2-23-150367/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-150367

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.S-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7285,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja B.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi B.S-i

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista B.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2937,20 eurot, s.o põhinõue.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.S-i vastu 4348,09 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõue 2937,20 eurot, intressinõue 520,02 eurot,

lepingutasude nõue 840,87 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

1 (11)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 13.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

B.S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 27.02.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista 7285,29 eurot, millest

põhinõue on 2937,20 eurot, intress 520,02 eurot, lepingutasud 840,87 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2937,20 eurot. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja 06.10.2019

laenulepingu nr 2101915928, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot intressimääraga 42,9%

aastas. 09.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu

nr 2101916543, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 210 eurot. 10.10.2019 sõlmisid BB

Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101916771, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu 300 eurot. 11.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja

kostja refinantseerimislepingu nr 2101917296, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 90

eurot. 12.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu

nr 2101917461, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 210 eurot. 13.10.2019 sõlmisid BB

Finance OÜ (krediidiandja) ja kostja refinantseerimislepingu nr 2101917647, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu 165 eurot. 14.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ (krediidiandja) ja

kostja refinantseerimislepingu nr 2101917983, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu 1305

eurot. Kuue järjestikuse refinantseerimislepingu alusel väljastati kostjale kokku 2280 eurot

intressimääraga 44,6% aastas. Laenud tuli tagastada lepingutes kokkulepitud maksegraafikute

alusel.

Kostja sai laenu summas 3280 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 212,80 eurot ja

hagejale 130 eurot. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Põhivõlg on 2937,20

eurot.

Lepingu nr 2101915928 kokkulepitud intressimäär oli 42,9% aastas. Intressinõue perioodi

05.11.2019–27.02.2020 on 134,98 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101916543

intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse

lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 09.10.2019–27.02.2020 eest 36,40 eurot.

Refinantseerimislepingu nr 2101916771 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas

intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 10.10.2019–

27.02.2020 eest 51,63 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917296 intressimäär oli 44,6%

aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9%

aastas perioodi 11.10.2019–27.02.2020 eest 15,38 eurot. Refinantseerimislepingu nr

2101917461 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt

esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 12.10.2019–27.02.2020 eest 35,63 eurot.

Refinantseerimislepingu nr 2101917647 intressimäär oli 44,6% aastas, kuid hageja arvestas

intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9% aastas perioodi 13.10.2019–

27.02.2020 eest 27,79 eurot. Refinantseerimislepingu nr 2101917983 intressimäär oli 44,6%

aastas, kuid hageja arvestas intressi kostjale soodsamalt esialgse lepingu määraga 42,9%

2 (11)

aastas perioodi 14.10.2019–27.02.2020 eest 218,21 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi

võlgnevus summas 520,02 eurot.

Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste

punktile 11.1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4 on laenusaaja kohustatud tasuma

lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu

laenulepingu nr 2101915928 sõlmimise eest on 35 eurot, laenulepingu nr 2101916543

sõlmimise eest on 75,60 eurot, laenulepingu nr 2101916771 sõlmimise eest on 99,04 eurot,

laenulepingu nr 2101917296 sõlmimise eest on 111,28 eurot, laenulepingu nr 2101917461

sõlmimise eest on 131,46 eurot, laenulepingu nr 2101917647 sõlmimise eest on 150,14 eurot

ja laenulepingu nr 2101917983 sõlmimise eest on 238,35 eurot. Kostja kohustus tasuma

lepingutasu summas 840,87 eurot, mida kostja tasunud ei ole.

Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101916543, 2101916771, 2101917296, 2101917461,

2101917647, 2101917983 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale

kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101915928 kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,9% aastas kogu põhivõla summalt

2937,20 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 28.02.2020 kuni hagi

esitamiseni 27.02.2023. Viivis on summas 5040,21 eurot. Lähtuvalt hea usu põhimõttest ei

nõua hageja viivist põhiosa ületavas osas. Seega vähendab hageja viivist põhisummani.

Viivisenõue on 2937,20 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 01.06.2020 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 02.11.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

10.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Kostja jäi täielikult viivitusse mitme järjestikuse tagasimaksega alates 05.11.2019 (esimene

osamakse). Krediidiandja edastas kostjale 12.02.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes

vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingud üles 27.02.2020.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja teatas

oma sissetulekuks 1100 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut ning pangakonto

väljavõtete alusel kujunes kuiseks sissetulekuks kokku 743 eurot (683+60 eurot). Analüüsi ja

selle põhjal määratud krediidilimiidi kehtivusaeg oli kuni 04.01.2020. Kostja teatas

finantskohustuste suuruseks 200 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Krediidiandja

arvestas sise-eeskirja kohaselt (1 ülalpeetav) majapidamiskuludeks vähemalt 323 eurot ning

finantskohustusteks 200 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja tausta maksehäireregistritest

ning Ametlike Teadaannete andmetel pankrotti välja kuulutatud ei olnud.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõue on aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3 (11)

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud,

peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2

kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes

2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

4.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina BB Finance OÜ ja kostja vahel 06.10.2019 sõlmitud

krediidilepingu (dtl 40–43). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt sai kostja

krediidilimiiti 1000 eurot. Kostja pangakontole kanti 06.10.2019 üle 1000 eurot

(maksekorraldus dtl 44). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks 60. Krediidi

tagasimakseid ja intressi tuli tasuda igal kuul. Lepingust tulenevalt on intressimäär 42,9%

aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 56,42% (dtl 40).

4.2. 09.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 210 eurot (dtl 46). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 09.10.2019

üle 210 eurot (maksekorraldus dtl 50). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete

arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.

4.3. 10.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 300 eurot (dtl 52). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 10.10.2019

üle 300 eurot (maksekorraldus dtl 56). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete

arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.

4.4. 11.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 90 eurot (dtl 58). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 11.10.2019

üle 90 eurot (maksekorraldus dtl 62). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete arvuks

60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.

4.5. 12.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 210 eurot (dtl 64). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 12.10.2019

üle 210 eurot (maksekorraldus dtl 68). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete

arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,42% aastas.

4 (11)

4.6. 13.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 165 eurot (dtl 70). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 13.10.2019

üle 165 eurot (maksekorraldus dtl 50). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete

arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,42% aastas.

4.7. 14.10.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu, mille kohaselt väljastati

kostjale 1305 eurot (dtl 76). Leping on allkirjastamata. Kostja pangakontole kanti 14.10.2019

üle 1305 eurot (maksekorraldus dtl 80). Lepingu perioodiks oli 60 kuud ja tagasimaksete

arvuks 60. Intressimäär oli 44,6% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,43% aastas.

4.8. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

5. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS

§ 4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 06.10.2019 sõlmitud lepingu kohaselt 56,42%

aastas ja perioodil 09.10.2019–14.10.2019 sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad olid

56,42% ja 56,43% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda

aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingute

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 58,11%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 06.10.2019 sõlmitud lepingu osas 55,64%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et

06.10.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 09.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

1335,60 eurot, lepingutasu 75,60 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 09.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 10.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

1749,64 eurot, lepingutasu 99,04 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 10.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

5 (11)

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 11.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

1965,92 eurot, lepingutasu 111,28 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 11.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 12.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

2322,38 eurot, lepingutasu 131,46 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 12.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 13.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

2652,52 eurot, lepingutasu 150,14 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 13.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 14.10.2019 sõlmitud lepingu osas 60,46% (laenusumma

4210,87 eurot, lepingutasu 238,35 eurot, intressimäär 44,6% ja osamakseid 60). Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on 14.10.2019 sõlmitud leping seega tühine.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

6. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kuigi VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on perioodil 09.10.2019–14.10.2019 sõlmitud

lepingud tühised, hindab kohus siiski, kas võlausaldaja on järginud nende lepingute puhul

vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhuks kui lepingud peaks siiski kehtivaks osutuma

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

7.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

6 (11)

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

7 (11)

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

7.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 207 jj).

Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja esitas kohtule kaks kostja pangakonto väljavõtet perioodi 01.06.2019–05.10.2019

kohta. Konto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu suurused olid 2019. aasta juunis ja juulis

562,72 eurot kuus ja augustis, septembris, oktoobris 701,54 eurot kuus. Lisaks sai kostja

Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 60 eurot kuus. Lepingute sõlmimise ajal oli kostjal üks

alaealine laps. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on

peretoetus ette nähtud laste ülalpidamiseks ja seda ei saa käsitada vaba sissetulekuna

krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja ülalpidamisel oli lepingute sõlmimise ajal üks

alaealine laps, kelle osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub

perekonnaseaduses sätestatud elatise ½ miinimummäär, s.o 2019. aastal sõlmitud lepingute

ajal 270 eurot kuus (s.o kostjale langev osa). Swedbanki pangakonto väljavõttest nähtub

järgmine. 2019. aasta juunis olid kostja finantskohustused 299 eurot (sh IPF Digital 103 eurot;

Bondora 51,38 eurot; Inkassokeskus 45,06 eurot ja 45,05 eurot; Julianus 30 eurot ja 25,05

eurot). 2019. aasta juulis olid kostja finantskohustused 286 eurot (sh ERA Liising

Inkassoteenused 141,51 eurot; Bondora 69,46 eurot; Inkassokeskus 45,06 eurot; Julianus 30

eurot). 2019. aasta augustis olid kostja finantskohustused 113 eurot (sh Bondora 83 eurot;

Julianus 30 eurot). 2019. aasta septembris olid kostja finantskohustused 2025 eurot (sh IPF

Digital 938,59 eurot; Inkassokeskus 856,10 eurot; Julianus 148,42 eurot; Bondora 82 eurot).

Lisaks nähtub, et kostja teeb makseid Ekaterina Bekile järgmiselt: mais 699 eurot; juunis 685

eurot; juulis 500 eurot; septembris 61,36 eurot ja septembris 650 eurot ja makse selgitusse on

märgitud „üür“. Konto väljavõttest nähtub, et kostja võttis 2019. aasta juunis laenu Bondora

AS-ilt 500 eurot; 2019. aasta septembris Bigbank AS-ilt kokku 5742,55 eurot, Bondora AS-ilt

1500 eurot, IPF Digital Estonia kokku 820 eurot. Lisaks nähtub SEB Panga konto

väljavõttest, et kostja tasus 2019. aasta augustis IPF Digital Estonia OÜ-le 78 eurot ja

Inkassokeskus OÜ-le 45,06 eurot. Kostja väljaminekud ületasid tema igakuiseid sissetulekuid

ja kostja võttis laene juurde. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle

kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust

tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja

VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei

ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

8 (11)

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

8. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt

tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. TsÜS § 84

lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu

alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

9. Lepingud ei lõppenud ülesütlemisega, sest kostja ei olnud viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastas eelnevalt, et perioodil 09.10.2019–

14.10.2019 sõlmitud lepingud on tühised. Laenugraafikute järgi on kõigi osamaksete tasumise

aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

9 (11)

Kostja pangakontole kanti lepingute alusel üle 3280 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid

212,80 eurot ja hagejale 130 eurot, kokku 342,80 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse. Hageja

arvestab kostja tasutud summad põhiosa katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

2937,20 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude ja mõistab kostjalt välja põhivõla

2937,20 eurot. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta lepingute tühisus ega asjaolu, et

krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, mistõttu jääb intressinõue

rahuldamata. Kostja ei võlgne lepingutasusid, mistõttu jätab kohus lepingutasude nõude

rahuldamata.

11. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo

16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17).

Hageja esitas ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista viivise sissenõutavaks

muutunud põhiosalt 2937,20 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses

viivisemääras määras s.o 43,80% aastas. Hagis oli viivisenõue esitatud üksnes perioodi

28.02.2020–27.02.2024 eest. Hageja ei esitanud hagis edasiulatuvat viivisenõuet TsMS § 367

järgi. Ümberarvestusega ei saa esitada uusi nõudeid ega laiendada hagi eset. Seetõttu jääb

hageja viivisenõue rahuldamata.

Lisaks märgib kohus järgmist. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehtede kohaselt oli viivisemääraks 43,8% aastas (0,12% päevas). Viivisemäär ei ole

võrdne intressimääraga. Lepingu sõlmimise ajal ületas kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset

viivisemäära üle kolme korra. Seega on viivisemäära kokkulepe tühine.

12. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud

põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ja lepingud ei lõppenud ülesütlemisega, ei ole

VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata.

13. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole

aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi on korduvate kohustuste

täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus,

kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg

algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostjal tuli

makseid teostada maksegraafiku alusel, seega kohaldub TsÜS § 154. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 13.12.2023. Lepingud sõlmiti 06.10.2019 ja perioodil 09.10.2019–

14.10.2019. Seega said aeguda üksnes 2019. aasta osamaksed. Viimase lepingu kohaselt tuli

kostjal 2019. aastal tasuda kaks põhiosa makset: 13.11.2019 põhiosa 19,75 eurot ja

13.12.2019 põhiosa 20,49 eurot. Nende osamaksete tasumist hageja käesolevas menetluses ei

10 (11)

nõua, sest kostja on need ära tasunud. 2020. aasta osamaksete aegumine hakkas kulgema

2020. aasta lõppemisega. Hageja nõuded oleks saanud aeguda 2023. aasta lõppemisega. Hagi

esitati kohtusse 13.12.2023, seega ei ole hageja nõuded aegunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades

jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16).

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohus arvestab, et suur osa menetlusest oli seotud vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgede hindamisega ning asjaoluga. Samuti arvestab kohus, et hagi

jääb olulises osas rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

11 (11)