2-25-6539/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6539

Tsiviilasi

Tatari Kelder OÜ hagi R Ki ja S Ki vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6039,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tatari Kelder OÜ (registrikood 11324935, asukoht

C. R. Jakobsoni tn 7/1-77 10128 Tallinn); lepinguline

esindaja M K (e-post: xxx )

Kostja I: R K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja II: S K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostjate R Ki ja S Ki suhtes.

2. Mõista R Kilt ja S Kilt solidaarselt Tatari Kelder OÜ kasuks välja põhinõue 3

617,75 eurot, leppetrahv 730 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

23.04.2025 – 15.09.2025 eest 483,30 eurot.

3. Mõista R Kilt ja S Kilt solidaarselt Tatari Kelder OÜ kasuks välja viivis

põhinõudelt (3 617,75 eurot) alates 16.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,0915%

päevas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud solidaarselt R Ki ja S Ki kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista solidaarselt R Kilt

ja S Kilt välja Tatari Kelder OÜ kasuks hageja menetluskuludena riigilõiv 630

eurot ja lepingulise esindaja kulu 550 eurot, kokku 1180 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt R Kil ja S Kil tasuda

hagejale Tatari Kelder OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099,

Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi alus

Hageja esitas Harju Maakohtule 28.04.2025 hagiavalduse ja 15.09.2025 hagiavalduse täienduse

solidaarkostjate R K ja S K vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad ühiselt 01.11.2023

tähtajalise eluruumi üürilepingu kuni 31.10.2024 aadressil xxx, mida pikendati 25.07.2024 kuni

31.10.2025. Üürilepingu pikendamisel suurendati üüri summat 690 eurot kuus ja lepiti kokku, et

kostja võib korteris pidada ühte kodulooma (kassi). Üürileping lõpetati ennetähtaegselt

25.02.2025 seoses olulise võlgnevuse ning üürilepingu p. 3.1.6. rikkumisega, kuna korteris peeti

2 kassi. Kostjad andsid korteri hagejale üle 28.02.2025, mille kohta vormistati kohapeal objekti

üleandmise ja vastuvõtmise akt, kuhu märgiti ka korteris esinevad puudused (katkised kardinad,

köögimööbel rikutud, korter vajab maalritöid seinte vigastuste parandamiseks, korter vajas

põhjalikku koristus, kuna korteris haises kassi pidamisest tingitult). 11.03.2025 sõlmisid pooled

võlgnevuse ajatamise kokkuleppe. Lisaks põhisumma võlgnevusele ja leppetrahvi nõudele nõuab

hageja vastavalt kokkuleppe p. 3.3 võlgnevuse tasumisega viivitamisel viivist (tasumata

põhisummalt 3617,75) 0,0915% päevas.

Kostja I on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse kätte saanud 03.12.2025 KÄPO

kaudu ja menetluskulude nimekirja 19.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja II on

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja menetluskulude nimekirjaga kätte saanud

14.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile

vastanud ega menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud

riigilõivu summas 630 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1178 eurot koos käibemaksuga.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista.

Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta

kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot

(TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi

nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks

õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni

ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja

lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot (ilma

käibemaksuta).

Hageja on esitanud tavapärase üürilepingust tuleneva nõude, mille koostamine ei ole õiguslikult

keeruline ega ajamahukas. Hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, kellel on

piisavad teadmised ja kogemused selleks, et tuua hagis elulised asjaolud välja selgelt,

arusaadavalt ja ammendavalt. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel arvestab kohus seda,

et hagiavaldus on jäetud käiguta puudulike faktiliste asjaolude tõttu, mistõttu kohus ei mõista

vastaspoolelt välja hagiavalduse täiendamisega (toimingud 04.09.2025-15.09.2025) seotud

ajakulu 3 tunni ulatuses. Nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kohtunõudega

tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning täiendavate

menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 2 tundi, mis on

kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide

mahtu ja sisu leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu materjalidega tutvumiseks, kliendiga

suhtlemiseks ja hagiavalduse koostamiseks (toimingud 15.04.2025-28.04.2025) on 4,5 tundi ning

kohtunõudega tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning

täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 1 tund,

kokku 5,5 tundi summas 550 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti e-

päringu andmetel on hageja Tatari Kelder OÜ registreeritud käibemaksukohustuslane alates

01.08.2008. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendi 2-18-16519

punktis 15 sedastanud, et nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei

saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta.

Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kohus mõistab

menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik