Legislator Case Law & Legislation
2-25-6323/6 AI generated

2-25-6323/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-6323/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)

Legislator headnote

AI generated

2-25-6323/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance hail insurance failure to prove deterioration performance in lieu of fulfillment insufficiently substantiated submissions return under Hague Convention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-6323

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-6323

Tsiviilasi

Bondora AS hagi J S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

8692,35 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja J S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja

4193,88 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni 24.04.2025 summas 3175,76 eurot,

alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)

39,30% aastas, laenulepingu nr BL2217927 põhivõlgnevuselt (486,88 eurolt) 37,33%

aastas, laenulepingu nr BL2329967 põhivõlgnevuselt (509,48 eurolt) 36,50% aastas,

laenulepingu nr BL2399179 põhivõlgnevuselt (2088,17 eurolt) 36,50% aastas kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

3. Mõista J S Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 887,50 eurot.

4. Mõista J S Bondora AS-i kasuks välja menetluskuludelt summas 887,50 eurot alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

1 / 4

2-25-6323

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Bondora AS esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J S on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

03.02.2021 nr BL2168574; 06.04.2021 nr BL2217927; 09.08.2021 nr BL2329967;14.10.2021

nr BL2399179 (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Vastavalt laenulepingute põhitingimuste

punktile nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 531 eurot, 531 eurot, 531 eurot ja 2126 eurot.

Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 03.02.2021

summas 500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 06.04.2021 summas

500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 09.08.2021 summas 500

eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; ning 14.10.2021 summas 2000

eurot ja 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks.

Lisaks krediidilepingutele on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B S, mille kohaselt

krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest

kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud

lisateenuse lepingu B O, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu

tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igas kuus

teenustasu 1,99 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes

määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh

2 / 4

2-25-6323

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva)

võlgnevuse likvideerimiseks ja täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal

õigus leping erakorraliselt üles öelda ning seejärel muutub kogu nõue terves ulatuses

sissenõutavaks. Kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse

kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingud 22.07.2022 erakorraliselt üles ütlema

Viru Maakohus 16.05.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Sama määrusega määras kohus

hagejale tähtaja täiendada hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid seoses tarbijakrediidile

esitatavate nõuetega, eelkõige vastutustundliku laenamise järgimisega. Hageja esitas

19.05.2025 seisukoha, milles jääb oma nõude juurde. Hageja esitas tõendina kostja poolt

hagejale esitatud arvelduskonto väljavõtte.

Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 23.08.2025 kostja eluruumis elava isiku kaudu.

Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.

Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava

teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtet.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3 / 4

2-25-6323

Hageja menetluskulud on riigilõivu 700 euro ja lepingulise esindaja kulu 187,50 eurot

(käibemaksuta).

Riigilõivu suuruse sätestab riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1. Hageja menetluskulud 700

euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Ka on asja olemust, nõude sisu ning menetluse

kestust põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 187,50 eurot.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

887,50 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4