3-24-2507/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-24-2507

Otsuse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva

tööstaaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 7. augusti 2024.

a otsuse nr E14552-1 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X , esindaja vandeadvokaat Epp Landberg

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et X töötas ajavahemikul 1. september 2004 kuni 31. detsember 2009 OÜ-

s Iriscorp ja ajavahemikul 1. oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013 Iriscorp Transport OÜ-s

ametikohtadel, mis vastasid Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206

kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja

raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“

osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“

erialakoodis nr 11442 nimetatud metsaväljaveo autojuhi ametikohale. Jätta ülejäänud

osas kaebus rahuldamata.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 285 eurot.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprillil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

3-24-2507

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 13. mail 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni

määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotleb

pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu

kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja

puidutööstus“ (osa XII) p 1 „Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 alusel metsaväljaveo

autojuhina.

1. SKA otsustas 7. augusti 2024. a otsusega nr E14552-1 mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži hulka ei saa arvata töötamise perioode metsaväljaveo autojuhina OÜ-s Iriscorp ja

Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikel 1. september 2004 kuni 31. detsember 2009, 1.

oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013 ja 1. november 2018 kuni 13. mai 2024. Haldusmenetluses

kogutud dokumentide põhjal ei ole tõendatud kaebaja töötamine sellistes tingimustes ja

selliste vahenditega, mida arvestati määruse nr 206 loetelusid koostades.

2. Kaebaja esitas 5. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et

ta töötas ajavahemikul 1. september 2004 kuni 31. detsember 2009 OÜ-s Iriscorp ning

ajavahemikel 1. oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013 ja 1. november 2018 kuni 13. mai 2024

Iriscorp Transport OÜ-s metsaväljaveo autojuhi ametikohal, mis vastab määruse nr 206

loetelu nr 2 osa XII erialakoodile nr 11442. Samuti palub kaebaja tühistada SKA 7. augusti

2024. a otsuse nr E14552-1 ja kohustada SKA-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja palub üle kuulata tunnistajad, kellest osa on ise töötanud metsaväljaveo autojuhina

ning saanud soodustingimustel pensionile.

3. Tartu Halduskohus võttis 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse X kaebuse

soodustingimustel

vanaduspensioni

õigust

andva

tööstaaži

tuvastamiseks,

Sotsiaalkindlustusameti 7. augusti 2024. a otsuse nr E14552 1 tühistamiseks ning uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks. Sama määrusega otsustas kohus kuulata asjas kirjalikult üle viis

tunnistajat. Kaebaja esitas kohtule tunnistajatele esitatavad küsimused koos kaebusega 5.

septembril 2024 ning vastustaja koos vastusega kaebusele 15. oktoobril 2024.

4. Vastustaja esitas 15. oktoobril 2024 vastuse kaebusele, milles palus kaebuse jätta

rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus esitas 4. novembri 2024. a määrusega tunnistajatele küsimused, millele

tunnistajad määrusega määratud tähtajal vastasid.

6. Vastustaja esitas 20. mail 2025 täiendava seisukoha, milles teavitab, et Tallinna

Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a otsusest haldusasjas nr 3-22-1461 lähtuvalt ei välista

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist enam töötamine

hüdraulilise (haaratsiga) palgitõstukiga.

3-24-2507

2. Tartu Halduskohus otsustas 18. veebruari 2026. a määrusega vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

3.1. Kaebajal on 25-aastane tööstaaž, millest metsaväljeveo autojuhina on ta töötanud 13

aastat 8 kuud ja 12 päeva. Seega on kaebaja puhul täidetud soodustingimustel

vanaduspensioni nõuded. Metsaväljaveo autodel asus eraldi tõstemehhanism väljaspool

sõiduki kabiini, millega autojuht tõstis koorma peale, seejärel kinnitas selle käsitsi ja vedas

metsast palgid välja. Töö on füüsiliselt raske, kuna töötakse aastaringselt, ka talvel lumega,

sügisel-kevadel poriga ning metsa väljaveoks on vaja teha füüsilisi pingutusi.

3.2. Ebaõige on seisukoht, et soodustingimustel saab pensioni arvestada ainult siis, kui metsa

väljaveoks kasutati vintsi, sest ka haaratsitega metsa väljavedu oli füüsiliselt raske. Lisaks tuli

metsas tihti teha masinate jooksvat remonti, parandada/vahetada hüdrovoolikuid.

Metsamaterjali laadimistõstukid olid ilma kabiinita, laadimine toimus iga ilmaga lageda taeva

all. Kaebaja hakkas töötama kabiiniga tõstukitega alles 2018. aastal. Kabiini olemasolu ei

vabastanud töötajat koormarihmade paigutamisest, tõstuki käppadele plaatide alla panemisest

ja eemaldamisest ning muude sarnaste välitingimustes tehtavate toimingute tegemisest.

3.3. Kaebajaga sarnastes oludes töötanud kahel metsaväljaveo autojuhil arvestati töötamise

aeg soodusstaaži hulka (nt haldusasi nr 3-15-1352). Üks soodustingimustel pensioni saav isik

töötas samas ettevõttes, kus kaebaja sarnast tööd tegi. Kaebajat ei kohelda samaväärselt.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Haldusmenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja töö sisuks oli vaid metsa

väljavedu ning et ta töötas sellistest tingimustes ja selliste vahenditega nagu on nimekirju

koostades silmas peetud. Nimekirjades ei ole loetletud tervistkahjustavaid töötingimusi, vaid

nimekirjade koostamisel on lähtutud tolleaegsetest töötingimustest teatud töödel, kutsealadel

ja ametikohtadel, mis on seetõttu nimekirjadesse lisatud.

4.2. Kaebaja töötas haaratsiga masinal ning ei pidanud rakendama koorma laadimiseks

pidevalt füüsilist jõudu. Ametijuhendi järgi oli kaebaja tööülesandeks metsa- ja põlluladudest

metsamaterjali väljavedu tõstukvarustusega veoautoga, mis ei anna õigust soodustingimustel

vanaduspensionile. Õigus soodustingimustel pensionile on metsaväljaveo autojuhil, kes võttis

metsas koorma peale ja viis puud saeveskisse. Puitu välja vedades oli ise roolis, kinnitas ise

palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Samuti ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile metsamaterjali vedu maanteedel. Kaebaja teostas

palgivedu nii metsa piires kui ka maanteel. Ta võttis metsamaterjali metsast peale, aga vedu

toimus suures osas maanteel. Määruses nr 206 on silmas peetud ainult metsast väljavedu.

Asjaolu, et kaebaja töölepingus on ametikoha nimetuseks metsaväljaveo autojuht, ei oma

määravat tähendust.

4.3. Asjaolu, et samas ettevõttes või analoogsete ametinimetustega ametikohtadel töötanud

isiku töötamine on arvestatud soodusstaaži hulka, sh ka läbi kohtus tuvastamise, ei anna

kaebajale automaatselt õigust tema töötamise arvestamiseks soodusstaaži hulka.

KOHTU SEISUKOHT

5. Vaidluse all on SKA 7. augusti 2024. a otsuse nr E14552-1 õiguspärasus. SKA on

seisukohal, et kaebaja töötamist märgitud ajavahemikel ei saa käsitleda soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvana, sest ta töötas masinal, mille puhul enamus tööd toimus

3-24-2507

kabiinis, mitte välitingimustes, samuti kasutati haaratsit, mistõttu ei saa sellist töötamist

pidada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks ning kaebus tuleks jätta seetõttu

rahuldamata. Lisaks ei vasta kaebaja tegevus täies ulatuses metsaväljaveo autojuhi

tegevusülesannetele, sest palgivedu toimus ka maanteedel.

6. Kaebaja palub tühistada SKA eelnimetatud otsuse ning kohustada SKA-d tegema uue

otsuse. Kaebaja palub lisaks tuvastada, et ta töötas soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andval ametikohal määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-,

paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 (metsaväljaveo autojuht)

mõttes kolmel erineval ajavahemikul. Nendeks olid:

1) töötamine Iriscorp OÜ-s ajavahemikul 1. september 2004 kuni 31. detsember 2009;

2) töötamine Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikel 1. oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013;

3) töötamine Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. mai 2024.

7. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile

isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS-i 8. peatükis

sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel

vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12

aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.

juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile,

määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse

pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust

täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada

mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või

ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning

kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei

anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda

võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste

tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt

Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-

18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5),

Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus

eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja

tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.

8. Määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja

ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka

arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži

hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1¹

kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide

summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus

nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise

eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine,

ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning

nendega tegelemise ulatus tööajast.

3-24-2507

9. Määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 näeb soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvana ette osas XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1

„Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 alusel töötamise metsaväljaveo autojuhina.

Kohtupraktikas on selle ametikoha sisustamisel võetud aluseks Sotsiaalministeeriumi (SoM)

selgitused (esitatud haldusasja nr 3-15-2156 raames). Kokkuvõtvalt leidis SoM esitatud

selgituses, et tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis

jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks

operatsioonideks. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui isikud töötavad

vahetult tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse kehtestamise ajal

toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest

töötingimustest. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo

traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi

paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja

palkidega töötamine. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske

füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage

külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning

enda soojendamise võimalus puudus. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei

anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

10. Kohtupraktikas ei ole siiski tingimusi sedavõrd kitsalt käsitletud.

Tallinna

Ringkonnakohus on 18. oktoobri 2022. a otsuses asjas nr 3-21-3026 (p 9) selgitanud, et

loetelu nr 2 p XII kannab pealkirja „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“

ning selle alap 1 pealkirja „Metsavarumine“. Sätete sõnastusest ei nähtu, et metsavarumine

peab olema tööstuslik. Oluline on, et isik on töötanud tervist kahjustaval ja raskete

töötingimustega töödel. Kui loetelu nr 2 p XII alap-des 2, 4 ja 5 („Tselluloosi- ja

paberitööstus“, „“Puidukeemiatööstus“ ja „Puidutööstus“) on ametikoht seotud tööstusliku

kutsetegevusega, siis metsavarumisel seda ei ole nõutud. Punkt XII loetelu hõlmab kõik

metsavarumise ametikohad ega ole piiratud tööstusliku metsavarumise ametikohtadega. See

kehtib kohtu hinnangul ka metsaväljaveo autojuhi puhul. Seega saab ka metsaväljaveo

autojuht tegeleda metsavarumisega mistahes tööandja juures, tingimusel, et sellistel töödel ei

ole töötatud osalise tööajaga (SVPS § 1 viimane lause).

11. Tallinna Ringkonnakohus on asunud 31. jaanuari 2025. a otsuses 3-22-1461 ja 20. juuni

2025. a otsuses asjas nr 3-23-2179 seisukohale, et määruse nr 206 kehtestamise ajal olid

Eestis juba kasutusel haaratsiga/hüdrotõstukiga masinad. See tähendab, et selliste tõstukite

kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega nr 11442 ja 19207 tähistatud ametikohal

tehtava töö iseloomulikuks osaks. Kuigi erinevates kohtades võisid kasutatud metsaveo

inventar erineda ei olnud haaratsi/hüdraulikaga metsaveomasinad määruse nr 206

kehtestamise ajal erandlikud ning ka nende masinate puhul toimus arvestatav tegevus

välitingimustes, mis võisid olla rasked. Seega ei välista soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga. Kohus on

teadlik, et Tartu Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule sedavõrd olulist tähendust omistanud

(vt Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1366), kuid see ei muuda

tõlgendust ebakohaseks. Kohtumenetluses on vastustaja ka ise kohtupraktikale tuginedes

asunud seisukohale, et töötamine hüdraulilise (haaratsiga) palgitõstukiga ei välista

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist (dtl 117). Seega

selles küsimuses pole poolte vahel enam sisulist vaidlust.

3-24-2507

12. Olenemata sellest, kas haaratsi olemasolu pidada loetelu nr 2 kehtestamise ajal juba

tavapäraseks ja seega loetelus nimetatud ametikohal töötamisel tavapäraseks töövahendiks või

mitte, on metsaveo puhul olulised ka töötingimused. Nii SoM kui ringkonnakohtute hinnangul

on loetelu nr 2 nimetatud ametikoha puhul oluline asjaolu see, et koormat laadides töötas isik

valdavalt väljas, mitte ilmastikukindlas kabiinis. Ehk soodustingimustel staaži arvestamiseks

peab ka haaratsiga laadimine ja koorma kinnitamine toimuma jätkuvalt aastaringselt ja

igasuguste ilmaoludega peamiselt välitingimustes ehk väljaspool kabiini (Vt eelviidatud

otsused asjades nr 3-22-1461 (p 16), 3-23-2179 (p 14), 3-23-1366 (14 ja 17). Samale

seisukohale on jõutud ka Tallinna ja Tartu Halduskohtu praktikas (vt nt otsused asjades nr 3-

24-2952, 3-23-2350, 3-23-1464, 3-23-1971). Kuigi ka kabiiniga tõstukitega töötamisel on osa

tööprotsesse vaja teha iga ilmaga väljaspool kabiini, ei ole see eelnevalt esitatud tõlgendusi

arvestades soodusstaaži hulka arvatava metsaväljaveo autojuhi töötingimuste täitmiseks

piisav.

13. Vastustaja on haldusmenetluses rõhunud ka sellele, et lisaks metsast palkide väljaveole

tegeles kaebaja palkide veoga maanteel ning ka seetõttu ei ole erialakood nr 11442 tingimused

täidetud. Kohus sellega ei nõustu. Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt oli määruse nr 206

kehtestamise ajal metsaväljaveo autojuhi ametikohale iseloomulik mh asjaolu, et ta laadis

metsas koorma ise peale ja viis metsa saeveskisse, s.o see eeldas teatud ulatuses ka palkide

vedu maanteel. Oluline on, et lisaks palkide veole maanteel tegeles isik koorma peale

laadimise ja kinnitamisega ehk et metsaväljaveo autojuhi tööülesandeks ei saanud olla üksnes

palkide vedu maanteel. Ka kohtupraktikas on teatud ulatuses palkide vedu maanteel peetud

metsaväljaveo autojuhi tööülesannetega hõlmatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

2025. a otsus asjas nr 3-23-2179 (p 18), Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2026. a otsus asjas nr 3-

25-1336 (p 35)). Tunnistajate ütluste ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole alust arvata,

et kaebaja peamiseks tööülesandeks oli üksnes palkide vedamine maanteel, vaid tema

tööülesanded hõlmasid ka palkide sõidukile peale laadimist ja kinnitamist ning palkide

metsast väljavedu.

14. Eelnevat arvestades on kaebaja puhul asjakohaste ajavahemike soodusstaaži hulka

lugemine sõltuv sellest, milliste sõidukitega kaebaja töötas ehk peaasjalikult, kas haaratsiga

töötamine toimus kabiinist või oli laadimisseade lahtine ehk ilmastikuoludele avatud. Kaebaja

ei ole kohtule esitanud tõendusmaterjali fotode näol sõidukitest, haagistest ning palkide

laadimise süsteemist. Kaebaja on piirdunud enda poolse kinnitusega, et tegevus toimus

valdavalt välitingimustes ning tugineb ka tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütluste pinnalt

saab tõdeda, et asjakohaste ajavahemike puhul saab kahe esimese puhul lugeda tõendatuks, et

kaebaja töötas valdavalt välitingimustes ning palkide laadimise toimingud ei toimunud

kabiinist, kuid kolmanda ajavahemiku puhul mitte.

15. Tunnistajate W, Y, ja Q ütlustest nähtub, et algusaastatel ei olnud kaebaja kasutatud

tõstukitel kabiine ehk kõik laadimistööd tuli teha välitingimustes. Tunnistajate ütlused

erinevad aga selles osas, millal täpsemalt hakati kasutama kabiiniga tõstukeid. Tunnistaja W,

kellega kaebaja töötas koos alates aastast 2004, ütluste kohaselt hakati kabiiniga tõstukeid

kasutama aastatel 2013-2014 (dtl 89). D, kes töötas kaebajaga koos alates aastast 2013,

hinnangul kasutati kabiiniga tõstukeid viimasel kolmel aastal (dtl-d 110-111) ning C, kes

töötas kaebajaga koos alates aastast 2019, hinnangul hakati kabiinidega tõstukeid kasutama

viimastel aastatel (dtl 97). Ka Q (töötas kaebajaga koos aastast 2004 kuni aastani 2011)

tunnistused (dtl 107) viitavad sellele, et kabiiniga tõstukid tulid hiljem ning valdavalt töötas

kaebaja avatud tõstukiga. Arvestades ajavahemikke, mil eelnimetatud tunnistajad koos

kaebaja samades äriühingutes sarnastel ametikohtadel töötasid, saab kohtu hinnangul

3-24-2507

järeldada, et vähemalt kuni aastani 2014 kasutati metsaveol valdavalt tõstukeid, millel ei

olnud kabiini ning mis olid ilmastikuoludele oluliselt enam avatud kui kabiiniga tõstukid.

Täpset aega, mil valdavalt kasutati kabiiniga tõstukeid, ei ole tunnistajate ütluste pinnalt

võimalik teha, kuid lähtuvalt W, D ja C ütlustest on kindel, et viimasel kahel või kolmel aastal

oli tõstukitel kindlasti kabiinid ning W tunnistustest lähtuvalt on tõenäoline, et kabiinidega

tõstukeid kasutati ka 2018. aastal, mil kaebaja alustas töötamist uuesti Iriscorp Transport OÜ-

s. Vastupidist ei kinnita ka Y ütlused (dtl 101). Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et hakkas

2018. aastal töötama metsaväljaveo autol, millel oli tõstukikabiin. Arvestades eeltoodut ning

asjaolu, et kaebaja esitatud tõendid ei kinnita ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. mai

2024 Iriscorp Transport OÜ-s töötamist avatud tõstukiga, siis ei ole selle perioodi

soodusstaaži hulka arvamiseks alust.

16. Eelnevat arvestades tuvastab kohus, et X töötas ajavahemikul 1. september 2004 kuni 31.

detsember 2009 OÜ-s Iriscorp ja ajavahemikul 1. oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013 Iriscorp

Transport OÜ-s ametikohtadel, mis vastasid Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega

nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja

raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII

„Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ erialakoodis nr

11442 nimetatud metsaväljaveo autojuhi ametikohale. Iriscorp Transport OÜ-s töötamist

ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. mai 2024 ei saa soodusstaaži hulka arvata.

17. Kuna soodustingimustel pensioni soodusstaaži hulka saab arvestada üksnes kaebaja

töötamise Iriscorp OÜ-s ajavahemikul 1. september 2004 kuni 31. detsember 2009 ning

Iriscorp Transport OÜ-s töötamise ajavahemikul 1. oktoober 2010 kuni 31. juuli 2013, siis ei

ole soodustingimustel pensioni määramiseks vajalik ajaline tingimus täidetud. Eeltoodud kahe

ajavahemiku arvestamisel on kaebaja soodusstaaž kokku 8 aastat ja 2 kuud, kuid pensioni

määramise tingimuseks on 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži olemasolu. Seega ei ole

kokkuvõttes SKA soodustingimustel pensioni mittemääramisel eksinud. Kuigi kaebaja

soodusstaaž on pikem kui SKA otsuses arvestas, ei ole soodustingimustel pensioni määramise

tingimused täidetud ning Sotsiaalkindlustusameti 7. augusti 2024. a otsuse nr E14552-1

tühistamiseks puudub alus. Kuna SKA on õigesti jätnud soodustingimustel pensioni

määramata, siis ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

18. Seega rahuldab kohus tuvastamisnõude osaliselt ja jätab tühistamis- ja kohustamisnõude

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Arvestades, et kohus rahuldab tuvastamisnõude 2/3 ulatuses ning jätab

tühistamis- ja kohustamisnõude täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse rahuldamise

proportsiooniks ca 22%. Kaebaja kandis kohtumenetlusega seoses menetluskulusid 1296

eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud

ja vajalikud. Kohus mõistab kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades

Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud 285 eurot. HKMS § 109 lg 1 alusel

jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

20. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-24-2507

Juhan Siider