju Maakohtu 12. veebruari 2026. a otsusega mõisteti K. Lehiste eeltoodud kuriteos

süüdi ja talle mõisteti karistuseks neli kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes K. Lehistele vähendatud karistuseks kaks

kuud kakskümmend päeva vangistust. Vangistus asendati KarS § 69 sätete alusel 80 tunni

üldkasuliku tööga, mis määrati täitmisele kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. K.

Lehiste allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kontrollnõuetele.

Lisakaristusena võeti K. Lehistelt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

Maakohus mõistis K. Lehistelt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja joobe

tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot; kaitsjatasu 549,32 eurot; sundraha teise astme kuriteo

eest 1329 eurot.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava K. Lehiste kaitsja

vandeadvokaat Indrek Västrik, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist, K. Lehiste

õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja hinnangul on K. Lehistel

narkojoobe olemasolu tuvastatud ebausaldusväärsele tõendile tuginedes. Nimelt ei saa

kohtutoksikoloogia uuringu akti nr 25T-AOT00141-01 pidada usaldusväärseks, sest ekspert

on uuringus tuginenud suurel määral politseiametnike subjektiivsetele kirjeldustele, mitte aga

usaldusväärsetele alusmaterjalidele. Tema hinnangul on usaldusväärseim Ida-Tallinna

Keskhaigla meditsiinitöötaja üldarsti AT poolt koostatud terviseseisundi kirjeldus.

Ekspertiisiaktist järelduste kujunemine peab olema jälgitav ning see peab olema kõigile

arusaadavalt põhjendatud. Ekspertiisiakti põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas

sisuliselt samal ajal on olemas täiesti vastuolulised isiku terviseseisundi ja käitumise

kirjeldused ja kuidas seda selgitada. K. Lehiste andis istungil ütlused, mille kohaselt on tal

diagnoositud ATH. Üldteada on asjaolu, et ATH-l on liigse kehalise aktiivsuse tunnused (nt

raskused paigal püsimisega, nihelemine, võimetus olla rahulikult, liigne rääkimine). See võib

seletada isiku käitumist, mida on kirjeldatud ekspertiisiaktis (sh terviseseisundi kirjelduses

toodud käte ja jalgadega korduvate liigutuste tegemine). Samas ei pruugi see tähendada

joobeseisundi olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid on küll

õiguslikult asjakohased, s.t nende alusel on võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb, kuid

tema apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis toodud väited on kõlanud

juba ka maakohtu menetluses ning maakohus on nende kohta vaidlustatud otsuses kujundanud

põhistatud seisukohad. Apellatsioonis üksnes korratakse samu väiteid, kuid ei osutata

maakohtu vigadele seisukoha kujundamisel. Maakohtu arusaam sellest, millistele andmetele

võis kohtutoksikoloogia ekspertiisi käigus tugineda, rajaneb seadusele ja välja kujunenud

kohtupraktikale ning kolleegium ei näe mingit võimalust asuda selles osas teistsugustele

seisukohtadele. Lisaks on paslik osutada, et apellandi väidetest ilmneb teatud segadus, sest

kaitsja käsitluse kohaselt on ekspertiisiakti peetud kord ebausaldusväärseks, siis aga koguni

lubamatuks tõendiks.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/