2-25-13991/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-13991

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi A G vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

335.93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Rediem Capital AB (RK 559310-4697 (välismaa kood)),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A G (IK xxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi A Gi vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A Gilt Rediem Capital AB kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 193.01 eurot;

2.2. võla sissenõudmiskulu 30 eurot;

2.3. viivis 43.72 eurot;

2.4. viivis põhivõla 193.01 eurot tasumata osalt alates 01.04.2026 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 väljamõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 85% ulatuses A Gi kanda ja 15% ulatuses Rediem Capital AB

kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude suuruseks 150 eurot.

6. Välja mõista A Gilt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 212.50 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. A Gil tuleb Rediem Capital AB kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE147700771000526428 viitenumbriga

717418095.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

1 (5)

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 26.08.2025 (täiendavad selgitused 08.10.2025) Viru

Maakohtule hagi A Gi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 193.01 eurot, sissenõudmiskulude 30

eurot, viivise 66.31 eurot ja lisanduva lepingujärgse viivise 24,15% aastas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ja täiendavate selgituste põhjal on hageja nõude aluseks kostja ja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali vahel 01.07.2023 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx krediidi kulukuse

määraga 48,47% aastas, mille alusel kostja sai kasutada krediiti 700 eurot.

Kostja võttis kasutusele krediidi 505.27 eurot ja tegi krediidiandjale tagasimakseid 112.26

eurot.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja

kostjale 09.03.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni

23.03.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

mille tõttu esialgne võlausaldaja ütles lepingu 24.03.2024 üles.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Pärast lepingu ülesütlemist tegi kostja hagejale makseid 200 eurot, mille hageja arvestab

põhiosa katteks. Hagejale on tekkinud võla sissenõudmiskulu 23.09.2024, 15.10.2024,

25.10.2024 tasuliste kirja saatmisega ja seoses muude makseviivitusega tekkinud kuludena

kokku 30 eurot.

Hagiavalduses puuduvad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta.

08.10.2025 seisukohas hageja selgitab, et hagiavalduses esitatud nõue on sisuliselt VÕS § 4034

lg 7 kohane ümberarvestatud nõue, st hageja ei nõua intresse ega muid lisatasusid, vaid ainult

seda, mida saaks ümberarvestuse kohaselt nõuda, s.o põhisummat, viivist ja

sissenõudmiskulusid. Hagejal vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta täiendavaid

dokumente esitada ei ole. Hageja jääb hagis esitatud lepingujärgse viivise nõude juurde.

Hageja selgitab täiendavalt, et vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu

igakuiste 35 euro suuruste tagasimaksetega. Leping sõlmiti 01.07.2023. Kostja kohustus

tagastama augustis, septembris ja oktoobris 2023 35 eurot. Kostja tasus novembri makse

osaliselt, summas 7.26 eurot. Seega ülesütlemise hetkeks oli kostja võlas november, detsember

2023 ja jaanuar, veebruar, märts 2024 maksetega, mida võlausaldaja on pidanud ülesütlemise

aluseks. Ülesütlemine on seega kehtiv ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel.

2. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 21.11.2025 aadressil xxxx kostjaga koos elava isiku

(xxxx) kaudu. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole tähtaegselt ega käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud

vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

2 (5)

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 335.93 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus

loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga krediidikontolepingut (dtl 13-17) sõlmides tegutses TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaal krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 mõttes.

Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja

andis kostjale krediiti kuni 700 eurot, millest kostja kasutas 505.27 eurot (dtl 21-22).

5. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025

vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628,

p 8.2).

6. Kohus tuvastas, et 01.07.2023 sõlmitud krediidikontolepingus avaldatud krediidi kulukuse

määr 48,47% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse

(viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2023 16,72%,

kolmekordne määr seega 50,16%).

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus esitas hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude

selgitamiseks ja poolte tõendamiskoormuse kohta 22.09.2025 kohtunõudes. Kohus selgitas

muuhulgas, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul

hageja, ning arvestades kohtul antud küsimuses ametikohustusest tulenevat kontrollikohustust

ja et kohus ei saa eeldada, et on olemas asjaolud, millele hageja hagiavalduses ei tugine, siis

juhul, kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks, et kostjale krediidi andmisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole

täidetud. Kohus märkis ka, et samas isegi juhul, kui hageja ei suuda ära tõendada, et algne

3 (5)

krediidiandja on krediidikontolepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuuluks ka selle rikkumise tagajärjel hagi rahuldamisele sissenõutavaks

muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses (vt RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 16, 25).

Hageja ei ole kohtule hagis ega täiendavas seisukohas esitanud asjaolusid ega tõendeid selle

kohta, kas ja kuidas krediidiandja on kostjaga krediidikonto lepingut sõlmides järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituse põhjal ongi hagis esitatud nõuete näol

sisuliselt tegemist ümberarvestuse järgsete nõuetega, mis on ülesütlemise tõttu muutunud

tervikuna sissenõutavaks.

Eeltoodust tulenevalt kohus hindab, kas hageja nõue on hagis esitatud ulatuses põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele, lähtudes asjaolust, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidikontolepingut

sõlmides nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kuni kolmanda lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Kostja on kasutanud krediiti 505.27 eurot (04.07.2023, dtl 21-22) ja teinud lepingu alusel

tagasimakseid krediidiandjale 112.26 eurot (29.07.2023, 01.11.2023, dtl 23-24) ja hagejale 200

eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Kostjal oli kohustus krediit tagastada igakuiste 35 euro suuruste tagasimaksetega.

VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kohus nõustub hageja selgitustega, et krediidiandjale tasutud 112.26 eurot katab kolme kuu

maksed ja arvestades tasumise alguseks august 2023, jäi kostja vähemalt osaliselt võlgnevusse

alates november 2023 maksest. Seega oli kostjal lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik

võlg ka vastutustundliku laenamise põhimõttete rikkumise puhuks esitatud ümberarvestuse

korral ja krediidikontoleping on kehtivalt üles öeldud. Kostjal on seega hageja ees lepingu

ülesütlemisest tulenev põhivõlg 193.01 eurot.

Samuti on põhjendatud hagejal pärast krediidikontolepingu ülesütlemist tekkinud võla

sissenõudmiskulude nõue, kuivõrd kohtupraktika järgi seadusest (antud juhul VÕS § 1132 lg 2

p 1 alusel, sissenõudmiskulude hüvitamise ulatus pärast lepingu lõppemist) tulenev võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav „muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause

tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks (nt

TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-142669, p 21).

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuselt

lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas kuni hagiavalduse esitamiseni summas 66.31 eurot

ja edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub hagejaga

selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause

võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest (viivitus)intressimäärast lähtudes, vaid

VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses määras, kuna algselt

kokkulepitud intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt ka RKTKm 24.11.2023,

4 (5)

2-21-13098, p 24). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Kohus seega rahuldab

hageja viivisenõude summas 43.72 eurot (seadusjärgne viivis perioodi 25.03.2024 -

31.03.2026 eest), millele lisandub edasiulatuv viivis seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

9. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 193.01 eurot,

võla sissenõudmiskulud 30 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

43.72 eurot ja lisanduva viivise põhivõlalt 193.01 eurot seadusjärgses määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

11. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 286.30 eurot (põhinõue 193.01

eurot + sissenõudmiskulu 30 eurot + viivis 43.72 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses

viivisemääras 10,15% aastas hagi esitamise aja seisuga, 19.57 eurot), mis moodustab esitatud

haginõudest hagihinnaga 335.93 eurot umbes 85%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 85%

kostja kanda ja 15% hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv

100 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud 507 eurot.

Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige

enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks

tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste

tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget,

seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu

arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 250 eurot (100 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 212.50 eurot

(85% 250 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

13. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

5 (5)