2-25-22273/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-22273

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Holm Bank AS hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes

20 756,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830

Kostja: XX, isikukood XXX

Kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Holm Bank AS hagi XX-i vastu.

2. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) Holm Bank AS (registrikood 14080830) kasuks

poolte vahel 13.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 5873,83 eurot,

intress 506,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025

kokku 344,15 eurot, lepingutasu 54,70 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise

eest 15 eurot, s.o kokku 6794,22 eurot.

3. Mõista XX-ilt Holm Bank AS kasuks laenulepingust nr x tulenev viivis alates 20.12.2025

põhivõla tasumata jäägilt (s.o 5873,83 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 16,99%

aastas kuni põhinõude (s.o 5873,83 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude

suurus (s.o 5873,83 eurot).

4. Välja mõista XX-ilt Holm Bank AS kasuks poolte vahel 11.03.2025 sõlmitud

laenulepingust nr y tulenev põhivõlgnevus 9954,95 eurot, intress 852,99 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 kokku 549,49 eurot

ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 11 372,43 eurot.

2-25-22273

5. Mõista XX-ilt Holm Bank AS kasuks laenulepingust nr y tulenev viivis alates 20.12.2025

põhivõla tasumata jäägilt (s.o 9954,95 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 15,99%

aastas kuni põhinõude (s.o 9954,95 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 4 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude

suurus (s.o 9954,95 eurot).

6. Jätta menetluskulud XX-i kanda.

7. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1260 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt Holm Bank AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas kohtule hagi XX-i vastu poolte vahel 14.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr x

ja 13.03.2025 sõlmitud laenulepingust nr y tuleneva põhivõlgnevuse 15 828,78 euro, intressi

1359,53 euro, lepingutasu 54,70 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 893,54 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes.

14.11.2024 sõlmitud lepingu nr x alusel sai kostja laenu 6000 eurot, millega refinantseeriti

Bondora AS laenu summas 4080,26 eurot ja kostjale kanti 1919,74 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks oli 29,65% aastas, intressimäär 16,99% aastas ja viivisemäär 16,99% aastas.

Kostja tasus lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult kuni 15.04.2025. Alates

15.05.2025 jättis kostja lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed täies ulatuses tasumata.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 5873,83 eurot. Kuna kostja lepingust

tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 16.08.2025 üles. Lepingu p 2 kohaselt on

õigus hagejal nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitule muude hinnakirjas toodud kulude

hüvitamist. Seega nõuab hageja kostjalt menetluskulude 15 eurot tasumist. Lepingu p 2

kohaselt on fikseeritud lepingutasu summas 60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

lepingutasu 54,70 eurot. Kostjal on tasumata intress perioodi 16.04.2025 kuni 15.08.2025 eest

506,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus sätestatud määras s.o 16,99%

aastas ehk 0,046548% päevas, perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025 eest kokku 344,15 eurot.

Hageja hindas kostja krediidivõimelisust kostja taotluses märgitud andmete,

maksehäireregistritest saadud andmete, Maksu-ja Tolliameti andmete ning kostja konto

väljavõtte analüüsi tulemuste põhjal. Saadud andmete põhjal võttis hageja arvesse kostja

keskmise sissetuleku 1216 eurot, finantskohustusteks 150 eurot, elatusmiinimumi 541,87 eurot

2 (9)

2-25-22273

ning lisaks arvestas hageja, et kostjal on kolm ülalpeetavat. Maksehäired kostjal puudusid.

13.03.2025 sõlmitud lepingu nr y alusel sai kostja laenu 10 000 eurot, millega refinantseeriti

Bondora AS laenu summas 6569,27 eurot ja kostjale kanti 3430,73 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks on 27,96% aastas, intressimäär 15,99% aastas, viivisemäär 15,99% aastas.

Kostja tasus lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult kuni 10.04.2025. Alates

10.05.2025 jättis kostja lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed täies ulatuses tasumata.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 9954,95 eurot. Kuna kostja lepingust

tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 16.08.2025 üles. Lepingu p 2 kohaselt on

õigus hagejal nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitule muude hinnakirjas toodud kulude

hüvitamist. Seega nõuab hageja kostjalt menetluskulude 15 eurot tasumist. Kostjal on

tasumata intress perioodi 11.04.2025 kuni 15.08.2025 eest 852,99 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista viivise lepingus sätestatud määras s.o 15,99% aastas ehk 0,043808% päevas,

perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 eest kokku 549,39 eurot. Hageja hindas kostja

krediidivõimelisust kostja taotluses märgitud andmete, maksehäireregistritest saadud andmete,

Maksu-ja Tolliameti andmete ning kostja konto väljavõtte analüüsi tulemuste põhjal. Saadud

andmete põhjal võttis hageja arvesse kostja keskmise sissetuleku 1368 eurot,

finantskohustusteks 345,49 eurot, elatusmiinimumi 549,47 eurot ning lisaks arvestas hageja, et

kostjal on kolm ülalpeetavat. Maksehäired kostjal puudusid.

2. 19.12.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 19.12.2025 määruse kostjale kätte e-postiga 13.01.2026. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 27.01.2026. Kostja hagile vastust ei

esitanud.

3. Kostja esitas 30.01.2026 nõusoleku menetleda asja kirjalikus menetluses.

4. Kohus määras 02.02.2026 kirjaga kirjalikus menetluses tähtajad ning lahendi aja

31.03.2026.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

7. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele

selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama

3 (9)

2-25-22273

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14,

p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK

24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse

asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2024 laenulepingu nr. x, mille alusel kostja

refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 4080,26 eurot ning kostja sai laenu enda

kontole 1919,74 eurot (dtl 2) ning 11.03.2025 laenulepingu nr. y, mille alusel kostja

refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 6569,27 eurot ning kostja sai laenu enda

kontole 3430,73 eurot (dtl 12). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Holm

Bank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

8. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404

lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või § 405 sätestatud

andmetest. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja on kohtule esitanud 13.11.2024 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl

23). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud

(dtl 63), tuleb lugeda leping kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel. Asudes ka laenulepingut täitma,

saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud.

Hageja on kohtule esitanud 11.03.2025 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl

83). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud

(dtl 123), tuleb lugeda leping kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel. Asudes ka laenulepingut

täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud.

9. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS §

4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt

tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel

juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle

kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus

kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole

algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

4 (9)

2-25-22273

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

Hageja on hagi p-s 1.1 märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu nr. x kohaselt 29,65%

aastas eeldusel, et intressimäär on 16,99% aastas, laenutähtpäev 15.01.2032, lepingu

sõlmimise tasu 60 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja

jooksul (dtl 2). Krediidi kulukuse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad lepingu tingimuste

p-s 3 (dtl 25). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1.

juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 13.11.2024

sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 16,65% aastas (kolmekordne määr 49,95% aastas). Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Hageja on hagi p-s 2.1 märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu nr. y kohaselt 27,96%

aastas eeldusel, et intressimäär on 15,99% aastas, laenutähtpäev 10.03.2032, lepingu

sõlmimise tasu 0,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja

jooksul (dtl 12). Krediidi kulukuse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad lepingu

tingimuste p-s 3 (dtl 84). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks

ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli

11.03.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,47% aastas (kolmekordne määr 46,41% aastas).

Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle

kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

10. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on

otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 403⁴ lg 2 teine lause). Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Hageja märgib hagi p-s 1.2 lepingu nr. x osas, et kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas

hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit

(dtl 3). Kostja esitas 13.11.2024 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 1300 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ja kohustusteks, mis ei kuulu

refinantseerimisele 150 eurot (dtl 32). Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud kostja osas

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud Teadaanded (dtl 34). Lisaks kontrolliti andmeid ja

töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliametist, millest nähtuvalt oli kostjal kehtiv töösuhe

Osaühinguga x alates 01.04.2024 ning keskmine sissetulek oli 1323,45 eurot (dtl 35). Hageja

on küsinud kostjalt konto väljavõtet ja kasutanud Accountscoringut. Konto väljavõtte analüüsi

tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning igakuiseks

kohustuseks 350 eurot (dtl 62). Hageja selgitab, et Accountscoringus nähtuvad kohustused

refinantseeris hageja igakuiste laenumaksete ulatuses summas 200 eurot. Hageja võttis arvesse

keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning kostja kohustuseks igakuised finantskohustused

summas 150 eurot ning elatusmiinimumi summas 541,87 eurot, kokku 691,87 eurot. Lisaks

eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on kolm ülalpeetavat (dtl 3). Kohtule esitatud konto

5 (9)

2-25-22273

väljavõtetelt nähtuvad krediidiandja poolt tuvastatud laekumised (töötasu) ning kohustused.

Hageja märgib hagi p-s 2.2 lepingu nr. y osas, et kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas

hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit

(dtl 12). Kostja esitas 11.03.2025 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 1600 eurot, majapidamiskuludeks 250 eurot ja igakuised finantskohustusteks,

mis ei kuulu refinantseerimisele 345,49 eurot (dtl 91). Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

kostja osas maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema

andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud Teadaanded (dtl 93). Lisaks kontrolliti

andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliametist, millest nähtuvalt oli kostjal kehtiv

töösuhe Osaühinguga X alates 01.04.2024 ning keskmine sissetulek oli 1327,92 eurot (dtl 94).

Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet ja kasutanud Accountscoringut. Konto väljavõtte

analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1368 eurot ning igakuiseks

kohustuseks 424 eurot (dtl 122). Hageja selgitab, et Accountscoringus nähtuvad kohustused

refinantseeris hageja igakuiste laenumaksete ulatuses summas 234 eurot. Hageja võttis arvesse

keskmiseks sissetulekuks 1368 eurot ning kostja kohustuseks igakuised finantskohustused

345,49 eurot ning elatusmiinimumi summas 549,47 eurot, kokku 894,96 eurot. Lisaks

eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on kolm ülalpeetavat (dtl 13). Kohtule esitatud

konto väljavõtetelt nähtuvad krediidiandja poolt tuvastatud laekumised (töötasu) ning

kohustused.

Kohus, analüüsinud esitatud tõendeid ning eelneva põhjal, asub seisukohale, et krediidiandja

on kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises.

11. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hageja on hagi p-s 1.5. lepingu nr. x osas selgitanud, et kostja oli võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 15.05.2025, 15.06.2025 ja 15.07.2025 (dtl 5). Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 01.08.2025 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 15.08.2025. Hageja selgitas kostjale, et kostja tähtaja jooksul võlgnevust

ei tasu, ütleb hageja lepingu 16.08.2025 üles (dtl 80). Hageja esitas lepingu ülesütlemise

teatise kostjale edastamise kinnituse (dtl 81).

Hageja on hagi p-s 2.5. lepingu nr. y osas selgitanud, et kostja oli võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 10.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025 (dtl 14). Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 01.08.2025 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 15.08.2025. Hageja selgitas kostjale, et kostja tähtaja jooksul võlgnevust

ei tasu, ütleb hageja lepingu 16.08.2025 üles (dtl 134). Hageja esitas lepingu ülesütlemise

teatise kostjale edastamise kinnituse (dtl 135).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud.

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused on olnud

täidetud ning lepingud on lõppenud nende ülesütlemisega 16.08.2025.

6 (9)

2-25-22273

12. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lepingu nr x alusel on kostjale antud laenu 6000 eurot (dtl 25), millest 1919,74 eurot maksti

välja kostja kontole (dtl 63) ning 4080,26 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora AS-

ile (dtl 64). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

15.12.2024 – 15.01.2032 (dtl 27-29). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on

5873,83 eurot (dtl 5), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

Lepingu nr y alusel on kostjale antud laenu 10 000 eurot (dtl 84), millest 3430,73 maksti välja

kostja kontole (dtl 123) ning 6569,27 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora AS-ile

(dtl 124). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

10.04.2025 – 10.03.2032 (dtl 86-87). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on

9954,95 eurot (dtl 14), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

13. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1

kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingus nr x on pooled kokku leppinud intressimääras 16,99% aastas (dtl 25). Kostjal on

intressivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 15.05.2025 kuni 15.08.2025 kokku 506,54 eurot

(dtl 7-8). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse

506,54 eurot.

Lepingus nr y on pooled kokku leppinud intressimääras 15,99% aastas (dtl 84). Kostjal on

intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 10.05.2025 kuni 15.08.2025 kokku 852,99 eurot

(dtl 17). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse

852,99 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et

laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad

ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene

lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus on

seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust

rikkunud. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni.

Lepingu nr x alusel nõuab hageja viivist tasumata põhiosalt alates 16.05.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni 19.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o

7 (9)

2-25-22273

16,99%. Hageja nõuab viivist kokku 344,15 eurot (dtl 8-9). Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt 5873,83 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele

järgnevast päevast 20.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16,99%

aastas (dtl 11). Lepingu p 2 kohaselt on viivise määraks laenulepinguga ettenähtud

intressimäär, s.o lepingu jõustumisel 16,99% aastas (dtl 25). Seega rahuldab kohus hageja

viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised

perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025 eest 344,15 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivised

alates 20.12.2025 põhivõlalt (5873,83 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses

viivisemääras 16,99% aastas. Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

Lepingu nr y alusel nõuab hageja viivist tasumata põhiosalt alates 11.05.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni 19.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o

15,99%. Hageja nõuab viivist kokku 549,39 eurot (dtl 17-18). Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt 9954,95 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele

järgnevast päevast 20.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,99%

aastas (dtl 18). Lepingu p 2 kohaselt on viivise määraks laenulepinguga ettenähtud

intressimäär, s.o lepingu jõustumisel 15,99% aastas (dtl 84). Seega rahuldab kohus hageja

viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised

perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 eest 549,39 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivised

alates 20.12.2025 põhivõlalt (9954,95 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses

viivisemääras 15,99% aastas. Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

14. Lepingu nr x p 2 kohaselt on fikseeritud lepingutasu 60 eurot (dtl 25). Kostjal on tasumata

lepingutasu osamakse alates 15.05.2025 kuni 15.01.2032 kokku 54,70 eurot (dtl 9-11). Seega

mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja lepingutasu 54,70 eurot.

15. VÕS 1132 lõike 1 alusel lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr x p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja

saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 4, 11). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda

võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale

meeldetuletused 17.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja 18.07.2025

(dtl 71-79). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele e-posti

aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud

15 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr y p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja

saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 12-14, 18). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus

nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud

kostjale meeldetuletused 12.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja

18.07.2025 (dtl 125-133). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele

e-posti aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud 15 eurot.

16. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja poolte vahel 13.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse 5873,83

eurot, intressi 506,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.05.2025 kuni

19.12.2025 kokku 344,15 eurot, lepingutasu 54,70 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirja

saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 6794,22 eurot.

8 (9)

2-25-22273

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr x tuleneva viivise alates

20.12.2025 põhivõla tasumata jäägilt (s.o 5873,83 eurot) lepingus sätestatud määras s.o

16,99% aastas kuni põhinõude (s.o 5873,83 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva

otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude

suurus (s.o 5873,83 eurot).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks poolte vahel 11.03.2025 sõlmitud laenulepingust nr y

tuleneva põhivõlgnevuse 9954,95 eurot, intressi 852,99 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 kokku 549,49 eurot ja menetluskulu

meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 11 372,43 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr y tuleneva viivise alates

20.12.2025 põhivõla tasumata jäägilt (s.o 9954,95 eurot) lepingus sätestatud määras s.o

15,99% aastas kuni põhinõude (s.o 9954,95 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva

otsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude

suurus (s.o 9954,95 eurot).

17. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1260 eurot (dtl 156).

Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1260 eurot.

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

20. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

21. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

9 (9)