3-25-2358/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-2358

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses veekeedukannu ja digiboksi

viivitusega kambrisse toomisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni

p-d 2 ja 5

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja ‒ X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale koos lisadega selle esitajale halduskohtumenetluse

seadustiku 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus

edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3

p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava

ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab,

et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav.

Arvestades Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruses toodud põhjendusi kaebuselt riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on

ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas

esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu

Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale tagastamisele koos

lisadega.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat ka ringkonnakohtus. Kuna taotlus on

esitatud määruskaebuses, siis käsitleb ringkonnakohus kaebaja taotlust anda talle advokaat,

taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi

õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel

selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud

seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda

RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole

sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse

ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus

menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile

riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)