3-25-2670/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2670

Määruse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses S5 eluosakonna tingimustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. kaebus.

2. Jätta X.X. menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja ja

kaaskinnipeetavate nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinnipeetav S.G. esitas kaaskinnipeetava X.X. (edaspidi kaebaja) nimel

12. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on Tartu Vangla tekitanud

kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb väärikuse alandamise eest hüvitist 2500 eurot ja

tervise kahjustamise eest samuti 2500 eurot, seega kokku 5000 eurot. Kaebajale põhjustati

vastutaja tahtliku tegevuse ja tegevusetusega olulist heaolu- ja elukvaliteedi langust.

Vastustaja õigusvastane akt on otsus, mille alusel E.R. paigutati S-5 eluosakonda, kuigi ta

oma tegevusega häirib kogu eluosakonna kinnipeetavate elukvaliteeti. Tegevusetus seisneb

selles, et vastutaja ei täida seadust ja ei reageeri kaebustele ega pole tänaseni midagi

probleemi lahendamiseks ette võtnud. Kaebaja on sunnitud olema pikalt rooja, uriini ja

pesematuse haisu keskel. Kaebaja peab taluma igapäevaselt tingimusi, mis alandavad oluliselt

tema inimväärikust ja langetavad olulisel määral tema heaolu ja elukvaliteeti. Samuti on

vastustaja seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise.

Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. X.X. esitas 13. augustil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et ta volitab

S.G.i enda eest esitama halduskohtu kaebusi ning muid dokumente, mida menetluses võib

vaja minna. Ta kiidab heaks S.G. esitatud dokumendid. Volikiri esindamiseks on esitatud ka

vanglale 2024. aasta algul, mille palub vanglalt välja nõuda.

3-25-2670

3. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele S.G. esitatud 11. juuni 2025. a kahjunõude

nr 1-9/2-25/277-1, Tartu Vangla 12. augusti 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/277-2 ning X.X.

volituse nr 6-24/24/1543-1.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et temaga

samasse S5 eluosakonda paigutati kinnipeetav, kes oma tegevusega häiris kaebajat ja sellise

tegevusega alandati kaebaja väärikust ja tekitati kahju tervisele. Kaebaja oli sunnitud olema

pikalt rooja, uriini ja pesematuse haisu keskel. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse

menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse § 11 lg 8).

5. Kohus leiab, et X.X. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5.1.

Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et vangla jäi

eluosakonnas haisu tekitanud kinnipeetavaga tegutsemisel tegevusetuks ning seadis sellega

ohtu kaebaja elu ja tervise, samuti tema üldise heaolu ja vaimse tervise. Lukustatud

kambrisse paigutatud kinnipeetav urineeris ja roojas kambrisse, ei pesnud ennast ega

koristanud kambrit, mistõttu põhjustas ta ka osakonnas haiguste ja bakterite leviku. Tartu

Vangla 12. augusti 2025. a otsuse kohaselt oli kaebaja paigutatud ajavahemikus 21. märts

2025 kuni 1. juuli 2025 S5 eluosakonna kambrisse 316. Kinnipeetav, kes enda tegevusega

kaaskinnipeetavaid häiris, oli paigutatud S5 eluosakonna kambrisse 301 ajavahemikus 8.

maist kuni 9. juunini 2025 ning tema suhtes kohaldati sel perioodil täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Kinnipeeturegistris on 8. maist kuni 9. juunini 2025 koostatud kaks

ettekannet seoses kambri 301 ning seal paikneva kinnipeetava ebahügieenilise olukorraga. 7.

juuni 2025. a ettekandest nr 2-25-1689 nähtub, et kell 18:21 helistas üks S5 osakonnas

paiknev kinnipeetav peavalvekeskusesse ja kurtis, et eluosakonna kinnipeetavad on

rahulolematud kambris 301 paikneva kinnipeetava suhtes, kelle tõttu sektor haiseb uriini järgi.

Samal päeval on koostatud ka teine ettekanne nr 2-25-1691, millest nähtub, et kambrist 301

levis ebameeldiv hais eluosakonda. Vangla otsuse kohaselt rohkem ettekandeid seoses

kambris 301 valitseva ebahügieenilise olukorraga eelnimetatud perioodi lõikes ei ole

koostatud. Kahjunõude menetluse käigus selgus seega, et kambrisse 301 paigutatud

kinnipeetav roojas ja urineeris teatud ajahetkedel kambri põrandale, ei pesnud ennast, ega

koristanud ka enda kambrit regulaarselt. Kambris 301 paikneva kinnipeetavaga tegeleti siiski

pidevalt, seejuures temaga vesteldi, talle anti pidevalt korraldusi vastav tegevus lõpetada ning

enda kambrit koristada. Samuti juhiti kinnipeetava tähelepanu korduvalt tema tegevusele ja

asjaolule, et selline tegevus häirib kaaskinnipeetavaid ja ka kõiki teisi. Seejuures käidi tema

kambrit regulaarselt osakonna koristaja poolt koristamas, et takistada haisu levikut osakonda.

Sellest tulenevalt ei jäänud vangla käesoleval juhul tegevusetuks. Kohus nõustub vangla

seisukohaga, et selliste juhtumite puhul on tegemist äärmuslike ja harva esinevate

olukordadega, mis paratamatult põhjustavad teatavaid ebameeldivusi nii vangla personalile

kui ka kinnipeetavatele, kes peavad selliseid sündmusi kas siis otseselt või kaudselt

tunnistama. Puuduvad tõendid, et vangla oleks olnud õigusvastaselt tegevusetu seoses S5

eluosakonnas levinud lõhnahäiringutega ja tegemist saaks olla vangla sihiliku kavatsusega

kedagi tahtlikult häirida või kellelegi täiendavaid ebameeldivusi ja ebamugavusi tekitada.

3-25-2670

5.2.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S5 eluosakonna

tingimused ajavahemikul 8. maist kuni 9. juunini 2025. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja

ise antud teemal ühtegi pöördumist vanglale esitanud. RVastS § 7 lg 1 kohaselt ei ole isikul

õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta pole püüdnud kahju tekkimist talle jõukohasel moel

vältida ega kõrvaldada. Hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline seega ka

põhjusel, et kaebaja ei kasutanud oma õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid.

Kaebuse väited kaebaja väärikuse alandamise osas on üldsõnalised ning kaebaja tervise

võimalik kahjustamine on tõendamata. Kohus möönab, et ebameeldivad lõhnahäiringud

võisid kaebaja kambris ajutiselt esineda, kuid need ei saanud kaebajale põhjustada taolisi

üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal oli võimalik hoida

enda kamber puhtana, tuulutada akna ja ukse kaudu oma kambrit ja tagada enda isiklik

hügieen. Kohus nõustub ka Tartu Vangla seisukohaga, et praegusel juhul ei küündi kaebaja

väidetud kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. RVastS § 9 lg 1 kohaselt

võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. Ühtki nimetatud alust kaebusest ei nähtu.

5.3.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja on taotlenud kaebuses riigi õigusabi korras endale esindaja määramist.

6.1.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas

ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

6.2.

RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma. Kuigi kaebaja ei ole kohtusse pöördunud isiklikult, on kaebaja siiski

varasemalt halduskohtus oma õigusi kaitsnud ja arvestades kaebuse aluseks olevaid asjaolusid

on kohus veendunud, et kaebaja saab vaidlustes vanglaga enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt

hakkama.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kohus selgitab, et kaebaja volitatud esindajaks halduskohtus ei

saa olla S. Grossberg, tuginedes HKMS § 32 lg-le 1. Kuna kaebaja teatas 13. augustil 2025

kohtule, et kiidab S.G. poolt 12. augustil 2025 esitatud kaebuse heaks, siis osaleb kaebaja

menetluses isiklikult. Kohus toimetab käesoleva kohtumääruse kätte kaebajale.

8. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

9. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja ja teiste kinnipeetavate nimed tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3, § 178 lg 3, § 179 lg 4).

3-25-2670

(allkirjastatud digitaalselt)