Legislator Case Law & Legislation
2-25-9168/24 AI generated

2-25-9168/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-9168/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, hageja) ja Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (kostja, koos pooled)

Legislator headnote

AI generated

2-25-9168/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (kostja, koos pooled)

Keywords

AI generated
action for hotchpot satisfaction of claim set-off agreement arbitration clause dispute settlement right to compensatory damages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9168

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) hagi Tallinn, A. Lauteri tn 1 //

Rävala pst 7 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 1128

euro, viivise 19,30 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1273,08 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Kostja Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu

(registrikood 80005336), seaduslikud esindajad P. P. ja V.

R. Eelistungi toimumise aeg

25. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu,

hageja) ja Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (kostja, koos pooled)

vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissisummana 1710 eurot, millest

õigusabikulud on 450 eurot ja pool riigilõivust 140 eurot hiljemalt 15.05.2026 AB

"Lietuvos draudimas" Eesti filiaali arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS,

selgitusega 1308289-AL.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-25-9168 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 140 eurot ja kanda

see AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank

AS, selgitusega 1308289-AL.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas

11.06.2025 Harju Maakohtule hagi Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu

(kostja) vastu kahjuhüvitise 1128 euro, viivise 19,30 euro ja lisanduva viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kukkus 24.01.2025 Tallinn, A. Lauteri tn 1 hoone katuselt sõidukile

lumi, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduki SEAT ATECA (XXX) kapott. Hageja hüvitas

sõiduki parandamise kahju summas 1128 eurot. Kostja vaidles kahjunõudele vastu ning

hagejale kahju ei hüvitanud.

2. Kohus võttis 25.06.2025 määrusega hagi menetlusse.

3. 25.03.2026 toimunud kohtuistungil arutasid pooled kompromissi tingimusi ja avaldasid

need kohtule kinnitamiseks. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse kompromissiga

lõpetamise õiguslikud tagajärjed, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432, on neile

teada ning ei vaja kohtu poolt üle selgitamist. Hageja palus tagastada ½ tasutud riigilõivust

summas 140 eurot hageja arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS, selgitusega 1308289-

AL. Kohus teavitas menetlusosalisi, et teeb kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse

lõpetamise kohta kirjalikult vormistatud määruse avalikult teatavaks 27.03.2026.

4. Kohtule sai enne kompromissi määrusega kinnitamist teatavaks, et kostja äriregistris on

märge, et korteriühistut esindavad 2 juhatuse liiget ühiselt. Kuna kohtumenetluses (sh

istungil) osales ainult üks juhatuse liige, ei olnud kohtul võimalik kompromissi kinnitada.

Lähtudes TsMS § 452 lg-st 3 muutis kohus 27.03.2026 määruse avalikult teatavaks tegemise

aega ning teavitas menetlusosalisi, et teeb kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse

lõpetamise kohta kirjalikult vormistatud määruse avalikult teatavaks koheselt peale kostja

teise juhatuse liikme poolt heakskiidu saamist.

5. 31.03.2026 esitas kostja teine juhatuse liige heakskiidu 25.03.2026 kohtuistungil sõlmitud

kompromissile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust

nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

8. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss

olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust

selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku

leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale õiguabikulud 450 eurot ja pool riigilõivust 140

eurot.

11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

12. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 11.06.2025 riigilõivu 280 eurot. Seega

tagastamisele kuulub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot. Vastavalt hageja

taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS,

selgitusega 1308289-AL.

(allkirjastatud digitaalselt)