3-26-945/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-945

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus M.Q kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Margit Paas

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

M.Q (sünd. XX.XX.XXXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, 01.04.2026. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba M.Q kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 1. juunini 2026 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tadžikistani kodanik M.Q ( sündinud XX.XX.XXXX) peeti kinni aadressil Tallinn, Taru

mnt 101, Tallinna lennujaamas 31.03.2026 kell 14.00 välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel 48-ks tunniks ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1.

2. 10.10.2026 esitas Saksamaa Migratsiooniamet PPA-le tagasivõtupalve M.Q kohta ning

29.10.2025 vastas PPA Saksamaa migratsiooniametile, et Eesti võtab isiku vastu. Esimene

üleandmine pidi toimuma 26.01.2026, kuid 26.01.2026 teavitas Saksamaa, et üleandmine jääb

toimumata, kuna isik on Sakamaal kadunud. 27.03.2026 teavitas Saksamaa uuesti, et plaanib

isiku Eestile üle anda 31.03.2026.

3. 31.03.2026 kell 13.05 saabus Tallinna-1 piiripunkti lennureisiga Frankfurt-Tallinn (LH880)

Saksamaalt Tadžikistani kodanik M.Q , kellega viidi läbi esmane vestlus piiril. Tallinna

Lennujaama piiripunkti piirivalvuriga vesteldes selgitas isik, et tema elu ja tervis on kodumaal

ohus ning tema soovib rahvusvahelist kaitset. Samuti selgitas isik, et tema lapseootel

elukaaslane elab Saksamaal ning tema alaealised lapsed elavad koos lapseemaga koduriigis

Tadžikistanis. Isik selgitas, et temal on halb tervis ja ta soovib saada Eestist meditsiinilist abi

ning soovib esitada sellel põhjusel rahvusvahelist kaitset Eestis.

4. 23.07.2025 on Eesti Vabariik M.Q-le väljastanud Schengeni C-viisa, viibimisajaga 25

päeva, kehtivusega alates 11.08.2025 kuni 10.09.2025. Isik taotles viisat turismi eesmärgil.

Oma viisataotluse käigus esitatud dokumendis kirjeldas isik kuupäevaliselt, mis kuupäeval

plaanib Eestisse saabuda, kuidas plaanib Eestis aega viita, mida vaadata, mis linnu külastada

ja mis kuupäeval plaanib Eestist lahkuda.

5. 31.03.2026 võttis PPA M.Q-lt vastu tema rahvusvahelise kaitse taotluse. Avalduse

vastuvõtmise käigus selgitas isik, et taotleb rahvusvahelist kaitset, kuna tema elu on kodumaal

ohus, kuna tegeles kasutatud autode müügiga ja teda ähvardati ning tema pere elab

Saksamaal.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.04.2026 PPA loataotlus Tadžikistani kodaniku M.Q

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel

kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

PPA taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole

taotluse esitamise hetkeks teostanud kõiki VRKS § 18 tegevusi. Nende tegevuste teostamiseks

on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus.

6.2. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 lg 6 kohaselt esineb

välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. M.Q on selgitanud PPA-le, et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil ja

on oma viisataotluses kirjeldanud kuidas plaanib Eestisse tulla ja mis linnu plaanib külastada,

kuid tegelikkuses ta Eestisse üldse ei saabunud vaid sisenes Schengenisse Tšehhi kaudu

11.08.2025 ja liikus kaks päeva hiljem 13.08.2025 Saksamaale kuhu ta tahtis minna, et jääda.

Sellest saab järeldada, et isik esitas valeandmeid juba oma viisataotluses oma eesmärkida

kohta ja sellest tulenevalt isik väärkasutas Eesti poolt temale antud viisat. Vestluses

piirivalvuritega isik selgitas, et ta ei plaaninud ka nüüd Eestisse tulla, vaid kuna tervis vedas

alt ja ta sattus Saksamaal haiglasse, siis tuli välja, et temal ei ole Saksamaal seadusliku

viibimisalust ja ta oli sunnitud sõbra soovitusel esitama Saksamaal rahvusvahelise kaitse

taotluse ja Saksamaa saatis isiku Dublini regulatsiooni alusel Eestisse. Isik ise ei oleks

Eestisse tulnud ja tal ei ole huvi siin olla. Eeltoodust võib öelda, et isik on teadlikult esitanud

viisa taotlust esitades valeandmeid, kuna isiku eesmärk oligi siseneda ükskõik millisesse

Euroopa riiki, et jõuda Saksamaale. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku

tegelikud kodumaalt lahkumise põhjused ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku

rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud.

6.3. Kui isik sooviks tegelikult rahvusvahelist kaitset põhjusel, et tema elu on ohus, siis oleks

ta seda küsinud kohe 11.08.2025 Tšehhi riigis, kui sisenes esimesse turvalisse riiki, kuid tema

seda ei teinud ja liikus edasi Saksamaale. PPA-l ei ole kindlust, et isik vabaduses viibides ei

sooviks esimesel võimalusel lahkuda Eestist ja liikuda tagasi Saksamaale oma lapseootel

sõbranna juurde, kelle juures ta soovib olla ja kelle juurest ta ei soovinud lahkuda. Selle väite

teeb eluliselt usutavaks ka see, et isik ei teinud koostööd Saksamaa politseiga, kui Saksamaa

pidi isiku üle andma esimesel korral 26.01.2026. Üleandmine jäi ära, kuna siis oli isik

kadunud. Seega järeldab PPA, et isiku huvi on olla Saksamaal ning kuna Euroopas Schengeni

aladel puudub piirikontroll, siis miski ei takista isikul tagasi liikuda esimesel võimalusel mis

temal tekib.

6.4. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei

tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-

24-17, p 13). Isik ei soovinud lahkuda Saksamaalt ning esimesel korral, kui Saksamaa pidi

tema üle andma Eestile, tühistas Saksamaa üleandmise kuna isik oli kadunud. Seega on

eluliselt usutav, et isik ei soovi Eestis paigal olla kuni PPA viib temaga läbi vajalikud

toimingud. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud

järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda tagasi Saksamaale,

seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning liikumine ei ole

raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul

temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku

elukohta.

6.5. Kinnipidamine on proportsionaalne. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne

abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku rahvusvahelise kaitse menetluse ajal

kättesaadavus. KPK-s on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel

arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.

7. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 01.04.2026

toimunud kohtuistungil. Istungil tõi puudutatud isik välja, et soovib minna vabatahtlikult

kodumaale, sest isiku tervislik seisund ei ole hea.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

9. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel kui VRKSs sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

10. Taotluse kohaselt on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud.

PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud kõiki VRKS §-s 18 nimetatud tegevusi.

Nende tegevuste teostamiseks on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus.

Kohtu hinnangul on tuginemine VRKS § 361 lg 2 p-le 4 põhjendatud, kuna rahvusvahelise

kaitse taotluse asjaolud vajavad kontrollimist ning selleks on vajalik tagada isiku kohalolu.

11. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. M.Q on taotlenud Eesti viisat turismi

eesmärgil, kuid tegelikkuses ta Eestisse ei saabunud, vaid sisenes Schengeni alale Tšehhi

kaudu ning liikus hiljem Saksamaale, mis oli tema reisi sihtkoht. Asjaoludest nähtuvalt esitas

isik viisataotluses valeandmeid oma eesmärkida kohta ja sellest tulenevalt väärkasutas ta

Eesti poolt temale antud viisat. Vestluses piirivalvuritega selgitas isik, et ta ei plaaninud ka

nüüd Eestisse tulla, vaid kuna tervis vedas alt ja ta sattus Saksamaal haiglasse, siis tuli välja,

et temal ei ole Saksamaal seadusliku viibimisalust ja ta oli sunnitud sõbra soovitusel esitama

Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse ja Saksamaa saatis isiku Dublini regulatsiooni alusel

Eestisse. Isiku ütlustest nähtuvalt ei vaja ta rahvusvahelist kaitset, vaid vastav taotlus on

esitatud sooviga vältida kodumaale saatmist. Nõustuda tuleb PPA-ga, et kui isik sooviks

tegelikult rahvusvahelist kaitset põhjusel, et tema elu on ohus, siis oleks ta seda küsinud kohe

11.08.2025 Tšehhi riigis. Isiku usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et isik ei ole teinud

koostööd Saksamaa politseiga, kuna esimesel korral 26.01.2026 toimuma pidanud üleandmine

jäi ära, sest isik oli kadunud. Seega võib eeldada, et vabaduses olles ei pruugi isik olla

kättesaadav, vaid võib naasta Saksamaale. Põgenemisohu tõttu puuduvad kinnipidamisele

alternatiivid, mistõttu isiku kinnipidamist tuleb pidada proportsionaalseks.

12. Isik avaldas 01.04.2026 kohtuistungil, et soovib rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtta

ja kodumaale naasta. Vastava taotluse esitamine ja menetluse lõpetamine PPA poolt võtab

aega, mistõttu on PPA taotluse rahuldamine põhjendatud. Isiku kinnipidamine VRKS alusel

kujuneb eelduslikult lühiajaliseks. KPK-s on isikule tagatud meditsiiniline abi.

13. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada.

14. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult

kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 364 lg1).

15. VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei

ole avalikud. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses

puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik