2-25-6323/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)
Legislator headnote
AI generated2-25-6323/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-6323
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2026, Narva
Tsiviilasja number
2-25-6323
Tsiviilasi
Bondora AS hagi J S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8692,35 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Kostja J S (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista J S (isikukood XXX) Bondora AS-i (registrikood 11483929) kasuks välja
4193,88 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni 24.04.2025 summas 3175,76 eurot,
alates 25.04.2025 viivis laenulepingu nr BL2168574 põhivõlgnevuselt (482,80 eurolt)
39,30% aastas, laenulepingu nr BL2217927 põhivõlgnevuselt (486,88 eurolt) 37,33%
aastas, laenulepingu nr BL2329967 põhivõlgnevuselt (509,48 eurolt) 36,50% aastas,
laenulepingu nr BL2399179 põhivõlgnevuselt (2088,17 eurolt) 36,50% aastas kuni
kohustuse kohase täitmiseni.
3. Mõista J S Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 887,50 eurot.
4. Mõista J S Bondora AS-i kasuks välja menetluskuludelt summas 887,50 eurot alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike
1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on
tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja
jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
1 / 4
2-25-6323
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank
EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).
Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Bondora AS esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse
nõudes.
Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J S on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:
03.02.2021 nr BL2168574; 06.04.2021 nr BL2217927; 09.08.2021 nr BL2329967;14.10.2021
nr BL2399179 (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Vastavalt laenulepingute põhitingimuste
punktile nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 531 eurot, 531 eurot, 531 eurot ja 2126 eurot.
Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 03.02.2021
summas 500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 06.04.2021 summas
500 eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 09.08.2021 summas 500
eurot ja 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; ning 14.10.2021 summas 2000
eurot ja 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks.
Lisaks krediidilepingutele on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B S, mille kohaselt
krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest
kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud
lisateenuse lepingu B O, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu
tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igas kuus
teenustasu 1,99 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes
määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei
täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh
2 / 4
2-25-6323
lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva)
võlgnevuse likvideerimiseks ja täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal
õigus leping erakorraliselt üles öelda ning seejärel muutub kogu nõue terves ulatuses
sissenõutavaks. Kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse
kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingud 22.07.2022 erakorraliselt üles ütlema
Viru Maakohus 16.05.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Sama määrusega määras kohus
hagejale tähtaja täiendada hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid seoses tarbijakrediidile
esitatavate nõuetega, eelkõige vastutustundliku laenamise järgimisega. Hageja esitas
19.05.2025 seisukoha, milles jääb oma nõude juurde. Hageja esitas tõendina kostja poolt
hagejale esitatud arvelduskonto väljavõtte.
Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 23.08.2025 kostja eluruumis elava isiku kaudu.
Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.
Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata.
Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi
küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,
kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja
ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu
teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja
jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava
teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud kostja
pangakonto väljavõtet.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §
175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3 / 4
2-25-6323
Hageja menetluskulud on riigilõivu 700 euro ja lepingulise esindaja kulu 187,50 eurot
(käibemaksuta).
Riigilõivu suuruse sätestab riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1. Hageja menetluskulud 700
euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Ka on asja olemust, nõude sisu ning menetluse
kestust põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 187,50 eurot.
Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks
887,50 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Šabarova
kohtunik
4 / 4