2-25-21150/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21150

Tsiviilasi

I. S.-i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): I. S. (isikukood XXX)

Usaldusisik: P. A.

Võlausaldajad:

1) AS XXX (registrikood XXX)

2) AS XXX (registrikood XXX)

3) XXX OÜ (registrikood XXX)

4) XXX AS (registrikood XXX)

5) XXX AS (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. S.-i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Jätta XXX AS ja XXX AS vastuväited võlgade ümberkujundamiskavale

rahuldamata.

3. I. S.-i võlgade ümberkujundamise menetluses määrab kohus võlausaldajate

vaidlusalused nõuete suurused järgmiselt:

3.1. XXX AS – nõue 0 eurot, nõue on tasutud.

4. Kinnitada I. S.-i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

(registrikood)

Põhinõue

(eurot)

Kõrval-

nõue

(eurot)

Kohus-

tuse kogu-

summa

(eurot)

Kohus-

tuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

(eurot)

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

(eurot)

Kohustuse

täitmise ula-

tus / põhi-

kohustuse

täitmise

ulatus %

AS XXX (lepingu

nr XXX)

1553,55

1553,55

36 kuud

Iga kuu 10.

kp

36/25,50

59,09

AS XXX (lepingu

nr XXX)

2075,62

2075,62

36 kuud

Iga kuu 10.

kp

36/34,10

1227,60

59,14

AS XXX (lepingu

nr XXX)

1859,31

63,24

1922,55

36 kuud

Iga kuu 10.

kp

36/30,50

1098

57,11/59,05

XXX OÜ

(lepingu nr XXX)

157,25

157,25

36 kuud

Iga kuu 10.

kp

36/2,60

93,60

59,52

XXX AS (lepingu

nr XXX)

9601,02

142,93

9743,96

36 kuud

Iga kuu 10.

kp

36/157,30

5662,80

58,12/58,98

XXX AS (lepingu

nr XXX)

Nõuded on

tasutud

KOKKU

15 246,75

206,17

15 452,93

36/250

9000

5. Kohustada I. S.-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

aprillil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

6. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P. A..

7. Kohustada I. S.-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. maiks 2027 ning edaspidi iga aasta

10. maiks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

8. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande I. S.-i võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

9. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I. S.-i kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

10. Määrata I. S.-i usaldusisiku P. A. tasuks 910 eurot.

10.1.

Usaldusisiku tasu 900 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Usaldus ja

Õigus (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXX AS XXX), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10.2.

Usaldusisiku tasu 10 eurot jätta I. S.-i kanda ja mõista see võlgnikult I. S.-ilt

usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so

Usaldus ja Õigus OÜ-le (arveldusarve nr XXX).

11. Tühistada Viru Maakohtu 22.12.2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-21150

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja I. S.-i vara suhtes

läbiviidava sundtäitmise peatamine.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

13. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. I. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 05.12.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse.

19.12.2025 esitas avaldaja täpsustatud maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnik on märkinud ülalpeetavaks täisealise lapse,

kes saab töövõimetuspensioni. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga XXX ning ta

omab sõiduautot Mazda 6, registreerimisnumbriga XXX, 2007.a. Võlgniku igakuiseks

sissetulekuks on 1 378 eurot (hetkel väiksem sissetulek 832 eurot). Võlgnikul on kohustusi

kokku 18 584 eurot.

2. Viru Maakohus võttis 22.12.2025 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks

P. A., peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisik esitas 14.01.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.

4. 15.01.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse

juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

5. Maakohus algatas 20.01.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 05.03.2026 ning pikendas 05.03.2026

tähtaega 18.03.2026. 20.01.2026 määrusega määras maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks deposiidi suuruseks 900 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.

6. Usaldusisik esitas 17.03.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.

7. Usaldusisik esitas 14.01.2026 ja 17.03.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda

tasuks kokku 910 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Usaldus ja

Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmisele 13 tundi (tunnitasuga 70 eurot, käibemaksu ei lisandu).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

9. Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast

nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning

mis on kava täitmise tähtaeg.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade

ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

11. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja

edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid

meetmeid kasutada.

12. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti

võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

13. Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne

sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku

igakuine püsiv sissetulek on vanaduspension summas 672 eurot. Täiendavalt teenib võlgnik

tulu toidu kullerteenuse osutamisest, mille igakuine netosissetulek jääb vahemikku 400-1100

eurot sõltuvalt töömahust. Võlgniku keskmine kogusissetulek on tasemel, mis võimaldab tal

ümberkujundamiskavas ettenähtud kohustusi täita. Juhul kui töötasu mõnel kuul ajutiselt

väheneb, on võlgnikul olemas perekondlik tugivõrgustik – ema ja poeg on valmis vajadusel

osutama rahalist abi, mis maandab makseraskuste tekkimise riski. Usaldusisiku selgituste

kohaselt on võlgnik selgelt motiveeritud ümberkujundamiskava täitma. Tema jaoks on

määrava tähtsusega eluaseme ja igapäevaseks toimetulekuks vajaliku sõiduki säilitamine.

Arvestades võlgniku regulaarset sissetulekut, täiendava teenimisvõimaluse olemasolu ning

toetavat tugivõrgustikku, on põhjendatud järeldada, et ümberkujundamismeetmete

rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema maksejõuetuse süvenemist on

tõenäoliselt võimalik vältida.

14. FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule

esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning

muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle

nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik

võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha

esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku

andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega

võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.

15. Võlausaldajad AS XXX, XXX OÜ, AS XXX on avaldanud enda nõusolekut kavaga.

XXX AS ja XXX AS esitasid vastuväited.

16. FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva

seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib

asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta.

Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega

nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos

ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi-

ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

17. XXX AS teatas enda vastuväites, et usaldusisik 03.03.2026 edastas võlausaldajale

võlgniku võlgade ümberkujundamise kava koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, milles

võlausaldaja nõue on võlgade ümberkujundamise kavast välja jäetud selgitusega, et

võlausaldaja on esitanud nõude osas ümberarvestuse, mille tulemusena võlgnevus on loetud

tasutuks. Võlausaldaja ei nõustu sellise käsitlusega. Võlausaldaja hinnangul ei anna

ümberarvestuse esitamine iseenesest alust järeldada, et nõue on lõppenud või tasutud. Nõude

lõppemine või tasumine peab põhinema selgetel faktilistel ja õiguslikel alustel. Võlausaldaja

29.12.2025 sai usaldusisikult järelepärimine FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmiseks.

Järelepärimises palus usaldusisik võlausaldajal esitada teavet ja dokumente võlgniku varalise

seisundi väljaselgitamiseks. Võlausaldaja 09.01.2026 vastas järelepärimisele. Võlausaldaja

teatas, et võlausaldaja ja võlgniku vahel on 17.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

XXX. Tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste jääk oli 05.12.2025 seisuga

kogusummas 914,35 eurot, sh tagastamata krediidisumma 904,14 eurot ja intress 10,21 eurot.

Võlausaldaja selgitas täiendavalt, et on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Võlausaldaja kontrollis tarbija esitatud

teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto

väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Lisaks esitas võlausaldaja vastavad tõendid

(registripäringute väljavõte, võlgniku konto väljavõte ja laenutaotlus). Eeltoodut kogumis

arvestades leiab võlausaldaja, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku

laenamise põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja kanda tema nõue võlgade

ümberkujundamise kavasse.

XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et FIMS § 20 lg-st 3 tulenevalt hindab

usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja

õiguspärasust. Kuna tegemist on tarbijakrediidi nõudega, tuli hinnata, kas laenuandja on laenu

väljastades teostanud vastutustundliku laenamise järgimist. Vara- ja võlanimekirjas on välja

toodud, et XXX AS tuvastas laenutaotluse läbitöötamisel, et võlgniku ainuke sissetulek on

pension summas 505 eurot ning kohustusteks on kaks XXX AS nõuet kogusummas 120 eurot.

Hinnata tuleb laenuvõtja toimetulekut peale laenumakseid. Võlausaldaja ei ole hinnanud, kas

pensionärile jääb piisav summa eluks vajalike kulude katteks. Puudub igasugune hinnang

eluasemekuludele, ravimitele ja muude eluks vajalikele kulutustele. Samuti tuleb arvesse

võtta, et võlgnikul oli ees juba kõrge intressiga laenud XXX AS-ilt ning XXX OÜ ees.

Kokkuvõttes on laenuandja hinnanud vastutusetusliku laenamise põhimõtet formaalselt mitte

sisuliselt. XXX AS esitas alternatiivsena ka võla ümberarvestuse, mille kohaselt oli nõue

tasutud. Kuna usaldusisik tuvastas, et võlausaldaja ei ole järginud piisava hoolsusega

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli lähtuda nõude ümberarvestusest ning kuna sellega

oli nõue tasutud, jäi nõue kavast välja. Usaldusisik täiendas, et laenutaotluse esitamisega

XXX AS-ile ei olnud võlgnikul veel lisatööd toidukullerina ning tema ainuke sissetulek

laenutaotluse esitamisel oligi pension.

Kohus kontrollis võlgniku pangakonto andmete alusel, et tema sissetulekuks oli pension

505,62 eurot (2023.a jaanuar), eelnevatel kuudel 485,62 eurot. Kohus tuvastas võlgniku

igakuised püsikulud: XXX AS, XXX AS, KÜ XXX, keskmiselt 259,12 eurot kuus. Samuti

nähtuvad kohustused XXX AS-ile kokku 118,13 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõte on

esitatud perioodi 01.09.2022-08.01.2023 osas. Leping XXX AS-iga sõlmiti 17.01.2023.

Usaldusisiku poolt 14.01.2026 esitatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtub, et

võlgnik on sõlminud 09.01.2023 tarbijakrediidilepingu ka XXX OÜ-iga, kuumaksega 8,32

eurot. Nimetatud kohustusega ei ole XXX AS aga arvestanud, sest seda ei nähtu konto

väljavõttelt, kuivõrd XXX AS-iga on leping sõlmitud 8 päevase viivitusega peale konto

väljavõtte esitamist. Kohtu hinnangul lasub vastutus selles osas laenuandjal, kes peaks enne

faktilist lepingu sõlmimist sellised asjaolud täiendavalt üle kontrollima. XXX AS-iga

sõlmitud lepingu kuumakse oli 45,84 eurot. Seega pärast majapidamiskulude ja

finantskohustuste täimist jäi võlgnikule muudeks kuludeks (toit, tervishoid jne) rahalisi

vahendeid keskmiselt 74,21 eurot kuus (505,62-259,12-118,13-8,32-45,84). Kohtu hinnangul

ei olnud võlgnik vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal enam krediidivõimeline. XXX OÜ-iga

sõlmitud lepingu kuumakse ei olnud sedavõrd suur, et see omaks hindamisel määravat

tähtsust. Kohtu hinnangul ka ilma seda kohustust arvestamata ei olnud võlgnik

krediidivõimeline. Laenuandja on võlgniku finantsseisu kohta teinud ebaõigeid järeldusi,

mistõttu on tegemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus nõustub

usaldusisiku sellesisulise järeldusega.

XXX AS on usaldusisikule esitanud oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui leitakse, et

rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud ümberarvestuse kohaselt on

võlausaldaja nõue tasutud. Seega on XXX AS ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust nr XXX

tuleneva nõude suurus 0 eurot.

18. XXX AS teatas enda vastuväites, et ei nõustu esitatud kavaga. XXX AS on nõus

kõrvalnõuete vähendamisega, kuid ei nõustu põhinõude vähendamisega.

XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et võlgnik on võimeline igakuiselt tasuma 250

eurot ning kava ei ole võimalik teha selliselt, et kõigi võlausaldajate põhinõuded saaksid

100% tasutud. Vara- ja võlanimekirjas tõi usaldusisik välja ka pankrotivõrdluse, millest

nähtub, et pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei ole tagatud, et

võlausaldajate nõuded saaksid suuremas ulatuses tasutud kui võlgade ümberkujundamise

menetluses.

Kohus leiab, et vastuväite esitanud võlausaldaja jaoks paremat alternatiivi olemas ei ole,

kuivõrd pankrotimenetluses oleks võlausaldaja nõude rahuldamise protsent veelgi väiksem.

XXX AS-i ei kohelda teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt, kuivõrd kõigi

võlausaldajate põhinõuded kuuluvad vastavalt ümberkujundamiskavale täitmisele sarnases

ulatuses, so vahemikus 57,11%-59,52%. Ümberkujundamiskava alusel rakendatakse kõigi

võlausaldajate suhtes ühtseid arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt rahuldatakse kõrvalnõuded

üksnes ulatuses, mis jääb üle pärast põhinõuete katmist. Asjaolu, et võlausaldajate nõuete

rahuldamise koguprotsent erineb, tuleneb võlausaldajate nõuete erinevast suurusest, eelkõige

kõrvalnõuete osakaalust kogunõudes, ega tähenda, et mõnda võlausaldajat oleks koheldud

oluliselt halvemini võrreldes teistega. Madalama koguprotsendiga võlausaldajate olukord ei

tulene nende ebavõrdest kohtlemisest, vaid on ümberkujundamiskavas ettenähtud ühtsete

arvestuspõhimõtete tagajärg. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX AS vastuväite kavale

rahuldamata.

19. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka

ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade

ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2)

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

20. FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu

märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

21. Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et kohustustest

vabastamise menetluses oleks võimalik võlgniku sissetulekutest igakuiselt kinni pidada

maksimaalselt kuni 890 eurot juhul, kui kullerteenusest saadav sissetulek ulatub 1 400 euroni

kuus. Samas esineb kuid, mil kullerteenuse tulu on vaid mõnisada eurot, mistõttu võib tekkida

olukord, kus kinnipidamisi ei ole võimalik üldse teha. Kui pankrotimenetluses realiseeritaks

võlgniku vara, sealhulgas sõiduauto, kaotaks võlgnik võimaluse kullerteenust osutada ning

tema ainsaks sissetulekuks jääks pension. Selline areng halvendaks oluliselt võlgniku

sissetulekuvõimet ning vähendaks ka võlausaldajate potentsiaalset rahuldamist pikemas

perspektiivis. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise menetluses ise pakkunud igakuise

makse suuruseks 100–150 eurot. Näiteks 150-eurose igakuise makse korral oleks kolme aasta

jooksul võimalik tasuda kokku 5 400 eurot. Võlgnik on märkinud, et vajaduse korral toetavad

teda ka ema ja poeg. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik realistlikult võimeline tasuma

igakuiselt 150 eurot. Kuigi pankrotimenetluses oleks võimalik võlgniku vara realiseerida ja

teha selle arvelt väljamakseid võlausaldajatele, tuleb arvestada, et vara müügist saadud

summast arvatakse maha pankrotimenetluse kulud. Seetõttu ei pruugi võlausaldajatele

jaotatav summa olla suurem kui see, mis oleks saavutatav võlgade ümberkujundamise kava

alusel.

22. Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade

ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses

oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid 9000 euro ulatuses,

kuid kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik võlgniku sissetulekutest igakuiselt

kinni pidada maksimaalselt kuni 890 eurot juhul, kui kullerteenusest saadav sissetulek ulatub

1 400 euroni kuus. Samas esineb kuid, mil kullerteenuse tulu on vaid mõnisada eurot, mistõttu

võib tekkida olukord, kus kinnipidamisi ei ole võimalik üldse teha. Lisaks kui

pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, sealhulgas sõiduauto, kaotaks võlgnik

võimaluse kullerteenust osutada ning tema ainsaks sissetulekuks jääks pension, mistõttu tekib

olukord, kus võlausaldajatele ei ole võimalik väljamakseid üldse teha.

23. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus

kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse

võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas

ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu

on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta

võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole

tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.

24. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud.

Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks.

Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS)

sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga

konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023

määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma

sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi

saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem,

s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve

ülemääraselt.

25. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on

ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega

võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara

tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg

1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.

26. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on

võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega.

27. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu

22.12.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

28. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

29. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. maiks 2027 ning

edaspidi iga aasta 10. maiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.

30. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

31. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

32. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 910 eurot (13 tunni eest tunnitasuga 70 eurot,

millele käibemaksu ei lisandu).

32.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

32.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 70 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5

ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud

ajakulu oma ülesannete täitmiseks 13 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku

kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate

nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku

võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 910 eurot, s.o (13 h × 70 eurot).

32.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot.

Usaldusisiku tasust (900 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

Ülejäänud osas, so 10 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult.

33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2026 kohtumäärusega jäeti XXX AS-i määruskaebus Viru

Maakohtu 1. aprilli 2026 määruse peale läbi vaatamata.

01.04.2026 kohtumäärus 2-25-21150 jõustus 04.06.2026 Tartu Ringkonnakohtu

kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent