1-26-400/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-400

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2026 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-400

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Cuido Uusna süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2

p-de 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Kaitsja

Cuido Uusna – isikukood 38804170281, viibimiskoht

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel,

xxxharidusega, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem

kriminaalkorras karistatud

Kaspar Koppel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Cuido Uusna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 3 aastat 8 kuud.

Süüdi tunnistada Cuido Uusna KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada Cuido Uusna KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aasta 2 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks

vangistus 4 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda

karistusaja alguseks 07.10.2025.

Cuido Uusna suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Cuido Uusnalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2365 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 736 eurot ja määratud

kaitsjale makstud tasu 431,52 eurot riigituludesse.

Kohustada Cuido Uusnat tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

määratud kaitsjale makstud tasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt

vähemalt 294,37 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 3532,52 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99926700011196. Selgitusse võib märkida: „Cuido Uusna, kriminaalasi 1-

26-400, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Joobe tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

DNA ekspertiisikulud summas 3360 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulud summas

1206 eurot jätta otsustamiseks kriminaalasjas 25231701606.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Cuido Uusnalt mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Cuido Uusna kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Välja mõista Cuido Uusnalt:

-

kannatanu OCi kasuks 54,87 eurot, mis kanda OCi arvelduskontole nr

XXXXXXX Coop Pank AS;

-

kannatanu SJ kasuks 927,42 eurot, mis kanda SJ arvelduskontole nr XXXXXXX

ING Bank Slaski (sama summa on välja mõistetud ka MIlt Harju Maakohtu

19.01.2026 kohtuotsusega nr 1-25-7272);

-

kannatanu MLP kasuks 945 eurot, mis kanda MLP arvelduskontole nr

XXXXXXX ING Bank Slaski (sama summa on välja mõistetud ka MIlt Harju

Maakohtu 19.01.2026 kohtuotsusega nr 1-25-7272);

-

kannatanu SL OÜ kasuks 1000 eurot, mis kanda SL OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXX LHV Pank AS (sama summa on välja mõistetud ka MIlt Harju

Maakohtu 19.01.2026 kohtuotsusega nr 1-25-7272);

-

kannatanu AH kasuks 15 eurot, mis kanda AH arvelduskontole nr XXXXXXX

LHV Pank AS (sama summa on välja mõistetud ka MIlt Harju Maakohtu

19.01.2026 kohtuotsusega nr 1-25-7272).

Asitõendid:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

juurde;

-

narkootilise aine ekspertiisidest järelejäänud narkootilised ained, s.o Alfa-

pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; α-PVP)

sisaldav pulber (EKEI

keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

paberkott, milles tagastatud Minigrip kotid, suitsupakk ja mustavärvi lukuga

kott ning ümbrik, milles pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Cuido Uusnat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.03.2018

otsusega nr 1-18-1830 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, omandas ebaseaduslikult taas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata

ajal, kuid enne 23.06.2025, tuvastamata kohast ning isikult suures koguses (s.o narkootilise

aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet alfa-

pürrolidinovalerofenooni (alfa -PVP; α-PVP).

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Cuido Uusna enda valduses

kuni 23.06.2025 kellani 03.01, mil teostatud isiku läbivaatusega leiti ja võeti ära:

-

tema jope ja särgi vahel välja kukkunud kahekordne minigrip kilekott, milles valged

kristalsed ainetükid massiga 2,72 g, mis sisaldavad 77% alfa-

pürrolidinovalerofenooni, ehk 2,09 g puhast alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa -PVP;

α-PVP);

-

tema aluspesu vahel minigrip kilekott, milles roheline pulber massiga 0,68 g, mis

sisaldab 80% alfa-pürrolidinovalerofenooni, ehk

0,54 g

puhast alfa-

pürrolidinovalerofenooni (alfa -PVP; α-PVP).

Samuti tema omandas ebaseaduslikult taas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal,

kuid enne 07.10.2025, tuvastamata kohast ning isikult suures koguses (s.o narkootilise aine

kogus, milline tekitab joobe vähemalt kümnele isikule) narkootilist ainet alfa-

pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; α-PVP).

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Cuido Uusna sõiduautos BMW

530D registreerimismärgiga XXX kuni 07.10.2025 kellani 23.05, mil sõidukis teostatud

läbiotsimise käigus võeti ära sõiduki tagaistmelt Cuido Uusnale kuuluv rahakott, mille vahel

oli minigrip kilekott, milles valge pulber massiga 0,39 grammi, mis sisaldab 81% ehk 0,32

grammi alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP, α-PVP).

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa -PVP; α-PVP) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15

alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks

piisab 0,13 g Alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa -PVP; α-PVP).

Seega pani Cuido Uusna eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12.

peatüki 1. jaos sätestatud kuriteod, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Cuido Uusnat süüdistatakse selles, et tema 29.05.2025 kell 19.55 ajal Tallinnas Mustjõe 8

asuva kortermaja kõrval olevast parklast võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil rattalukustuse läbilõikamise teel FVle kuuluva jalgratta Fuji Nevada

väärtusega 500 eurot. Vargusega tekitas kannatanule FVle varalist kahju summas 550 eurot.

Samuti tema 22.06.2025 ajavahemikul kell 05.33-05.37 Tallinnas Sõpruse pst 219 asuva

kortermaja eest võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

rattalukustuse läbilõikamise teel OCle kuuluva elektrilise jalgratta Vitilan T7 PRO

Chameleon väärtusega 1800 eurot. Vargusega tekitas kannatanule OCle varalist kahju

summas 1854,87 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis MIga, 18.08.2025 ajavahemikul kell

13.30 - kell 16.00 Tallinnas Vana-Kalamaja tn 6A asuva Kalma Sauna eest võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SJle kuuluva lukustatud maastikuratta GIANT

ja MLPle kuuluva lukustatud maastikuratta Specialized Sequoia, mille küljes oli kaks kotti.

Vargusega tekitati SJle varalist kahju summas 927,42 eurot ja MLPle tekitati varalist kahju

summas 945 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis MIga, 20.09.2025 ajavahemikul kell

02.00 – kell 05.30 tungis lukustuse kõrvaldamise teel Tallinnas Ehitajate tee 140 asuvasse

Sume By Larsen hostelisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

SL OÜ-le kuuluvad 3 televiisorit Samsung 75", UE75DU7172UXXH maksumusega 508,06

eurot/tk, kogumaksumusega 1524,17 eurot. Lisaks kahjustati televiisorit Samsung 85",

UE85DU7172UXXH, mille asendamise maksumus 770,16 eurot. Kokku tekitati vargusega

SL OÜ-le varalist kahju summas 2294,33 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis MIga, 28.09.2025 kella 03.17 ajal

tungis lukustuse kõrvaldamise teel Tallinnas Kopli tn 90 asuvasse kortermaja trepikotta, kust

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattalukustuse läbilõikamise teel

AHle kuuluva lukustatud elektrilise jalgratta Engwe Engine Pro 2.0, millega tekitas AHle

varalist kahju summas 1315 eurot.

Seega pani Cuido Uusna oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega

ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Cuido Uusnat süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu 08.03.2018

otsusega nr 1-18-1830 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 18.07.2025

kella 11.39 ajal Tallinnas Kannikese tänaval, Kullerkupu tn ja Endla tn vahelisel teelõigul

suunaga Endla tn poole mootorsõidukit Volkswagen Phaeton registreerimismärgiga XXX,

olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt

tuvastati Cuido Uusna uriinist aine alfa-pürrolidinovalerofenoon (a-PVP) (joobeseisundi

tuvastamise saatekiri nr 25T-TXT03932). Uuringuakti nr 25T-AOT00568-01 kohaselt esines

Cuido Uusnal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud joove.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Cuido Uusna tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille

kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et

juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega pani Cuido Uusna oma tahtliku tegevusega toime korduva mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Cuido Uusna, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.03.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Cuido Uusna süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 8 kuud. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatava karistamist

vangistusega 2 aastat ning KarS § 424 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

taotleb prokurör süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel

mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Cuido Uusna kahtlustatavana kinnipidamise

päev ehk 07.10.2025.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-

ks kuuks.

Kuna isik on leppinud karistuseks kokku reaalse vangistuse, mille karistusaja algust

arvestatakse alates tõkendi vahistamise kohaldamisest, siis on ta sellega väljendanud

nõusolekut tõkendi jätkumiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja puudub vajadus tõkendi

muutmiseks enne kohtuotsuse jõustumist.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ning KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab

kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja juurde;

-

narkootilise aine ekspertiisidest järelejäänud narkootilised ained, s.o Alfa-

pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; α-PVP) sisaldav pulber (EKEI keemiaosakonnas)

– konfiskeerida ja hävitada;

-

paberkott, milles tagastatud Minigrip kotid, suitsupakk ja mustavärvi lukuga kott ning

ümbrik, milles pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 736 eurot ja

kaitsjatasu osutatud õigusabi ees 431,52 eurot riigituludesse.

Joobe tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik