1-26-903/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

01.04.2026

Kriminaalasja number

1-26-903

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20.02.2026. a otsus kriminaalasjas

Aleksei Buršini süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, §

213 lg 2 p 1 ja § 1572

lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Aleksei Buršin (isikukood 50004033723),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Buršini apellatsioon Viru Maakohtu 20.02.2026. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Aleksei

Buršin ja tema kaitsja Silvi Erro sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille

kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Buršinile karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi

ajavahemikul 14.05.2024–23.07.2024 toime pandud kuriteo ning KarS § 213 lg 2 p 1 ja §

1572 lg 1 järgi 16.06.2024 toime pandud kuriteo eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 22.11.2024. a

otsusega nr 1-246611 mõistetud karistusega, lugedes kandmata karistuseks 4 aastat 11 kuud ja

28 päeva vangistust. Pärast selle kohtuotsuse tegemist KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 järgi

ja KarS § 213 lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest nõuab prokurör

KarS § 64 lg 1 kohaseks liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Seda karistust tuleb

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Viru Maakohtu 22.11.2024. a kohtuotsuse nr 1-24-6611 järgi

mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 4 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja mõista A.

Buršinile liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust

arvestada alates A. Buršini kahtlustatavana kinnipidamisest 23.10.2025.

1.1.

Välja mõista A. Buršinilt tsiviilhagi katteks: A.I. kasuks 3525,15 eurot; A.J.

kasuks 470 eurot; I.V. kasuks 1692 eurot; A.N. kasuks 8549,60 eurot; A.P. kasuks 12

350 eurot; A.M. kasuks 1010 eurot; V.R. kasuks 6800 eurot; Bondora AS-i kasuks

3083 eurot; ning Inbank Finance AS-i kasuks 10 311,92 eurot.

1.2.

Mõista A. Buršinilt menetluskuluna välja 1230 eurot sundraha ning kaitsjatasu

489,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud

ositi 12 kuu jooksul.

1.3.

KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida A. Buršinilt 23.10.2025 kinnipidamisel

leitud ja ära võetud mobiiltelefon Apple iPhone 16 Pro, mis asub hoiul PPA Ida

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9a, Narva. KarS § 831 lg 2 p 1 alusel

konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel 23.10.2025 A. Buršini elukohas teostatud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon iPhone 16 Pro, mis oli A.

Buršini poolt enda elukaaslasele kingitud, ja mis asub hoiul PPA Ida prefektuuri

asitõendite hoidlas.

1.4.

Kokku lepiti ka asitõendite, salvestiste ja muude ära võetud objektidega edasise

toimetamise osas.

2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu

20.02.2026. a kohtuotsusega tunnistati A. Buršin süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele vastav

karistus. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulud (sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 489,90 eurot) kogusummas

1719,80 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistmata osa

sundrahast, s.o 99 eurot, jääb riigi kanda. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Maakohus

konfiskeeris A. Buršinilt 2 mobiiltelefoni iPhone 16 Pro, mis võeti temalt ära kinnipidamisel

ja läbiotsimisel ja võttis seisukoha asitõendite osas.

3.

14.03.2026 esitas A. Buršin Viru Maakohtu 20.02.2026. a otsuse peale apellatsiooni.

Apellant märgib, et otsuses ei ole põhjendatud, miks tuleb konfiskeerida temalt ära võetud

mobiiltelefonid. Samuti on menetluskulud osaliselt põhjendamatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna kohus on A. Buršini kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb

apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise

korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. KrMS § 245 lg 1 p-de 10 ja 12 kohaselt kuuluvad konfiskeeritav vara ning

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu

kohalduvad nende vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted.

Seega kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka konfiskeerimisele

kuuluva vara ning menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab

kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale

esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral

tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-

1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. A. Buršini apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et

maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist või konfiskeerimist puudutavas osas

KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka

ringkonnakohus.

8. Riigikohus on selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste

käigus kokkuleppele jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses

tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude

vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKK 3-1-1-

47-16 p 5). Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt

sõlmitud kokkuleppele – menetluskulud summas 1719,80 eurot võimaldati tasuda 1 aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures lähtus maakohus sõlmitud kokkuleppes kokku

lepitud sundraha määrast (1230 eurot), mitte kohtuotsuse tegemisel kehtinud sundraha

määrast (1329 eurot). Seetõttu jättis maakohus sundraha summas 99 eurot riigi kanda.

9. Samuti on prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokku leppinud A. Buršinilt

konfiskeeritavate esemete osas (kokkuleppe punkt 10). A. Buršin on kokkuleppele

allakirjutamisega nõustunud, et temalt konfiskeeritakse nii tema kinnipidamisel kui tema

elukohast läbiotsimisel leitud 2 mobiiltelefoni iPhone 16 Pro. Mõlemad telefonid on

konfiskeeritud kui süüteoga saadud vara. Alusetu on ka etteheide selle kohta, et maakohus ei

ole konfiskeerimist põhjendanud. A. Buršin on nõustunud asja lahendamisega

kokkuleppemenetluses, mis on olemuselt lihtmenetlus ning milles tehtavas otsuses märgitakse

KrMS § 249 kohaselt, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe

sisu. Riigikohus on sedastanud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses

põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. Olukorras, kus apellant tugineb

rikkumisele, mis selles menetluses pole võimalik, on üldjuhul mõistlik jätta apellatsioon läbi

vaatamata KrMS § 326 lg 3 alusel (RKKK 1-20-3298/21 p 8).

10. Kohtuotsusest, kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe

sisu A. Buršinile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. A. Buršin jäi kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.

11. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna A. Buršinil ei ole KrMS § 318 lg

3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)