2-25-18657/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-18657

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 190,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela

Kostja M.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi M.F-i

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 9591,06 eurot, sealhulgas

põhinõue 7233,78 eurot, intressi 568,28 eurot, viivis 1748 eurot, haldustasu 6 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Välja mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (7233,78

eurot) tasumata osalt viivisemääraga 21,90% aastas alates 05.11.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu 15 euro

väljamõistmiseks, s.o sissenõudmiskulude nõue.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud M.F-i kanda.

6. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

7. Välja mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1140 eurot,

sealhulgas riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot.

1 (9)

8. Välja mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 1140

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.F-

i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

7233,78 eurot, intressi 568,28 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 1748 eurot ning viivise määraga 21,9% aastas alates

05.11.2025 põhinõudelt 7233,78 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (laenuandja) ja kostja 07.07.2023

väikelaenulepingu nr L532157, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot. Laenu välja

maksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu 160 eurot ja kostja kontole kanti 7840

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.08.2023–

15.07.2028. Kostja on põhiosa katteks tasunud 766,22 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg

7233,78 eurot (8000–766,22). Lepingust tulenevalt on intressimäär 21,9% aastas ja lepingu

krediidi kulukuse määr 25,81% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o

alates 15.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27.09.2024 summas 568,28 eurot.

Viivisenõue perioodi 28.09.2024–04.11.2025 eest on 1748 eurot. Lepingus on viivisemääraks

kokku lepitud 21,9% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu

igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi 15.06.2024–

15.09.2024 eest summas 6 eurot.

Kostjal oli osamaksete võlgnevus alates 11. osamaksest, s.o alates 15.06.2024 kuni 14.

osamakseni, s.o kuni 15.09.2024. Seega oli kostja viivituses nelja üksteisele järgneva

osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 29.08.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 21.09.2024. Kuna kostja ei tasunud

lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

27.09.2024 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale.

2 (9)

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 21.11.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

10.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega seotud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Kostja on

laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 3148 eurot ning igakuisteks kohustusteks 121

eurot. Kontrolli tulemusena tuvastati MTA andmetel kolme kuu keskmine sissetulek 3149

eurot (12 kuu keskmine 1525 eurot) ja pangakonto väljavõttest regulaarne palgalaekumine.

Krediidiandja arvestas regulaarseteks kohustusteks 242,14 eurot kuus ning lisaks lepingust

tulenevaks kohustuseks 223,31 eurot kuus. Kostjale jäi raha reservi 2682,55 eurot (3148–

242,14–223,31). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

19.11.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 19.12.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

5. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 06.07.2023

sõlmitud väikelaenulepingu nr L532157 (dtl 14 jj). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 8000 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti

kinni lepingutasu 160 eurot. Kostja pangakontole kanti üle 7840 eurot (dtl 27). Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus

krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 223,31 eurot, viimane osamakse

3 (9)

223,77 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene

osamakse tuli teha 15.08.2023 ja viimane osamakse 15.07.2028 (dtl 21, 22). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

8. Väikelaenulepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 25,81% aastas. Lepingutasu

oli 160 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 21,9% aastas ning

kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 15). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad

muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli 06.07.2023 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates

01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,16%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 25,86%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu

krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära

ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

9. Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas

võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

10.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

4 (9)

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

5 (9)

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

10.2. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 09.01.2023 kuni 27.06.2023

kohta. Sellest väljavõttest nähtub, et kostja töötasu sissetulek oli 3148 eurot kuus. Kostja

igakuised kohustused olid kuni 260 eurot kuus (lepingu nr L271112 osamakse 121,14 eurot

kuus; Apple.com/Bill: 27,49 eurot kuus; Adobe Systems 17,99 eurot kuus; MEGA Limited

4,99 eurot kuus; Putri Cinta Media ~83–85 eurot kuus). Kostja igakuised majapidamiskulud

olid keskmiselt 850 eurot kuus. Rahvastikuregistrit nähtuvalt oli kostja ülalpidamisel lepingu

sõlmimise ajal üks alaealine laps, kelle osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks

kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise ½ miinimummäär, s.o lepingu sõlmimise ajal ühe

lapse osas 260,33 eurot kuus (s.o kostjale langev osa). Eeltoodut arvestades jäi kostjale

igakuiselt vaba raha 1777,67 eurot. Eeltoodud krediidiandja kogutud andmete pinnalt võis

järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga

nõutavatel tingimustel täitma. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja on tõendanud, et

krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli laenu saamise ajal

krediidivõimeline.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

11. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Lepingu p 12.1. sätestab, et laenuandjal on õigus laenusaaja

makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse

maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu

ennetähtaegset tagastamist (dtl 18).

12. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi võlgnevusse nelja järjestikuse osamaksega järgmiselt:

15.06.2024, 15.07.2024, 15.08.2024 ja 15.09.2024. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale

29.08.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 21.09.2024, hoiatades, et tähtaegselt tasumata jätmise korral öeldakse leping üles

(dtl 28). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja lepingu ühepoolselt üles 27.09.2024 (dtl 29).

6 (9)

Kohus leiab, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses ja lepingus sätestatule.

Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest

tagastamist.

Kostjal on tasumata laenu põhiosa 7233,78 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus

rahuldab hageja nõude põhiosa 7233,78 euro väljamõistmiseks kostjalt.

13. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lõige 2

sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik

määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku

määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Hageja tõi välja, et kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o alates 15.06.2024

kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27.09.2024 summas 568,28 eurot. Lepingust tulenevalt

on intressimäär 21,9% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 568,28

eurot.

Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal

on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi 15.06.2024–15.09.2024 eest summas 6 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu haldustasu 6 eurot.

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Viivisenõue perioodi 28.09.2024–04.11.2025 eest on 1748 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise määraga 21,9% aastas alates 05.11.2025 põhinõudelt 7233,78 eurolt kuni

selle kohase tasumiseni. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 21,9% aastas. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1748 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt

viivisemääraga 21,9% aastas alates 05.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud

50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 1000 euro. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Leping lõppes 27.09.2024. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

24.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 21.11.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 10.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

7 (9)

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega seotud kulud.

Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl 114–125). Seega

on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ja kohus

mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud

suuruses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata sissenõudmiskulude

nõude marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

17.1. Hagilt hinnaga 11 190,26 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

tasumisele riigilõiv 840 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis

menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 840 eurot.

17.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 422,50 eurot (ilma

käibemaksuta, dtl 156). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627/151 p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile

ning hagiavalduse koostamisele, lisade kogumisele ja kohtule esitamisele 2 tundi ning

25.02.2026 määrusega tutvumisele ja täiendava seisukoha koostamisele 0,5 tundi. Kohus

leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades

menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus ca 11 lk). Hagi koostamisele ja hagi

aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt

rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei

olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

17.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

8 (9)

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2,5 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 300 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

lepingulise esindaja kuluna välja mõista 300 eurot.

17.4. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1140 eurot,

sealhulgas riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1262,50 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1140 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 122,50 euro osas.

17.5. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

18. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

9 (9)