Legislator Case Law & Legislation
2-25-17346/9 AI generated

2-25-17346/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-17346/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17346 menetlus ning kinnitada C.Q ja D.G vahel D.G kohustub tasuma igakuise elatise hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C.Q

Legislator headnote

AI generated

2-25-17346/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kuupäevaks C.Q

Keywords

AI generated
living expenses marital standard of living child benefit eligibility reduction of child maintenance living conditions relocation of child residence
AI generated
2-05-13649/1
Harju Maakohtu menetluses on M.S.
2-14-15940/19
Kinnitada J.J.i ja L. J.i vahel 17.12.2015 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss: 1.1. J.J. loobub lapse K. J.i nimel tsiviilasjas 2-14-15940 esitatud hagist L. J.i vastu elatise väljamõistmiseks. 1.2. Kostja L. J. kohustub mitte esitama lapse K. J.i nimel elatise nõuet ema J.J.i vastu, kuni laps on L. J.i ülalpidamisel. 1.3. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
2-08-53601/8
Poolte kompromissilepingu kinnitamisega asjas Poolte kompromissilepingu kinnitamisega asjas Poolte kompromissilepingu kinnitamisega asjas Poolte kompromissilepingu kinnitamisega asjas menetluse lõpetamine menetluse lõpetamine menetluse lõpetamine menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: A M (isikukood xxxx), elukoht: xxxx , volitatud esindaja – Maarika Kutser – Koidula 1, 44308 Rakvere Kostja: A M (isikukood xxxx), elukoht: xxxx, volitatud esindaja Ingridt Allemann Kohtuistungil Kohtuistungil Kohtuistungil Kohtuistungil 19.11.2008 RESOLUTSIOON:
2-08-89857/9
Kinnitada hageja J S ja kostja S Z vahel 10.02.2009.a toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: - kostja kohustub tasuma hageja arveldusarvele nr xxx S Pangas igakuuliselt 1 500 krooni hiljemalt 14. kuupäevaks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 23.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni.
2-08-66525/2
K R maksab E R-K iga kuu 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni elatist alaealise poja R R’ (sündinud xxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.oktoobrist 2008.a kuni poeg R täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx. K Rmaksab punktis 1.1. nimetatud elatusraha iga kuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks E RK arveldusarvele nr xxxxxxxxx AS-s Swedbank.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 31. märts 2026

Tsiviilasja number

2-25-17346

Tsiviilasi

C.Q hagi D.G vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja C.Q (isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marit Seesmaa (XXX)

Kostja D.G (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Merle Albrant (e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

31.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17346 menetlus ning kinnitada C.Q ja D.G vahel

31.03.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. D.G kohustub tasuma C.Q-le perioodil 01.04.2026–10.02.2027 ehk C.Q

seaduses sätestatud vanuse ülempiiri saabumiseni igakuist elatist 225 eurot

1.2. D.G kohustub tasuma igakuise elatise hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C.Q

arvelduskontole nr XXX. Elatis tasutakse jooksva kuu eest.

1.3. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.4. Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

2. Menetluskulud on jäänud poolte endi kanda, välja arvatud C.Q-le riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

3. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja poolte vahel

sõlmitud kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.Q (hageja) esitas 15.10.2025 hagi D.G (kostja, isa) vastu, milles palus kostjalt enda

kasuks alates 15.10.2024 välja mõista 200 eurot igakuise elatisena täisealisele õppivale

lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 mõttes. Hagiavalduse ja selle täienduste

kohaselt ei panusta kostja hageja ülalpidamisse ning hageja ema kannab kõik hageja

ülalpidamisega seotud kulud. Hageja ei ole pärast täisealiseks saamist kostjalt elatist

kirjalikult nõudnud, küll aga oli elatis hagejale välja mõistetud enne tema täisealiseks saamist.

Kostja on jätnud selle kohustuse täitmata ning on Eestis elatisvõlglane. See asjaolu näitab, et

kostja on teadlik oma ülalpidamiskohustusest, kuid hoidunud selle täitmisest. Hageja on

kostja täisealine laps, kes elab kostjast eraldi ja õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis päevases

õppes. Hagejal ei ole võimalik endale ise elatist teenida, sest ta käib koolis.

2. Tartu Maakohus võttis 19.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 15.12.2025 seisukoha, milles vaidles

hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest hageja ei ole täisealisena kostjalt elatist

nõudnud, kostja ei teadnud, et hageja elatist soovib, hagejal ei ole toimetulekuraskusi, samas

paneks elatise väljamõistmine kostja majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda.

3. Tartu Maakohus määras asja arutamiseks 31.03.2026 kell 14.30 kohtuistungi. Hageja esitas

16.03.2026 riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Hageja palus määrata riigi

õigusabi korras advokaat tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Tartu Maakohus rahuldas

16.03.2026 määrusega hageja riigi õigusabi taotluse, määras hagejal riigi õigusabi korras

esindajaks advokaadi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus andis

advokaadile seisukoha esitamiseks tähtaja ning selgitas, et seisukoha võib esitada ka suuliselt

kohtuistungil. Kohus arutas kohtuasja 31.03.2026 toimunud kohtuistungil, kus pooled

sõlmisid kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus leiab, et kompromiss vastab TsMS § 430 lg tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole

vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda

võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus

leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele TsMS §-de 430–432 mõttes kompromissi

kinnitamise tagajärgi ning pooled kinnitasid, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest

teadlikud. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda uuesti kohtusse

elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal oluliselt

muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise

tagajärgedest.

7. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kohus märgib selguse huvides, et

kompromissilepingus nimetamata menetluskulud on TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäetud

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seda arvestades üks

päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin