3-26-849/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-849

Määruse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Aleksandr Pukhovi (Pukhov) kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-849.

2. Jätta

Aleksandr Pukhovi

taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav Aleksandr Pukhov esitas 17. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla

kinnipidamistingimustega perioodil 25. november 2025 kuni 9. detsember 2025 ja 17.

veebruar 2026 kuni 27. veebruar 2026 ning vangla tegevusega tema kaebuste ja palvete

ignoreerimisel ja tema eksitamisega 17. veebruaril 2026. Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebaja

25. novembril 2025 Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebaja paigutati S1 osakonna kambrisse

nr 115, kus ta viibis 27. november 2025 kuni 9. detsember 2025. Kaebaja etapeeriti uuesti

Tartu Vanglasse 17. veebruaril 2026 ning ta paigutati S1 osakonna kambrisse nr 105, kus ta

viibis kuni 27. veebruarini 2026. Kaebaja väitel levis mõlemal korral S1 osakonnas talumatu

uriini- ja väljaheitehais ning osakonnas oli lakkamatu lärm, mida põhjustas kambris nr 101

viibinud kinnipeetava käitumine. Kaebaja palvetele paigutada kambris nr 101 viibinud isik

ööseks teise hoonesse ei vastatud. 17. veebruaril 2026 selgitas kaebaja ametnikele, et ei soovi

viibida S1 osakonna kambris. Vastuvõtuosakonna ametnikud teatasid selle peale, et kambris

nr 101 kinni peetavat ebaadekvaatset isikut S1 osakonnas enam ei ole. Hiljem selgus, et isik

viibis ajutiselt eemal ning ta toodi osakonda tagasi veel samal päeval. Lisaks heidab kaebaja

ette, et S1 osakonda toodi mistahes ajal uusi kinnipeetavaid, kelle vastuvõtmise ajal suhtlevad

politseiametnikud ja S1 osakonna ametnikud omavahel ning kinnipeetavatega valjuhäälselt.

Täiendavalt toob kaebaja välja, et S1 osakonnas on igas kambris kogu aeg töötav

videokaamera ning kambri nr 105 WC-l puudus uks. S1 osakonnas viibimine oli talumatu.

Õigusvastased kinnipidamistingimused põhjustasid kaebajale pidevat stressi, närvilisust,

ärevust ja depressiooni, piinavaid peavalusid ja närvipingest tingitud valusid

südamepiirkonnas. Privaatsuse puudumine tekitas kaebajas ebamugavust, suurt pinget,

piinlikkust ning alandas inimväärikust. Kaebaja märgib, et esitas 19. detsembril 2025 Tartu

Vangla direktorile kaebuse, millele vangla vastas 5. jaanuari 2026. a kirjaliku vastusega.

Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 5. jaanuari 2026. a vastuskiri nr 2-2/2-26/7186-2. Koos

kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 25. märtsil 2026 kohtule A. Pukhovi 19.

detsembri 2025. a märgukirja 2-2/2-26/7186-1 ning teatas, et rohkem pöördumisi isik Tartu

Vanglale esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja

taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses Tartu Vangla

kinnipidamistingimustega perioodil 25. november 2025 kuni 9. detsember 2025 ja 17.

veebruar 2026 kuni 27. veebruar 2026, vangla tegevusega tema kaebuste ja palvete

ignoreerimisel ja tema eksitamisega 17. veebruaril 2026.

5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist

pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 26. märtsi 2026. a vastusest

kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust

seoses Tartu Vangla kinnipidamistingimustega perioodil 25. november 2025 kuni 9.

detsember 2025 ja 17. veebruar 2026 kuni 27. veebruar 2026, vangla tegevusega tema

kaebuste ja palvete ignoreerimisel ning tema eksitamisega 17. veebruaril 2026. Ka kaebaja ise

ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole

pöördunud. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on pealkirjastanud Tartu Vanglale 19. detsembril

2025. a esitatud pöördumise nr 2-2/2-26/7186-1 kaebusena, ei saa pöördumist tulenevalt selle

sisust mõista kahju hüvitamise nõudena riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 tähenduses. Kaebaja

ei ole 19. detsembri 2025. a pöördumises taotlenud vangla tekitatud kahju hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajal täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise

eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.

7. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel

juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus

tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse

sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)