4-26-813/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedpatrulligrupi III patrullpolitseinik Helena Eeritsa 28.02.2026. a kiimenetluse otsusega väärteoasjas nr XXX karistati U. M NPALS § 3 lg 1 rikkumise eest NPALS § 151 lg 1 alusel
Legislator headnote
AI generated4-26-813/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: a kiimenetluse otsusega väärteoasjas nr XXX karistati U. M NPALS § 3 lg 1 rikkumise eest NPALS § 151 lg 1 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-26-813
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2026, Pärnu, kirjalikus menetluses
Väärteoasja number
4-26-813 (XXX )
Kohtunik
Indrek Nummert
Väärteoasi
U. M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III
patrullpolitseinik Helena Eeritsa 28.02.2026. a
kiimenetluse otsusele väärteoasjas nr XXX NPALS § 151
lg 1 järgi
Kohtuvälise menetleja esindaja
Kaebuse esitaja
PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija Aire
Lünekund
U. M (ik XXX); elukoht X; e-post X; tel X
RESOLUTSIOON
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §
132 p 3, § 133-135 kohus otsustas:
1. Rahuldada U. M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu
politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Helena Eeritsa
28.02.2026. a kiimenetluse otsusele väärteoasjas nr XXX ja lõpetada väärteomenetlus
VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile.
Edasikaebamise kord
Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on
menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi,
sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.
Asjaolud ja menetluse käik
Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse
patrulligrupi III patrullpolitseinik Helena Eeritsa 28.02.2026. a kiimenetluse otsusega
väärteoasjas nr XXX karistati U. M NPALS § 3 lg 1 rikkumise eest NPALS § 151 lg 1 alusel
rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot selle eest, et 26.02.2026. a kell 23.00 asukohas X, U.
M oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kanep ilma arsti ettekirjutuseta.
U. M esitas Pärnu Maakohtule 10.03.2026. a kaebuse, millega taotles kohtuvälise menetleja
otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. U.
M nõustus, et on süüteo toime pannud, kuid ei nõustunud talle määratud karistusega – U. M on
1 (3)
4-26-813
enda sõnul X õpilane, ei oma töökohta ega sissetulekut. Samuti tõi kaebuse esitaja välja, et on
otsinud abi, millega on teda aidanud ka piirkonnapolitseinik ning abi saamiseks suundub ta X
Haigla vaimse tervise keskusesse.
Kohus küsis kohtuväliselt menetlejalt seisukoha ja palus esitada väärteoasja toimiku.
Kohtuvälise menetleja 30.03.2026. a seisukoha kohaselt kohtuväline menetleja nõustub
menetlusaluse isiku taotlusega ja seda järgmistel põhjustel.
Väärteo toimepanemist menetlusalune isik ei ole vaidlustanud ning toimepanemine on tõendatud
menetlusaluse isiku enda ütlustega selle osas kus, millal ning mida isik on tarvitanud. Mida
menetlusalune isik narkootilistest ainetest tarvitas, on tõendatud ka indikaatorvahendi kasutamise
protokolliga, millest nähtuvalt Citest Multi-Drug 9 Drugs uriinitest näitas positiivset tulemust
THC tarvitamise osas.
Seega pole küsimust niivõrd teo toimepanemise tõendamises, kui selles, mismoodi sellele
menetleja reageeris.
Kuigi tegemist pole alaealisega, on menetlusalune isik siiski noor, keda on võimalik mõjutada
mitmel muul viisil, kui ainult karistusega. Karistus on küll mõjutamise vahend, kuid noore puhul,
kellel on kalduvus tarvitada narkootilisi aineid, tuleb tegeleda just tema tervisliku seisundiga.
Kohtuvälisele menetlejale on teada, et tänaseks on menetlusalune isik käinud vastuvõtul X
Haigla juures olevas Vaimse Tervise Keskuses, ning see näitab, et tal on tahe oma seisundit
muuta ning jääb loota, et tema sammud sel teel jätkuvad.
Menetlusalust isikut pole varasemalt samalaadilise teo toimepanemise eest karistatud ning võttes
arvesse tema soovi narkootiliste ainete tarvitamisest vabaneda, nõustub kohtuväline menetleja
karistuse tühistamisega ning väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse
kaalutlusel.
Pärnu Maakohtu seisukoht
VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse
piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke
asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse
lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud
väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning esinevad alused
väärteomenetluse lõpetamiseks VTM § 30 lg 1 p 1 alusel.
NPALS § 3 lg 1 rikkumine narkootilise aine tarvitamise läbi on tõendatud 28.02.2026. a
indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja 28.02.2026. a kiirmenetluse otsusesse kantud
menetlusaluse isiku ütlustega, millest nähtub, et 28.02.2026. a tuvastati indikaatorvahendiga U.
M positiivne näit ainele THC, samuti esinesid prooviandjal narkootiliste ainete tarvitamise
tunnused – pupillid olid suured ja reageerisid valgusele aeglaselt, silmad punetasid,
reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, prooviandja oli apaatne ning ei mäletanud viimase
24-tunni sündmusi. Kiirmenetluse otsusele on U. M andnud ütlused, et 26.02.2026. a tarvitas
oma kodus, X, kell 23.00 kanepit. Ka esitatud kaebuses ei ole U. M kanepi tarvitamist eitanud
ning seega on NPALS § 3 lg 1 rikkumine tuvastatud. Rikkumine on ka õigesti NPALS § 15 1 lg 1
järgi kvalifitseeritud.
Puutuvalt mõistetud karistusse on kohtuvälise menetleja esindaja leidnud, et U. M ei ole küll
alaealine, kuid siiski noor, keda on võimalik mõjutada ka mittekaristuslike meetoditega.
Positiivne on seejuures just asjaolu, et U. M on juba ise asunud otsima abi ning see asjaolu on
2 (3)
4-26-813
teada ka kohtuvälisele menetlejale. Sellele informatsioonile tuginedes oli kohtuvälise menetleja
seisukoht, et karistus tuleks tühistada ning väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.
Ka kohus jagab seda seisukohta – kaebuse esitaja on noor, hõivatud hariduse omandamisega
ning asjaolu, et ta on ise asunud abi otsima, on kõik positiivsed karakteristikud, mis loovad
eelduse, et edaspidi suudab ta sarnaste õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda ka ilma
karistuslike meetmeteta. VTMS § 30 lg 1 p 1 annab selleks ka aluse – väärteomenetluse võib
lõpetada, kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
U. M on algusest peale tunnistanud, et tarvitas kanepit ning teinud vajalikud sammud selleks, et
saada abi. Seega puudub igasugune avalik menetlushuvi ning koostoimes U. M väikese süüga
esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
Seega kuulub kaebus rahuldamisele ning tuginedes VTMS § 132 p-le 3 ja § 30 lg 1 p-le 1 tuleb
U. M kaebus rahuldada ning lõpetada väärteomenetlus nr XXX .
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Nummert
Kohtunik
3 (3)