2-25-18948/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-18948

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprill 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx (XXX PSO).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada Xle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot X

pangakontole nr XXXXXX.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 8. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Abielusuhted katkesid ligikaudu kolm

kuud pärast selle algust 1989. aastal. Mõlemad on lahutusega nõus. Kuna kostja on vene

kodanik, ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuametis.

2. Kostja nõustus 26. jaanuari 2026 telefonikõnes lahutusega. Samuti võttis 1. aprilli 2026

kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus lahutusega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on

poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx, XXX PSO (XXX Linna RSN TK).

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks. Pooled kinnitasid istungil toimunud ärakuulamisel, et abielulised suhted on

lõppenud ja nad elavad lahus.

Hageja selgitas, et pooled elasid koos kokku 6 kuud, millest 3 kuud abielu ajal. Pärast seda on

kostja elanud Venemaal ja pooltel ei ole abielulisi suhteid olnud. Seetõttu ei pea kohus

põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut arvestades on

kohtul alus arvata, et pooled oma abielusuhteid ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise

eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

8. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

9. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.

(allkirjastatud digitaalselt)