2-26-4175/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-4175

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

S. J. hagi D. J. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

31. märtsil 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

S. J. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

D. J. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada S. J. ja D. J. abielu, mis on sõlmitud 10.06.2006.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille

kohta on koostatud abieluakt nr 172.

2. Jätta pärast abielulahutust S. J.le perekonnanimi „J.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tagastada S. J.le (arvelduskontole nr EEXXX) pool (1/2) 20.02.2026 Rahandusministeeriumi

kontole tasutud riigilõivust (100 eurot) ehk 50 (viiskümmend) eurot.

4. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

HAGEJA NÕUE

1.

20.02.2026.a.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub S. J. lahutada tema ja D. J.

10.06.2006.a Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos ega pea ühist

majapidamist alates 19.01.2026. Hageja elab osa aega koos lapsega oma vanemate juures ning osa aega

(kui kostja on reisil ja eemal) poolte senises ühises elukohas. Ühist majapidamist ja pereelu ei ole.

Hageja on kindlal seisukohal, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Seni ei ole õnnestunud

perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, kuna kostja ei ole andnud nõusolekut abielu lahutamiseks ega

ole allkirjastanud lahutamise avaldust.

2. Kohtuistungil jäi S. J. abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et otsus on kaalutletud ja

kindel. Hageja väitel on kostja kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda ning abielusuhete taastamine

võimalik enam ei ole. Pärast abielu lahutamist soovib hageja jätta endale perekonnanime „J.“.

KOSTJA SEISUKOHT

3. D. J. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega ja leidis, et kui naine on nii otsustanud,

siis tema vastu ei vaidle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

D. J. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

S. J. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust

ei näe. D. J. nõustus abielu lahutamisega ja kinnitas, et kui naine on nii otsustanud siis tema vastu ei

vaidle.

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete

taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik.

Kohtuistungil saadud vahetu mulje põhjal leiab kohus, et pooltel puudub huvi abielu jätkamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei

soovi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

S. J. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „J.“.

8. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

10. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud pooled loobuvad enne esimese

astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral.

Kuivõrd pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest, tagastab kohus S. J.le pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100/2). S. J. esitas avalduse, milles taotles poole riigilõivu

tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik