Legislator Case Law & Legislation
2-26-3715/5 AI generated

2-26-3715/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-26-3715/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu esindaja ja Xi vahel eurot igakuiselt. Esimese makse teeb X hiljemalt 20.04.2026. Puudutatud isikul on

Legislator headnote

AI generated

2-26-3715/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Esimese makse teeb X hiljemalt 20.04.2026. Puudutatud isikul on

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement termination agreement resolution of main issue debt restructuring administrator dispute settlement satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-26-3715

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu avaldus

Xi vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu

(registrikood 80162478)

Avaldaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Roman

Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee

Puudutatud isik: X (ik XXX, aadress xxx, viibimiskoht XXX,

xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu esindaja ja Xi vahel

31.03.2026 kohtule esitatud kompromiss alljärgnevas:

1.1 X tunnistab avaldaja nõuet summas 1153,97 eurot, 28.02.2026 seisuga ja hüvitab

avaldajale menetluskulud summas 304 eurot (riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 279

eurot), kokku on 1457,97 eurot.

1.2 X tasub avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXX AS Swedbank (selgitus: „tsiviilasi nr

2-26-3715“) 1457,97 eurot osade kaupa iga kuu 20-ks kuupäevaks 15 kuu jooksul 100

eurot igakuiselt. Esimese makse teeb X hiljemalt 20.04.2026. Puudutatud isikul on

õigus tasuda võlgnevus ka enne kokkulepitud tähtaega. Viimase osamakse suurus on

57,97 eurot.

1.3 Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud maksekohustuse

täitmist puudutatud isiku poolt ei ole kokkuleppe osalistel üksteisele mingeid

tsiviilasjas nr 2-26-3715 käsitletust vastastikke nõudeid.

1.4 Punktis 1.2 märgitud osamaksete tasumisega viivitamisel (s.h osaliselt) on tasumata

võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses (sundtäitmine).

1.5 X on kohustatud täiendavalt punktis 1.2 märgitud maksetele tasuma ka jooksvad

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu poolt esitatud arved.

1(3)

1.6 Pooled on teadlikud ja aru saanud TsMS § 430 ja 432 sätestatud tagajärgedest.

1.7 Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani.

1.8 Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-3715.

1.9 Tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust, so 25 eurot avaldaja arvelduskontole

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu arvelduskontole nr XXXXXXX

AS

Swedbank.

1.10

Pooled on teadlikud ja aru saanud TsMS § 430 ja 432 sätestatud

tagajärgedest.

1.11

Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani.

1.12

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-3715.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 80 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse Xi vastu

võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 31.03.2026 kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud

kompromissi ja soovivad menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega kohtu poolt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada

ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule.

Menetlusosalised esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi, paluvad kompromissi kinnitada ja

tsiviilasja menetluse lõpetada.

4. Kohus leiab, et poolte vaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning

kompromissi on võimalik täita. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus poolte vahel sõlmitud

kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2(3)

5. Pooled on teadlikud TsMS § 430 ja 432 sätestatud tagajärgedest.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga

võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani.

8. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud kompromissi p 1.5 jooksvate maksete tasumise

kohustuse osas, et edaspidiste arvete maksmise kohustuse rikkumisel, ei saa käesolev kompromiss

olla täitedokumendiks. Kompromissiga ei ole võimalik luua tulevikus võimalike rikkumiste ja veel

sisse nõutavaks muutumata nõuete osas täitedokumenti käesoleval ajal etteulatuvalt.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kompromissis kajastamata menetluskulud, jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)