2-25-106365/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106365

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi T K vastu põhivõlgnevuse, intressi,

haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), e-post

menetlus@moneyzen.eu

Kostja T K (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista T Klt Moneyzen OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2000 eurot, intress

286,36 eurot, haldustasu 0,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 60,78 eurot.

3. Mõista T Klt Moneyzen OÜ kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga

0,06% päevas alates 01.04.2025 kuni põhivõla (2000 eurot) tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud T K kanda.

5. Rahuldada Moneyzen OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista

T Klt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskulud 385 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (385 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 28.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse T Klt 2355,91 euro saamiseks. T K esitas 11.03.2025 nõudele vastuväite, milles

taotleb võlgnevuse maksmist kuumaksetega. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega andis

makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemise üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 31.03.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

2000 eurot, intressi 286,36 eurot, haldustasu 0,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 60,78 eurot ning viivise alates 01.04.2025 kuni põhinõude

(2000 eurot) täitmiseni määraga 0,06% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda

ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 385 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 11.09.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L241004545, mille kohaselt anti kostjale krediidisumma 2000

eurot. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

11.09.2024 kuni 11.09.2027 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 36,45%

aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48,02%.

4. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega

viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja saatis kostjale 20.01.2025 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

06.02.2025 esitas Moneyzen OÜ kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

5. Hageja nõuab viivist lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata

põhiosa ja haldustasu summadelt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras ja põhivõlalt (2000 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates

01.04.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 60,78 eurot.

6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

16.02.2025 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 24.02.2025 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 03.03.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lepingu kehtivusajal saatis hageja

kostjale meeldetuletuskirju 20.10.2024, 20.11.2024 ja 18.12.2024.

7. Kohus võttis hagi 29.05.2025 määrusega menetlusse. Kohus toimetas hagi kostjale kätte

TsMS § 3141 lg 2 alusel 04.06.2025.

8. Hageja andis 29.05.2025 e-kirjaga selgitusi hageja ja kostja varasematest läbirääkimistest

maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja pöördus hageja poole 13.03.2025, et sõlmida

maksegraafik. Hageja seevastu pakkus välja kaks erinevat maksegraafikut, millele kostja ei

reageerinud. 26.05.2025 pöördus kostja taaskord hageja poole, et maksegraafik sõlmida,

viidates asjaolule, et ei olnud varasemaid pöördumisi näinud. Hageja teavitas kostjat, et ootab

ära kohtuotsuse ning kui kostja avaldab siirast soovi kohustusi täita, on hageja nõus kaaluma

maksegraafiku sõlmimist.

9. Kostja esitas 17.06.2025 vastuse hagile, milles teatab, et võtab hagi õigeks. Seoses kostja

majandusliku olukorraga palub kostja määrata võlgnevuse tagasimaksmiseks maksegraafik.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib

kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Kohtu arvates ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta.

12. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmeid intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu

tühisuse alused. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud ja tõendanud

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule

tõendina isikusamasuse tuvastamise dokumendi, krediidianalüüsi, laenu väljamaksmise

maksekorralduse ja laenuandja poolt analüüsitud pangakontode väljavõtted.

13. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

15. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

16. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja

ei võtnud hagi koheselt õigeks (sh esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite nõudele,

misjärel hageja esitas hagiavalduse). Kostja on ka 17.06.2025 menetlusdokumendis

kinnitanud, et kostja kannab menetluskulud. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja

2 järgi kostja kanda.

17. Hageja on taotlenud mõista välja menetluskulud 385 eurot, s.o riigilõiv. Käesoleva

tsiviilasja hagihind on 2830,11 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni

3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv 385 eurot on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks 385 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik