2-24-15698/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-15698 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V G hagi Y M vastu mittevaralise (moraalse)

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kostja Y M (isikukood XXX)

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. märtsi 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Mõista välja Y M (isikukood XXX) V G (isikukood XXX) kasuks mittevaralise

kahju hüvitis 6000 eurot.

3. Jätta menetluskulud Y M kanda.

4. Käesolevas asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

V G (hageja) esitas 16. oktoobril 2024 Viru Maakohtule hagi (dtl 1-2) Y M (kostja) vastu

mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-15698).

Hageja nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena kohtu

äranägemisel määratav mõistlik rahasumma, arvestades tervisekahjustuse raskust ja ulatust.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tunnistas Viru Maakohus 4. augusti 2023. a otsusega asjas nr

1-23-3540 kostjat süüdi selles, et ta 30. septembril 2022 XXX korteri elutoas, täpselt tuvastamata

kellaajal, kuid enne kella 22.27, lõi tahtlikult hagejat noaga kahel korral rindkere piirkonda.

Kostja tekitas hagejale kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere vasakul

ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes vasakpoolne

veriõhkrind. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Lüües kannatanut korduvalt noaga piirkonda,

kus üldteadaolevalt paiknevad elutähtsad organid – süda, kopsud ja suured veresooned, möönis

kostja võimalust põhjustada hageja surm, s.t ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu

surm jäi saabumata üksnes tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele abile. Sellega pani kostja

toime KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse.

Tartu Ringkonnakohus 28. veebruari 2024. a otsusega jättis kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning Viru Maakohtu otsuse muutmata.

Hagejale tekitati raske tervisekahjustus. Ta on viibinud pikalt haiglaravil, on praegu puudega

ning vajab pidevat ravi.

Hageja põhjendab oma nõuet võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 1043, 1050 ja 134.

2. Viru Maakohus 16. oktoobri 2024. a määrusega (dtl 17-19) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja sai hagiavalduse ja kohtumääruse isiklikult kätte, kuid vastust hagile ei esitanud.

4. Kohus arutas asja 11. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil (dtl 56-60).

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete, väidete ning nende põhjenduste juurde. Hageja täiendavalt

selgitas, et kolm päeva oli ta reanimatsioonis, pärast viidi teda üle palatisse, seal oli ta neli päeva.

Eespool hagejal valus ei ole, aga tagant poolt, kuhu kostja teda torkas, on valu tunda. Puue

tuvastati hagejal seoses jalge probleemidega.

Hageja elab üksi ja tasapisi teeb kõike, peseb, teeb süüa. Aga ei ole und.

Hageja sissetulekuks on pension 677 eurot kuus. Seoses puudega ei saa hageja midagi. Hagejal

ei ole kinnisvara, suvilat ega garaaži. Temal on üks tuba ühiselamus.

Kostja poolt kuriteo toimepanemise ajal olid nii hageja kui kostja alkoholijoobes. Kõik juhtus

tülitsemise pärast isikliku konflikti tõttu. Hageja ütles midagi valesti, kostja ei suutnud end käes

hoida, mõlemad olid alkoholijoobes, ärevuses, kaks korda on kostja hagejat noaga löönud. Kui

oleks sinikat pandud, oleks see normaalne, aga noaga löömine - see on juba tahtlikult.

Hageja seisund seoses kehavigastusega ei ole hetkel korras, on tuimvalud, valud seljas, ei saa

kätt tõsta, ei saa kirjeldada. Perearsti retsepti alusel võtab hageja pidevalt valuvaigisteid, mis

maksavad 13 eurot.

Kostja hagi ei tunnista. Kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja üldse tahab, millist moraalset

kahju ta hagejale tekitas. Mingit konflikti ei olnud. Mõlemad olid joobeseisundis. Varem oli

3(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

hageja terve ja nüüd ilma põhjuseta äkki jäi ta haigeks. Varem rääkis hageja kohtus, et midagi ei

mäleta, aga nüüd räägib, et kostja lõi teda noaga.

Kostja hinnangul ei sõltu hagejal esinevad valud kostjast küll.

Kostja sõnutsi veetis hageja kaks päeva haiglas pärast juhtunut ja seejärel tuli kostja juurde. Nad

jätkasid viina joomist, mängisid kaarte. Kõik päevad enne kostja vangistust käis hageja kostja

juures.

Kostja väitel tahtis hageja rääkida kostja advokaadiga. Hageja tahtis muuta ütlusi, kuid sina

tahtsid rääkida minu advokaadiga. Tahtsid muuta ütlusi, aga ei hakanud seda tegema, kuna ei

tahtnud vanglasse minna valeütluste andmise eest.

Hageja kostja väiteid ei tunnistanud, see on vale, kostja lihtsalt enda poolt lisab midagi. Samuti

väitis hageja, et eriti pärast juhtunut on kostjal käinud, vaadanud üle ja läks ära, kaarte, ei midagi

seal ei mänginud.

Kostja vanglas ei tööta. Temal on puue, liigub tugiraamiga. Seoses puudega kostja midagi ei saa.

Kostja on pensionär, kuid pensioni ei saa vanglas viibimise tõttu. Kostjal mingit vara ei ole. Ta

oli sisseregistreeritud korterisse, mis kuulus kostja õepojale, aga praegu on ta selle maha

müünud.

Pärast juhtunut kostja ei püüdnud hageja ees vabandada, ei üritanud kuidagi temale tekitatud

kahju heastada. Haiglas kostja hagejat ei külastanud, kuna samal õhtul kostjat võeti kinni,

hagejat viidi haiglasse. Kaks päeva oli kostja politseis, hageja oli haiglas sel ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kohus rahuldab

hagi.

Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue asjaolust, et kostja

30. septembril 2022 XXX korteri elutoas, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.27, lõi

tahtlikult hagejat noaga kahel korral rindkere piirkonda. Kostja tekitas hagejale kaks vasakusse

rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu

vigastusega, mille tüsistusena kujunes vasakpoolne veriõhkrind. Hagejale tekitati raske

tervisekahjustus. Ta on viibinud pikalt haiglaravil, praegu on hageja puudega ning vajab pidevat

valuvastast ravi.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel jääb talle arusaamatuks millist kahju hageja nõuab. Pärast

juhtunut käis hageja kostja juures, nad jõid koos viina, mängisid kaarte. Juhtunu ajal olid nad

mõlemad alkoholijoobes. Kostja hinnangul ei saanud hagejal tekkida vigastused kostja teo

pärast.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16 järgi on igaühel õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus.

Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.

4(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas

seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele

mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei

ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama

paragrahvi lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi.

Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07) selgitanud,

et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü

küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo

õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju

hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse

rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise

vahel.

Seega, vastavalt VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2 ja § 1050 lg-le 1 ning kohtupraktika alusel on

vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1)

seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2)

kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema

kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4)

kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti

üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine

kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1

kohaselt kostja süüd. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt

vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise

ärahoidmiseks.

Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist

kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi

sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on

kohustuslike õigusnormide rikkumine.

5(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada eelkõige kostja

õigusvastane tegevus, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja

kostja õigusvastase tegevuse vahel.

Kostja tegevus

Kostja tunnistati Viru Maakohtu 4. augusti 2023. a otsusega asjas nr 1-23-3540 süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

tapmise katse, toimepanemise eest ja karistati 6-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus 28.

veebruari 2024. a otsusega (dtl 3-12) jättis Viru Maakohtu otsus muutmata.

Kostja on süüdi tunnistatud selles, et ta 30. septembril 2022 XXX korteri elutoas, täpselt

tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.27, lõi tahtlikult hagejat noaga kahel korral rindkere

piirkonda. Kostja tekitas hagejale kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava

rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes

vasakpoolne veriõhkrind. Tekitatud vigastused olid eluohtlikud. Lüües kannatanut korduvalt

noaga piirkonda, kus üldteadaolevalt paiknevad elutähtsad organid – süda, kopsud ja suured

veresooned –, möönis kostja võimalust põhjustada hageja surm, s.t ta tegutses vähemalt kaudse

tahtlusega. Kannatanu surm jäi saabumata üksnes tänu õigeaegselt osutatud meditsiinilisele

abile.

Vastavalt TsMS § 272 lg-tele 1 ja 2 on dokumentaalseks tõendiks muuhulgas kohtulahendid

teistes kohtuasjades, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida

on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

Kohus loeb kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tõendatuks, et kostja lõi hagejat noaga kahel

korral rindkere piirkonda ning tekitas oma tegevusega hagejale eluohtlikke kehavigastusi. Kostja

tegevust on võimalik käsitleda ründena hageja elule kui õigushüvele (PS § 16).

Hagejal kahju tekkimine

30.09.2022 kiirabikaardist XXX (tl 22-23) on näha, et hagejal tuvastati järgmised

torkevigastused: rindkere - vasak rind, selg - parem ülaselg haav, verejooks; vasaku rinna

eesseina lahtine haav 5-6 roidevahemikus süda ülaosas. Selja lahtine haav abaluude vahel 2-3

roiete vahel. Sügavust ei saa hinnata.

SA N vastuvõtuosakonna hageja patsiendikaardi nr 22-0082548 (dtl 24-26) kohaselt, saabus

hageja sinna 30. septembril 2022 kl 23.35 keskraskes seisundis, oli teadvuses, ebaadektvaatne, ei

saa mäletada oma nime, aadressi ja sünniaega. Hagejal on tuvastatud lahtine haav rinnus vasaku

pool ja abaluude vahel, trauma oli umbes 1 tund tagasi. Tehtud haavade ümber ravimine. Hageja

on üle viidud anestesioloogia- ja intensiivravi osakonda 1. oktoobril 2022.

Hageja SA N statsionaarse epikriisi (haigusloo nr 22-0082548) (dtl 27-31) järgi tehti 1. oktoobril

2022 hagejale lokaal anesteesia all haavade ümberavimine. Rindkere eespinnal rinnakust vasakul

on haavade torkehaav suurusega 0,3x2,5 cm, haavakanal on suunatud ülevalt alla, eest taha,

umber 7,0 sm sügavusega. Kuna haavade paranemise protsess oli normaalne ja hageja üldseisund

hea, kirjutati hagejat haiglast välja 4. oktoobril 2022.

Kodus tuli hagejal kuue päeva jooksul võtta T, Augumentiin 875/125 mg x2, ka oli perearsti

poolt seisundi jälgimine ja analüüside kontroll. Hagejal tuli pöörduda ka kirurgi vastuvõtule

07.10.22 kontrolliks ja õmbluste eemaldamiseks. Valu vastu vajadusel T. Paratsetamool 1g x3 ja

T. Ibuprofeen 400 mg x3.

Kohus leiab eelviidatud meditsiiniliste dokumentidega tõendatuks, et hagejal on tekkinud

tervisekahju.

6(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Põhjuslik seos

Kohus leiab kohtuotsusega kriminaalsajas tõendatuks, et kostja tegevused on hagejale tekkinud

tervisekahju põhjuseks.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatult arvata, et kui kostja ei löönuks hagejat noaga

kahel korral keha piirkonda, siis ei oleks hagejal tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustust.

Kostja tegevused olid hagejal kehavigastuse tekkimise põhjuseks.

Kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos on seega tõendatud.

Õigusvastasus

Hageja tervisele kahju tekitamist kostja tegevustega saab pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1

p 2 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Sellisel juhul kostja teo (kehavigastuse tekitamise) õigusvastasus eeldatakse.

Kehavigastuse tekitamine on eelduslikult õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi.

Tsiviilmenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kannatanule vigastuse põhjustanud.

Tuvastatud on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.

VÕS § 1045 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses

hädakaitse- või hädaseisundis. Kostja ei väitnud, et kostja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis.

Samuti sellekohased tõendid asjas puuduvad.

Süü

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi.

VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-st 3 nähtub, et hooletus on käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine.

Kostjal tulnuks seega tõendada süü puudumist.

Kriminaalasjas Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-st 40 on näha, et kostja tekitas hagejale

kehavigastusi tahtlikult. Löönud kannatanut (hagejat) kaks korda rindkerre, mis päädis sellega, et

kannatanu kukkus millalgi verekaotusest meelemärkusetult maha, oli süüdistatav (kostja) teinud

kõik endast oleneva, et kannatanu tapmine vastavalt enda ettekujutusele lõpule viia.

Mittevaraline kahju

VÕS § 134 lg-st 2 nähtub, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega

tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse

mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

7(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal kehavigastuste ja tervisekahju tekitamisega.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel.

Kohus on tuvastanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse

tekitamise eest. Sel korral tuleb mittevaralise kahju, s.o füüsilise ja hingelise valu tekkimist,

eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale

selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus hüvitise

suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooniotsusega

asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks piisab üldjuhul kui tõendatakse neid

asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Lisaks

arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hüvitiste suurust sama liiki

asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01).

Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte

taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine

võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 1-20-3535, p 18).

Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022.

aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise või tervise

kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine hüvitis 1752

eurot.

Kõige suuremad kahjuhüvitised on väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul välja

mõistetud. Sedasi mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui

tekitati nimmelülimurrud ja isik oli liikumisvõimetu. Pea hulgivigastuse, ajutrauma,

rindkerepõrutuse, käe pindmised hulgivigastuse eest välja mõistetud hüvitiseks ka 4500 eurot.

Samas on lülisamba nimmeluu ja vaagnaluu murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200

eurot.

Rünnaku tagajärjel tekkisid hagejal kaks vasakusse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava

rindkere vasakul ees- ja tagapinnal koos vasaku kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes

vasakpoolne veriõhkrind. Tegemist oli eluohtliku seisundiga.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada eelkõige rikkumise raskust,

tekitatud tervisekahjustuse ulatust, hageja üleelamiste intensiivsust ja kestust ning teo tahtlikkust.

Hagejale tekitati raske tervisekahjustus. Ta on viibinud pikema aja vältel haiglaravil ning vajab

ka praegu pidevat valuravi. Vigastustega kaasnesid ilmselt intensiivsed füüsilised kannatused.

Võttes arvesse hagejal tuvastatud vigastused, on eluliselt usutav, et hageja pidi taluma

kehavigastuste tõttu suurt valu ning raviks kulus hulk aega, isiku igapäevased tegevused olid

piiratud.

Käesoleval juhul on tegemist äärmiselt raske ja eluohtliku vägivallateoga, mis õigustab kohtu

hinnangul keskmisest oluliselt suurema hüvitise väljamõistmist.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Arvestades kohtupraktikas kujunenud hüvitiste suurusjärke, kus üksikjuhtudel on raskete ja

eluohtlike vigastuste korral mõistetud välja kuni 12 000 euro suuruseid hüvitisi, peab kohus

põhjendatuks ja õiglaseks hüvitiseks hageja toodud ja tõendatud asjaolusid arvesse võttes

mittevaralist kahjuhüvitist 6000 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul 6000 euro suurune

mittevaralise kahju hüvitis õiglane, mõistlik ning proportsionaalne.

Kahjustatud isikust tulenevad asjaolud (VÕS § 139 lg 1)

Kostja väidab, et juhtumi ajal oli hageja tugevas alkoholijoobes.

VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahju juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kohtu hinnangul ei anna need asjaolud siiski alust mittevaralise kahju hüvitise oluliseks

vähendamiseks.

Isegi kui hageja oli alkoholijoobes, ei õigusta see tema suhtes toime pandud rasket ja eluohtlikku

vägivallategu. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kannatanu võimalik hooletu või

riskantne käitumine ei välista kahju hüvitamist ega vähenda seda märkimisväärselt olukorras,

kus kahju on tekitatud tahtlikult ja eriti ohtlikul viisil.

Käesoleval juhul kasutas kostja hageja suhtes vägivalda, lüües teda korduvalt noaga rindkere

piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda. Tegemist oli eluohtliku ründega, mille tagajärjel sai

hageja raske tervisekahjustuse. Sellise teo raskus ja ohtlikkus kaaluvad selgelt üles võimalikud

etteheited hageja käitumisele.

Lisaks ei ole hageja alkoholijoove ega sellest tulenev mälulünk käsitatav tahtliku või olulise

kaasaaitamisena kahju tekkimisele VÕS § 139 tähenduses. Puuduvad tõendid, et hageja oleks

provotseerinud sellise intensiivsusega vägivalda, mis õigustaks noaga ründamist või selle

tagajärgi. Kostja ise väitis, et konflikti tema ja hageja vahel ei olnud.

Seetõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitise oluline vähendamine jääb põhjendamata

ning 6000 euro suurune hüvitis on jätkuvalt õiglane ja proportsionaalne.

Kostja varaline olukord

Kohtu hinnangul kostja varaline olukord ei anna alust mittevaralise kahju hüvitise

vähendamiseks.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige rikkumise raskusest,

tekitatud tervisekahjustuse ulatusest ning kannatanu üleelamiste intensiivsusest ja kestusest.

Käesoleval juhul on tegemist tahtliku ja eluohtliku vägivallateoga, mille tagajärjel sai hageja

raske tervisekahjustuse. Need asjaolud õigustavad märkimisväärse mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist.

Asjaolu, et kostja viibib vangistuses ning tal puudub sissetulek ja vara, ei saa viia hüvitise

ebamõistliku vähendamiseni. Vastupidine lähenemine tähendaks, et raskema õigusrikkumise

toimepanija vastutaks väiksemas ulatuses üksnes oma halva varalise olukorra tõttu, mis ei ole

kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga ega õiglustundega.

9(9)

Tsiviilasi nr 2-24-15698

Kostja varalist olukorda saab vajaduse korral arvestada üksnes hüvitise täitmise viisi ja

tingimuste määramisel, kuid mitte hüvitise suuruse kindlaksmääramisel.

Seetõttu ei ole kostja varaline olukord aluseks hageja 6000 euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitise vähendamiseks.

Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt

hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 6000 eurot välja.

MENETLUSKULUD

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool,

kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud.

Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab

kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda

menetluskulud.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude kandmine ei nähtu ka

tsiviilasja materjalidest.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu

tervisekahjustuse, samuti toitja surma tõttu tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse

läbivaatamise eest.

Kuna käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustust ei tekkinud, puudub alus mõista riigilõivu

hagi rahuldamise korral välja ka kostjalt. Riigilõivu kui menetluskulu saab välja mõista üksnes

juhul, kui see on seaduse järgi tasumisele kuulunud.

Seega käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik