1-25-5782/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

31. märts 2026

Kohtuasja number

1-25-5782

Kohtukoosseis

Marina Ninaste, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Enn Raudnõmme süüdistuses karistusseadustiku §

424 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. detsembri 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatava Enn Raudnõmme kaitsja advokaat Marika

Suurpere

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Enn Raudnõmm (ik 37107046511; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht XXX; viibib Tartu Vanglas; ei tööta,

puudub töövõime; kriminaalkorras karistatud Tartu

Maakohtu 13. aprilli 2022. a otsusega nr 1-22-1707

KarS § 424 lg 2 järgi

Kaitsja

-

advokaat Marika Suurpere

Prokuratuur

-

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Kannatanu

-

V.R.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. detsembri 2025. a otsus osas, millega jäeti ajatamata Enn

Raudnõmme menetluskulude tasumise kohustus.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega võimaldada Enn Raudnõmmel tasuda

ringkonnakohtu menetluse eelselt tekkinud menetluskulud, s.o 1842,36 eurot ühe aasta

jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Iga kuu

lõpuks on vaja tasuda 153,53 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,56 eurot (sh käibemaks 34,56 eurot). Jätta see

kulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Enn Raudnõmmele esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2 järgi

järgmistes tegudes.

2. E. Raudnõmm, keda on Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022. a otsusega nr 1-22-1707 karistatud KarS

§ 424 lg 2 järgi, juhtis 4. augustil 2025 kella 18.50 ajal mootorsõidukit, olles joobeseisundis.

Alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli laiendmääramatust arvestades 0,78 mg/l

(0,85+/-0,07 mg/l). Sellega pani ta toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Samuti lõi E. Raudnõmm 17. septembril 2025 kella 18 ajal Võru maakonnas Võru vallas ühise

autosõidu ajal vähemalt kahel korral rusikaga näkku oma 83-aastast ema V.R. e, kes juhtis

mootorsõidukit. E. Raudnõmm istus sel ajal kõrvalistmel ja oli alkoholijoobes. E. Raudnõmm tekitas

V.R. ele näo parema näopoole alalõuale verevalumi ja 5x6 cm suuruse turse ning ülahuulele 1,5x3

cm suuruse verevalumi. Löökidega põhjustas ta V.R. ele füüsilist valu, mille tõttu tulid talle pisarad

silma. See tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

Maakohtu otsus

4. Tartu Maakohtu 11. detsembri 2025. a otsusega tunnistati E. Raudnõmm süüdi KarS § 424 lg 2

järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2

p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E.

Raudnõmmele liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida lühimenetluses vähendati 1 aasta ja 4 kuu

pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus (4.–6. august 2025) karistusaja hulka,

lugedes kandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

5. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E. Raudnõmme karistust Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022. a

otsusega nr 1-22-1707 mõistetud kandmata karistuse osa (7 kuud ja 4 päeva vangistust) võrra. E.

Raudnõmme liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 1 aasta 11 kuud ja 1 päev vangistust, mille

alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 18. september 2025. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 4 p

2 alusel võeti E. Raudnõmmelt 5 kuuks lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus. E.

Raudnõmmelt mõisteti menetluskuluna välja 1842,36 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumist.

6. Karistust mõistes arvestas kohus E. Raudnõmme süü suurust. KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritavas teos mõjutas süü suurust 0,78 mg/l joove. E. Raudnõmm pani mootorsõidukit

joobeseisundis juhtides ohtu lisaks enda ja tütre tervisele teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

Kehalise väärkohtlemise pani ta toime oma 83-aastase ema vastu, lüües teda kahel korral rusikaga

näkku ja põhjustades lisaks valule tervisekahjustused. Löömine toimus ajal, mil ema juhtis

2(6)

mootorsõidukit. Kehalise väärkohtlemise juures luges kohus raskendavaks asjaoluks süüteo

toimepanemise kõrges eas isiku suhtes. Kergendava asjaoluna arvestas kohus E. Raudnõmme poolt

süü tunnistamist ja kahetsust. Mõlema teo süü on keskmine.

7. E. Raudnõmm pani talle käesolevas kriminaalasjas etteheidetud kuriteod toime tingimisi

ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Mõlema kuriteo toimepanemise ajal rikkus ta talle

pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Enne kehalise väärkohtlemise toimepanemist oli E. Raudnõmm

kinni peetud kahtlustatuna joobeseisundis juhtimises. Ta ei muutnud oma käitumist ega hoidunud

õigusvastasest tegevusest. Sestap puudub alus eeldada, et tingimisi vangistus suunaks teda

edaspidisele õiguskuulekusele. Selleks ei esine ühtki erandlikku asjaolu. Karistuse eesmärke tagab

reaalne vangistus.

8. Töövõimekaardist nähtub, et E. Raudnõmmel on alates 4.veebruarist 2025 kuni 3. veebruarini

2030 puuduv töövõime (tl 90). Samas ei nähtu kaardist, et E. Raudnõmmel oleks tuvastatud

liikumispuue. Ainuüksi see, et mootorsõidukiga on lihtsam liigelda, ei välista isikult juhtimisõiguse

äravõtmist. Töötamine kopa peal eeldab liikumisvõimet. E. Raudnõmme tervis võimaldab vaatamata

kurdetud tervisemuredele liikuda jalgsi umbes 300 m. Seetõttu ei ole E. Raudnõmmelt

juhtimisõiguse äravõtmine KarS § 50 lg 2 alusel välistatud.

9. Kohtulikul uurimisel selgus, et E. Raudnõmm on osalise töövõimega. Tal ei olnud takistusi

teenida sissetulekut ka lisaks vabaduses saadud töövõimetuspensionile. Teatisest nähtuvalt oli E.

Raudnõmme päevasissetuleku suuruseks 17,28 eurot. Seetõttu ei esine asjaolusid menetluskulude

osaliseks riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude ositi tasumisele määramine ei ole põhjendatud, sest

reaalset vangistust kandes ei pruugi olla võimalik menetluskulude katteks osamakseid teha

Apellatsioon

10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava E. Raudnõmme kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse muutmist selliselt, et käesolevas asjas mõistetud vangistus jäetakse tingimisi

täitmisele pööramata. Kaitsja palub määrata E. Raudnõmmele kontrollnõuded ja kohustused, mis on

suunatud alkoholitarvitamise järelevalvele ja tema käitumise muutmisele. Menetluskulude tasumine

tuleb võimaldada 12 kuu jooksul.

11. Karistuse mõistmisel ei tule lähtuda üksnes varasemate karistuste olemasolust, vaid

eesmärgipärasest ja tulemuslikust karistusest. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita varasema kohtuotsuse

järgi mõistetud kandmata karistuse osa ja selle täitmisele pööramisele ei vaidle E. Raudnõmm vastu.

Vältimatult vajalik pole aga pöörata täitmisele vaidlustatud otsusega mõistetud vangistust. E.

Raudnõmme probleemiks ei ole karistuse vältimine, vaid alkoholitarvitamisest tingitud käitumine.

Vangistus ilma sisuliste kohustusteta ei pruugi anda probleemile kestvat lahendust. Karistuse

eesmärke oleks võimalik paremini saavutada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse tingimisi

täitmisele pööramata jätmisega ning E. Raudnõmmele kontrollnõuete ja kohustuste määramisega, sh

saab talle panna kohustuse anda igakuiselt vereanalüüs (Peth) ning osaleda sotsiaal- või

vägivallakäitumist ennetavates programmides.

12. Kohtuotsusega mõisteti menetluskulud E. Raudnõmmelt välja ühekordse maksena,

arvestamata E. Raudnõmme tegelikku maksevõimet. Tal puudub regulaarne töötasu, sissetulek on

piiratud ning reaalne vangistus muudab sissetuleku teenimise ajutiselt võimatuks. Ka pereliikmetel

ei ole võimalust summat korraga tasuda. Menetluskulude ajatamine ei kahjusta riigi huve, vaid

suurendab tegeliku laekumise võimalust. E. Raudnõmmel ei olnud kohtuistungi toimumise ajal

võimalik hinnata menetluskulude tegelikku mõju. Kohus on samastanud varasema episoodilise ja

juhutööna tehtud töötamise püsiva ja jätkuva töövõime ning sissetuleku teenimise võimalusega.

3(6)

Minevikus lühiajaliste või füüsiliselt koormavate tööde tegemine ei tähenda, et E. Raudnõmmel

oleks kohtuotsuse tegemise hetkel või lähitulevikus reaalne võimalus teenida sissetulekut. Tal on

tuvastatud osaline töövõime, tema tervislik seisund piirab füüsilise töö tegemist ja mõistetud reaalne

vangistus välistab igasuguse töötamise vabaduses.

Prokuröri vastus

13. Prokurör A. Koik palub jätta apellatsiooni rahuldamata. Prokurör leiab, et E. Raudnõmmele

mõistetud karistus oli niigi põhjendamatult leebe, kuid lühimenetluse tõttu ei saanud prokuratuur

otsust vaidlustada. Valitsev kohtupraktika ja karistusseadustik ei võimalda isegi teoreetiliselt mõista

karistust kaitsja taotletud viisil.

Süüdistatava seisukoht

14. Süüdistatav leiab, et prokurör ei tunne seadust. Vanglas olles osaleb ta programmides ja

huviringis. Ta tegeleb eneseanalüüsiga. Menetluskulud palub ta jätta riigi kanda ja ajatada. Tal pole

võlgu, kuid sääste ka pole. Vabaduses saab ta töövõimetuspensionit. Ta kahetseb oma tegu ja on

nõus andma vereproove. Tema viga oli see, et ta põgenes alkoholi tarbimisse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. E. Raudnõmme süüditunnistamist ja karistuse pikkust puudutavas osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega asu neid juhinduvalt

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama.

16. Karistuse individualiseerimise osas on maakohtu otsus veatu – E. Raudnõmme tuleb karistada

reaalse vangistusega. Seadus ei võimalda mõista karistust apellatsioonis taotletud viisil. Tartu

Maakohtu 14. aprilli 2025. a määrusega vabastati E. Raudnõmm Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022. a

otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ja talle määrati katseaeg kuni 4.

detsembrini 2025. Seega pani ta süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime katseajal. KarS § 76 lg 8

sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus

vastavalt sama seadustiku § 65 lg-s 2 sätestatule. Selliselt ongi maakohus toiminud. Seadus ei

võimalda enam E. Raudnõmme liitkaristuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

17. Samuti osutab süüdistatava elukäik, et kriminaalhooldusega ei suudetud teda õiguskuulekusele

suunata. Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022. a otsusest kriminaalasjas nr 1-22-1707 nähtub, et ka toona

määrati E. Raudnõmmele kontrollnõuded ja kohustused (kd 1, tl 67–68). Lisaks määrati E.

Raudnõmmele kontrollnõuded Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025. a määrusega tema tingimisi

ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel (kd 1, tl 72–73). Sellele vaatamata pani E. Raudnõmm

toime talle praeguses asjas etteheidetud kuriteod ja seda katseajal. Lisaks rikkus ta mõlema kuriteo

toimepanemisel alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu puudub alus arvata, et kontrollnõuete ja

kohustuste kohaldamine võimaldaks E. Raudnõmme karistuse eesmärke saavutada.

18. Edutuks jääb süüdistatava taotlus jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohus osutas, et

süüdistatav sai vabaduses olles töövõimetuspensioni, samuti teenis ta töötasu erinevatel töödel.

Tema päevasissetuleku suuruseks oli 17,28 eurot. Seega puuduvad alused menetluskulude riigi

kanda jätmiseks.

19. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul rahuldada apellatsioonis esitatud taotlus ja võimaldada

süüdistataval tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, milleks

annab aluse KrMS § 180 lg 3 ls 4.

4(6)

20. Süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud maakohtus menetluskulude tasumist ositi. Seega ei ole

maakohtule etteheidetav tõik, et vaidlustatud otsuses puuduvad selle kohta sisulised põhjendused (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-7-17, p 8).

21. Sellegipoolest osutavad kohtukolleegiumi hinnangul mitmed asjaolud, mis jäid maakohtul

tähelepanuta, menetluskulude ositi tasumise kasuks. E. Raudnõmm sai maakohtu otsuse kohaselt

vabaduses töövõimetuspensionit. Ringkonnakohus märgib, et riikliku pensionikindlustuse seaduse

(RPKS) § 46 lg 1 alusel peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks.

Töövõimetuspension loetakse riiklikuks pensioniks RPKS § 6114 lg 1 järgi. Seetõttu ei ole E.

Raudnõmmel karistuse kandmise ajal sissetulekut töövõimetuspensioni näol ja selle arvel ei saa ta

menetluskulusid tasuda.

22. Apellatsioonist võib järeldada, et E. Raudnõmmel ei ole sääste (tal puudub regulaarne töötasu)

ja tema pereliikmetel puudub võimalus tasuda tema eest kriminaalmenetluse kulusid ühe

osamaksena. Samas ei ole tal võlgu. E. Raudnõmme väitega on kooskõlas Tartu Maakohtu 14. aprilli

2025. a määrusest nähtuv, et tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel puudusid tal tasumata

nõuded ja vabanemisfondis oli 816 eurot (I kd, tl 75). Kolleegiumi hinnangul osutab see

perspektiivile, et E. Raudnõmm temalt väljamõistetavad menetluskulud tasub. Selleks on tõenäosus

suurem siis, kui tal on võimalik neid tasuda ositi. Ka vangistuses on süüdimõistetul võimalik teha

tööd.

23. Menetluskulude ositi tasumise taotluse rahuldamata jätmist ei tingi maakohtu põhjendus, et

reaalset vangistust kandes ei pruugi olla võimalik menetluskulude katteks osamakseid teha. Esmalt

ei osuta maakohtu sõnakasutus sellele, et selline võimalus on välistatud. Teisalt ei ole selline väide

ilma viiteta konkreetsele õigusaktile kontrollitav. (Vastupidise osas vt nt justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 54 p-d 2 ja 3.) Võimalik on seegi, et

süüdistatav volitab maksete tegemiseks kedagi teist.

24. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus rikkus kulude tasumist ajatamata jättes oluliselt

kriminaalmenetlusõigust, mistõttu on vaja esimese astme kohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p

3 ja § 339 lg 2 alusel selles osas tühistada. E. Raudnõmm peab tasuma menetluskulud 1842,36 eurot

ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Iga kuu lõpuks on vaja tasuda 153,53 eurot. Ülejäänud osas

jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

25. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja töömaht on olnud järgmine: suhtluseks kliendiga kulus kaitsjal

9 minutit, maakohtu otsusega tutvumiseks 25 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 116 minutit.

Nende toimingute eest taotleb ta 224,44 eurot. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” (edaspidi kord) § 6 lg 4

kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku

mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 p 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust

advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi

osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaitsja taotluse

osaliselt ja loeb kaitsjale makstava tasu suuruseks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 34,56

eurot.

26. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse osaliselt, jäävad

apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

5(6)

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)