2-25-8645/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-8645

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

01.04.2026. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Tsiviilasja number

2-25-8645

Tsiviilasi

M.J-i ja M.K hagi Q.A vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M.J (isikukood XXX; aadress D.V, Kaera

küla, Jõgeva vald, 48409 XXX);

Hageja II: M.K (isikukood XXX; aadress D.V, Kaera

küla, Jõgeva vald, 48409 XXX);

Hageja seaduslik esindaja: D.V (isikukood XXX;

aadress D.V, Kaera küla, Jõgeva vald, 48409 XXX; e-

post

Kostja: Q.A (isikukood XXX; aadress XXX, 48218

XXX; e-post

Kohtuistungi aeg

03.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M.J-i ja M.K loobumine elatise nõudest tagasiulatuva perioodi

eest, s.o. perioodi eest enne 03.06.2025. Lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada M.J-i ja M.K hagi Q.A vastu elatise saamiseks.

3. Mõista Q.A-lt välja elatis M.J-i kasuks perioodi eest 03.06.2023-31.03.2026

summas 2362,34 eurot.

4. Mõista Q.A-lt välja M.J-i ülalpidamiseks alates 01.04.2026 kuni M.J-i

täisealiseks saamiseni, s.o kuni , igakuine elatis summas 318,62 eurot (295,86

eurot baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027) Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3%

keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

5. Mõista Q.A-lt välja elatis M.K kasuks perioodi eest 03.06.2023-31.03.2026

summas 2362,34 eurot.

6. Mõista Q.A-lt välja M.K ülalpidamiseks alates 01.04.2026 kuni M.K

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.04.2029, igakuine elatis summas 318,62 eurot

(295,86 eurot baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027) Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3%

keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

7. Jooksva kuu elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hiljemalt iga kuu

viimaseks kuupäevaks D.V pangakontole nr EE332200001107549285 Swedbank

selgitusega „laste elatisraha“.

8. M.J-i ja M.K ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevus, kummalegi

lapsele 2362,34 eurot, tuleb tasuda igakuiste maksetega 100 eurot kummalegi

lapsele kuni võlgnevuse kogu summas tasumiseni. Elatise võlgnevus tasuda D.V

pangakontole.

9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtule teadaolevaid menetluskulusid

ei ole.

Saata kohtuotsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hagejate seaduslik esindaja D.V esitas Tartu Maakohtule 03.06.2025 hagiavalduse, milles

taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks alates 01.01.2025. a välja igakuise elatise

miinimumsummas.

Hagiavalduse kohaselt hagejate M.K ja M.J vanemad elasid koos kuni juulini 2025, lahkus

ühisest kodust juuni 2025 alguseks. Kui pere kulutustes ei osalenud juba alates 2025.aasta

algusest. Kostja laste ülalpidamises ei osale ja ei ole nõustunud kokkuleppel elatist maksma.

Hagejate esindaja palub mõista lastele elatis välja 320 eurot kuus kummalegi lapsele.

Hagejate seaduslik esindaja on pöördunud perelepitaja poole, et seal sõlmida kokkulepe

elatise maksmiseks, kuid kostja keeldus perelepituses osalemast. Hagejate seaduslik esindaja

kannab kõik laste igapäevaste eluvajaduste kulud.

Vastuväites kostja vastusele 20.10.2025 (dtl 65-67) ei eita hagejate seaduslik esindaja, et

kostja on andnud lastele sularaha ja teinud ülekandeid. Kuid see on olnud juhuslik ja

ebaregulaarne ega kata isegi miinimumelatist. Hagejate seaduslik esindaja esitas nimekirja

kostja tehtud maksetest (nii ülekanded kui ka sularahas) perioodil 05.03.2025-19.10.2025),

kokku panustatud sel perioodil laste ülalpidamisse 1600 eurot. Hagejad ei nõustu, et lapsed

viibivad isa juures ja on tema ülalpidamisel. Lapsed ei ole isa juures pikemalt viibinud ega

ööbinud. Isa on autoga lapsi paaril korral trenni viinud ja neid autoga sõidutanud. Lastele

kulub raha märkimisväärselt rohkem kui on riiklik lastetoetus. Kostjal on küll osaline

töövõime, kuid ta töötab, saab regulaarset sissetulekut. Lisaks palgatööle teenib kostja

lisasissetulekut teenuste osutamisega. Hagejad jäävad selle juurde, et mõista lastele välja

elatis 320 eurot kuus (ühe lapse kohta) alates 01.01.2025 või vähemalt alates hagiavalduse

esitamisest.

Hagiavalduse täienduses 21.11.2025 (dtl 74) avaldavad hagejad, et soovivad elatisesummat

301,74 eurot kuus ja muutuvas suuruses PKS § 101 sätete alusel. Laste ema on korduvalt

soovinud kostjaga kokkulepet sõlmida elatise maksmiseks, kuid kostja keeldub läbi rääkimast.

Ka perelepitusteenus ei õnnestunud. Lapsed isaga koos aega ei veeda.

Hagejate seaduslik esindaja esitas 29.11.2025 taotluse elatise hagi tagamiseks.

07.12.2025 (dtl 91) esitas hagejate seaduslik esindaja avalduse hagist loobumiseks elatise

saamiseks perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Hagejad nõuavad elatist alates

hagiavalduse esitamisest 03.06.2025.

17.03.2026 (dtl 103-104) esitasid hagejad lõppseisukohad vastuseks kohtu kirjale. Kostja

poolt on makstud lastele elatist perioodil 03.06.2025-17.03.2026 kokku summas 1270 eurot.

Näidatud on maksed kuupäevaliselt ja summaliselt. Seni tasumata elatisevõlga võib tasuda

maksegraafiku alusel, 100 eurot kuus, kuid see tuleks korraldada viisil, mis tagab

regulaarsete maksete laekumise, eelkõige kostja töötasust kinnipidamise teel ja mõistliku aja

jooksul.

2.Kostja vastuväited ja seisukohad.

Kostja 17.10.2025 vastuses hagile (dtl 18-20) märgib, et vaatamata laste ema ja isa kooselu

puudumisele osaleb kostja laste ülalpidamises: viib lapsi trennist koju, annab laste emale

sularaha, lapsed viibivad isa juures ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Alusetu on nõuda elatist

tagasiulatuvalt, kuna laste isa elas varaemalt lastega koos. Kostja leiab, et kulutused lastele

on hagis üle paisutatud. Lapsed saavad riigilt lastetoetust 80 eurot kuus. Kostja töötab OÜ-s E

Auto osalise tööajaga, sissetulek keskmiselt 600 eurot kuus. Kostja on osalise töövõimega ja

saab osalise töövõime toetust igakuiselt 360 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on umbes 450

eurot kuus. Kostja on nõus tasuma lastele elatist 250 eurot kuus alates hagiavalduse

esitamisest.

Kostja pakub kokkulepet, et tasub kummagi lapse kohta elatist 250 eurot kuus alates

novembrist 2025, lisaks 100 eurot kuus võlgnevuse katteks kummalegi lapsele, s.t. 350 eurot

kuus kummalegi lapsele kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Tasub kogu võla esimesel

võimalusel.

Kostja lisas tõendid: osalise töövõime otsus, OÜ E Auto tõend ja kostja kontoväljavõte (dtl

21-62).

Kostja lõppseisukohti ei esitanud.

3. Menetluse käik.

Kohus määrusega 04.12. 2025 (dtl 86-89) tagas hagi, kohustades kostjat maksma elatist

alates 04.12.2025 kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kohus pidas kohtuistungi 03.12.2025, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja ja kostja.

Pooled andsid seletused. Kostja selgitas, et jääb selle pakkumise juurde, mille ta tegi

kirjalikult. Lapsed on kostjale tähtsad. Praegu teeb kostja ettepaneku, et maksab 200 eurot

kuus lapse kohta. Kostja leiab, et on ülekohtune nõuda temalt elatist selle aja eest, mil ta

kodus elas koos lastega. Ta tegi kodus remonti, et lastel oleks soe tuba, remontis laste ema

autot. Kui elatist nõutakse ikka tagasiulatuvalt alates märtsikuust, siis palub kostja istungi

edasi lükata, et leida tõendid ja tunnistajad, kes tõendavad, mis töid on kostja kodus teinud.

Kostja kordab, et tal ei ole midagi lastele elatise maksmise vastu, kuid leiab, et ta on

panustanud pere heaks piisavalt tol ajal kui koos perega elas. Kostja sõnul on ta ka nüüd lapsi

aidanud- viis lapse bussijaamast koju ja on ka Jõgevalt koju viinud lapsi. Lapsed on tähtsad ja

ta on laste jaoks olemas. Kostja lahkus istungilt, öeldes, et ta ei ole võimeline istungil

osalema.

Hagejate esindaja jäi elatisenõude juurde summas, mis arvestatakse elatiskalkulaatori alusel.

Esindajale teadaolevalt on kostja võimeline teenima nii palju, et lastele elatist maksta.

Hagejate esindaja elab koos lastega, kolmekesi ja väga peab kokku hoidma ja raha lugema.

Hagejate esindaja ema ehk laste vanaema aitab ostudega. Kostjaga sõlmitud kokkulepped „ei

pea“. Ta ei küsi ka lapsi enda juurde ja lapsed isa juures ei ole. Noorem poeg on olnud mõne

tunni, vanem poeg si soovi seal olla.

Kohus andis hagejate esindajale võimaluse leppida kostjaga kokku elatise maksmises esialgu

kasvõi elatisabi summas, et vältida lisakulusid. Ja mõelda tagasiulatuva elatise nõude üle, kas

see on põhjendatud nõuda. Hagejate esindaja lubas kohtule teatada läbirääkimistest kostjaga.

04.12.2025 teatas hagejate esindaja, et kostjaga suhelda ei õnnestunud, kokkulepet ei saanud.

Kohus määras lõppseisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja. Kohus palus

kostjal vastata kohtu küsimustele.

Kostja kohtule ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Poolte kinnitusel ja laste sünni tõendite järgi (dtl 5-6) on hagejad M.J ja M.K D.V

vaiksaare ja Q.A ühised lapsed. M.J on sündinud ja M.K on sündinud .a. Asjas ei ole

vaidlust selles, et poolte kooselu lõppes aastal 2025 juunis hagejate elukoht on ema juures.

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja alaealiste hagejate vanemana kohustatud oma lapsi ülal pidama.

5. Kostja kirjalikus vastuses kohtule ja kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus lastele

ülalpidamist andma, on seda teinudki, lapsed on talle tähtsad.

Poolte vahel on vaidlus makstava elatise suuruse üle.

6. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et

alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem

peab elatist kasutama lapse huvides.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 101 lg 6 järgi Kui laps

viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

7. Hagejad on esmalt elatisenõude esitanud summas 320 eurot kuus lapse kohta. Hagiavalduse

täienduses 21.11.2025 ja pärast seda on hagejad jäänud selle juurde, et paluvad elatise välja

mõista miinimumelatisena muutuvas suuruses, mis arvutatakse Justiitsministeeriumi

kodulehel oleva elatiskalkulaatori järgi. Nõude esitamise ajal on see summa 301,74 eurot

kuus.

Kehtiva kohtupraktika järgi (nt RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 13; 3-2-1-21-15 p.14) kui hageja

taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumelatisena, muutuva suurusena,

siis ei ole nõutav hageja igakuiste kulude tõendamine, kuna eeldatakse, et elatisena

väljamõistetav summa katab poole lapse ülalpidamiskuludest.

8. Hagejad on esitanud avalduse (dtl 91), milles teatavad, et loobuvad hea tahte märgiks

elatisenõudest tagasiulatuva perioodi eest ja nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest

03.06.2025.

TsMS § 429 lg 1 järgi Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 4 järgi Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Käesoleval juhul on tegemist alaealiste laste hagiga ehk tsiviilkohtumenetlusteovõimetute

hagejatega, keda menetluses esindab nende seaduslik esindaja D.V.

Esitatud loobumisavaldus tähendab, et elatist ei nõuta perioodi eest alates 01.01.2025 kuni

02.06.2025. hagejate esindaja on esitanud kohtule loetelu kostja poolt tehtud maksetest laste

ülalpidamiseks perioodil 05.03.2025- 19.10.2025, mis hõlmab perioodi hagiavalduse

esitamiseni. Kuni hagiavalduse esitamiseni on kostja teinud laste ülalpidamiseks makseid

summades, mis jäävad peamiselt alla 100 euro korraga (märtsis 2025 100 eurot kokku, aprillis

2025 150 eurot kokku, mais 2025 430 eurot kokku. Alates juunis, juulis ja augustis 2025 200

ja 300 eurot kuus). Kostja andis kohtuistungil seletuse, et ta on kooselu ajal teinud kodutöid

ja sellega panustanud pere vajadustesse. Kostja on valmis seda tõendama.

Kohus on seisukohal, et panustamine pere vajadustesse kodutöid tehes ei ole arvestatav

elatisemaksena. Igal pereliikmel on kohustus panustada pere vajadustesse vastavalt oma

võimetele. Ühise perena elades tegutseb kostja nii ka oma vajaduste rahuldamise heaks.

PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks

anda ülalpidamist muul viisil.

Asjaolu, et kostja elab ühise perena koos lastega, ei välista elatise maksmise nõudmist rahas.

Neil asjaoludel ei ole põhjendatud asuda tõendama ühise perena koos elamist ega kodutööde

tegemist.

Hagejad on käesolevaks ajaks loobunud elatise nõudmisest perioodi eest enne hagiavalduse

esitamist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 märgitud

asjaolud, mis välistavad hagist loobumise vastuvõtmise. Seetõttu kohus võtab vastu hagejate

loobumise hagist perioodi eest enne hagiavalduse esitamist ja lõpetab selles osas menetluse.

TsMS § 432 järgi Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

9.PKS § 116 lg 1järgi Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et kostja töötab OÜ-s

Auto osalise tööajaga, tema eest makstakse sotsiaalmaksu osalise töötamise järgi, Q.A-ga on

sõlmitud tähtajatu tööleping ja temal on hinnatud Töötukassa poolt osaline töövõime

perioodiks 02.01.2025-01.01.2026 (dtl 22-28).

Eesti Töötukassa vastusest kohtu päringule (dtl 107) nähtub, et Q.A-le makstakse

töövõimetoetust, mis kalendrikuus on aastal 2025 olnud keskmiselt 384,15 eurot kuus,

veebruaris 2026 577,63 eurot kuus, märtsis 2026 608,72 eurot kuus.

Kostja kontoväljavõttelt (dtl 30-62) nähtub, et ta saab osalise töövõime toetust ( keskmiselt

384,15 eurot kuus) ja töötasu OÜ-lt EAuto erinevates summades (500,78 eurot kuus, 616,97

eurot kuus, 864,19 eurot kuus, 719,90 eurot kuus). Maksu- ja Tolliameti vastusest (dtl 108-

118) kohtu päringule nähtub, et kostja sissetulekud 2026.aasta esimesel kahel kuul OÜ-s

Eltas Auto on olnud keskmiselt 660,25 eurot kuus, aastal 2025 kaheksa kuu keskmisena

695,90 eurot kuus.

Kostja kirjalikus vastuses hagile teeb ettepaneku hagejatele, et ta maksab kummalegi

hagejale elatist 250 eurot kuus pluss 100 eurot varasema võla katteks kuni võlg saab tasutud,

s.t. 350 eurot kummalegi lapsele.

Hagiavalduses märgivad hagejad, et kostja omab M kinnistut, kahte sõiduautot, kahte

kaubikut ja ATV-d. Kostja ei ole neid hagejate väiteid eitanud ega ümber lükanud.

Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest (dtl 119), et Q.A-le kuulub kinnistu M,

registriosa nr 2418035, elamumaa.

10.Kostja kirjalikus vastuses hagile oli seisukohal, et hagejate kulud on hagiavalduses üle

paisutatud ja et vajalik on arvestada lastele makstava riikliku lapsetoetusega.

Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud ega õiglane lugeda, et hagejad ei vääri

ülalpidamist neile seadusega ette nähtub miiimummääras. Praegusel juhul on lastele vajalikud

kulud hagiavalduses näidatud mõistlikus määras ja kooliealisele lapsele vajalike

kululiikidena. Hagejad paluvad elatist PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ettenähtud alustel

arvutatuna ja kohtu hinnangul on see põhjendatud, aga ka kooskõlas vanemate

võimalustega. Kohtumenetluses ei ole vaidlust olnud selle üle, et hagejad isa juures aega ei

veeda, mistõttu PKS § 101 lg 6 alusel elatisesumma vähendamine ei ole võimalik. Kostjad

saavad riiklikku lastetoetust 80 eurot kuus ja sellest poole (40 eurot) võrra on

elatisekalkulaatoris elatise summat vähendatud. Hagejate vanusevahe on 7 aastat, mistõttu

PKS § 101 lg 7 alusel elatisesumma vähendamisele ei kuulu.

11.PKS § 102 lg 1 sätestab: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjas ei ole vaidlust, et kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui hagejad.

Kostja on tõendanud, et tal on osaline töövõime. Kohus on seisukohal, et osaline töövõime

tähendab, et isik ei ole eelduslikult võimeline täiskoormusega töötama ja töövõime puuduv

osa kompenseeritakse talle töövõimetoetusega. Kostja saab osalise töövõime toetust. Kostja

töötab, saab töötasu. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagejate väidetud asjaolu, et lisaks

palgatööle teenib ta lisasissetulekut erinevate teenuste osutamisega (muruniitmine, autode

remont).

Kohtul tuleb hinnata, kas kostjal osaline töövõimetus on selline põhjus, mis annaks aluse

hagejale väljamõistetavat elatist vähendada. Nii on Riigikohus lahendis 2-16-100215

selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab

iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.(p 14). Kohus on seisukohal,

et kostjal töövõime puudumine ei ole asjaolu, mis annaks aluse kostjalt hagejate kasuks

väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 2-6 alusel arvutatud elatise summat.

Kostja töötab, teenib töötasu, saab töövõimetoetust. Lisaks sellele on kostjal vara – kinnistu,

mitu sõidukit. Kostja sissetulek võimaldab elatada nii teda ennast kui ka kaht alaealist

hagejat. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt elatise välja hagejate ülalpidamiseks PKS §

101 lg 3-6 sätete alusel arvutatud summas.

12. Perioodil 01.04.2025 -31.03.2026 oli see summa 301,74 eurot lapse kohta kuus. Kohus

mõistab elatise välja alates 03.06.2025 kuni kohtuotsuse tegemise ajani ehk 31.03.2026.

Elatisesumma juuni 2025 eest on (28 päeva) 281,68 eurot, kokku perioodi 03.06.2025-

31.03.2026 eest 2997,34 eurot ühele hagejale. Sel perioodil on kostja maksnud kahe lapse

peale kokku elatist 1270 eurot (dtl 103), s.o. ühe lapse kohta 635 eurot. See tuleb

väljamõistetavast elatisesummast maha arvestada. Ühele hagejale väljamõistetav

elatisesumma kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 2362,34 eurot (2997,34-635).

Hagejad on palunud määrata seni tasumata elatisesumma tasumine mõistliku aja jooksul ja

eelistatult kinnipidamisena kostja sissetulekust. Hagejad on nõus osade kaupa tasumisega.

Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 järgi Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kostja on kohtuistungil ja kirjalikus vastuses pakkunud, et ta tasuks elatise võlgujäänud osa

100 euro kaupa kuni kogu võla tasumiseni. Võimaluse tekkimisel tasub elatisevõla rutem.

Kostja on pidanud võimalikuks tasuda 350 eurot kuus.

Kostja ei ole kohtumenetluse perioodil tasunud ei jooksvalt elatisemakseid ega ka elatise

võlga mitte. Seetõttu määrab kohus, et elatise tasumata summa (alates hagiavalduse

esitamise ajast 03.06.2025) tuleb kostjal tasuda 100 euro kaupa kuus kummalegi hagejale.

Kohus ei määra elatise maksmist kinnipidamisena töötasust, selline lahendus on kohtulahendi

täitmise küsimus. Kohtulahendi täitmise küsimusega on hagejatel võimalik pöörduda

kohtutäituri poole.

13. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva perioodi eest, s.t. kohtuotsuse tegemisest

edaspidiseks perioodiks kuni hagejate täisealiseks saamiseni tuleb elatis välja mõista

hagejate soovitud miinimummääras, mille juures on arvutamise aluseks kasutatud

elatiskalkulaatorit ja lähtutud PKS § 101 sätetest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

hagejad elavad ema juures, hagejate emale makstakse välja lapsetoetus 80 eurot kuus (PKS §

101 lg 5) kummalegi lapsele, hagejad isa juures ei viibi ja PKS § 101 lg 6 alusel

mahaarvutusi teha ei tule.

Alates 01.04.2026 on see summa 318,62 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja kummalegi

lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Edasiulatuvalt mõistab kohus elatise välja PKS § 101 lg 1, lg2, lg 3, lg 4, lg 5 alusel.

Kui kostja on hagejatele teinud elatisemakseid enne kohtulahendi tegemist, kuid pärast

kohtule sellekohaste andmete esitamist, tuleb seda arvesse võtta elatise maksmisel.

Elatis makstakse PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu ette.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 järgi Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Neid sätteid arvestades jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag