2-25-830/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-830

Kohtuasi

W.M-i kaebus kohtutäituri tegevuse peale

täitemenetlustes nr XXX ja nr YYY

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja W.M (isikukood XXX)

Puudutatud isik Rapla kohtutäitur Õnne Pajur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud W.M-i kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Rahuldada osaliselt W.M-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada W.M-ile

riigilõiv summas 240 eurot tema arvelduskontole nr 123456789.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.M (avaldaja, võlgnik) esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse Rapla kohtutäitur

Õnne Pajuri tegevuse peale täiteasjades nr XXX ja nr YYY. Avaldaja täiendas kaebust

18.01.2025 ja 22.01.2025. Avaldaja palus: 1) kontrollida ja hinnata, kas kohtutäituri määratud

tasud ja toimingud on seaduslikud; 2) kohustada kohtutäiturit tagastama ülemäärased tasud ja

hüvitama tekitatud kahju; 3) kohustada kohtutäiturit esitama täpset ja läbipaistvat arvutust

laekumiste ja tasude jaotuse ning menetlustoimingute kohta; 4) määrata kohtutäituri tegevuse

uurimiseks kontroll Justiitsministeeriumi poolt, et hinnata tema ametialase tegevuse vastavust

seadusele; 5) kohustada kohtutäiturit maksma viiviseid maksetega viivitamise ja

ebaproportsionaalsete toimingute tõttu ja 6) peatada kohtutäituri tegevus seniks, kuni vaidlus

on lahendatud. Lisaks palus avaldaja rakendada kohtutäituri suhtes kõiki seaduses ette nähtud

karistusi, sealhulgas sanktsioone ja ametialase tegevuse piiranguid, kui ilmneb pahatahtlik või

ebaseaduslik tegevus. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit vastama avaldaja pöördumistele

ja pakkuma realistlikku maksegraafikut; nõuda kohtutäiturilt õiglasemate tasude ja viiviste

arvestust vastavalt täitemenetluse seadustikule ja kohustada kohtutäiturit esitama selgitused

täitemenetluse senise kulgemise kohta.

1.1. Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud kaks paralleelset täitemenetlust, nendes on

kohtutäituri tasusid dubleeritud ning need ei vasta seaduse nõuetele. Lisatud tasud on

ebaproportsionaalsed võlgniku tegelike maksevõimaluste ja olukorraga. Menetluse alustamise

tasud on määratud mitmekordselt, kuigi seaduse kohaselt võib elatise sissenõudmise tasu

nõuda vaid üks kord. Kohtutäitur on viivitanud rahaliste vahendite ülekandmisega

sissenõudjale ning teinud mitmeid tarbetuid toiminguid, mis on tõstnud avaldaja rahalist

koormust. Avaldaja ei ole saanud kohtutäiturilt vastuseid mitmele küsimusele (maksegraafik,

tasude detailid, viiviste arvestus), hoolimata korduvatest pöördumistest täituri poole.

2. Pärnu Maakohus jättis 17.01.2025 ja 21.01.2025 määrustega avaldaja korduvad taotlused

täitemenetluste peatamiseks rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 31.01.2025 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata ning

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt avaldust menetlusse, kui kohtusse

pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 217 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebus kohtutäiturile. Vastavalt TMS § 218

lg-le 1 saab kohtusse esitada kaebuse kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse peale.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule

kaevata ei saa. Avaldustele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kohtutäituri tasu otsused

täiteasjas nr YYY tehtud 03.02.2023 ning täiteasjas nr XXX on kohtutäituri tasu otsused

tehtud 22.10.2021, 02.02.2023 ja 20.03.2023. Avaldusest ega lisatud dokumentidest ei nähtu,

et avaldaja oleks nende otsuste vaidlustamiseks esitanud kohtutäiturile kaebusi TMS § 217

ettenähtud korras. Seega on avaldaja pöördunud kohtu poole enne kohustuslikku kohtueelset

korda läbimata ning TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1) tuleb

jätta kaebus kohtutäituri tasu otsuseid puudutavas osas menetlusse võtmata.

3.2. Avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole reageerinud tema varasematele pöördumistele ja

taotlustele on vastuolus avaldusele lisatud tõenditega ja ilmselgelt ei vasta tõele. Avaldaja on

16.01.2025 (s.o samal päeval, kui esitas kohtule esimese, hagiavaldusena pealkirjastatud

kaebuse) e-kirjaga saatnud kohtutäituri büroo töötaja e-posti aadressile selgitustaotluse, milles

palus täitemenetlustes nr XXX ja nr YYY: 1) Esitada täpne arvutus, kuidas on määratud

kohtutäituri tasud ja kulud, sealhulgas menetluse alustamise tasu, proportsionaalsed jaotused

ja muud seotud kulud. Selgitada, kas samade nõuete alusel on nõutud tasusid korduvalt. 2)

kohtutäituril kinnitada, kas täitemenetluse algatamine nr YYY on kooskõlas varasema

menetlusega nr XXX, arvestades, et mõlemad menetlused käsitlevad elatise sissenõudmist. 3)

esitada selge ülevaade sissenõutud summade ja arestitud rahaliste vahendite jaotuse kohta

(milline osa on läinud elatise katteks ja milline osa kohtutäituri tasude katteks). Avaldaja

märkis, et ootab kohtutäituri selgitusi 10 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

Vajadusel esitab kohtule kaebuse täitemenetluse seadustiku alusel. Avaldaja esitas kaebuse

kohtutäituri otsuste/tegevuse peale kohtutäiturile vastamiseks määratud tähtaega ära ootamata.

Kohtutäituri büroo on 16.01.2025 kell 18:13 e-kirjaga avaldajale vastanud, andes avaldaja

nõutud selgitused ning e-kirja manuses saatnud avaldaja nõutud dokumendid, sh on saadetud

nii võlgnevuse arvestus mõlemas täitemenetluses kui laekumiste arvestus. Kohtutäituri büroo

töötaja e-kirjast nähtub, et avaldajale on tema soovil varasemalt juba 06.02.2023 edastatud

mõlema nõude kohta sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldused ning sissenõudja täpsed

arvestused, kuidas võlgnevused on tekkinud. Kui avaldajat kohtutäituri selgitused ei veennud,

tulnuks esitada vastuse saamisest 10 päeva jooksul kaebus esmalt kohtutäiturile endale.

3.3. Avaldaja märgib, et tasude ja viiviste arvestamisel on tehtud tõsiseid vigu, mis kahjustab

avaldaja majanduslikku olukorda. Kohtutäitur on 16.01.2025 vastuses avaldajale piisavalt

põhjalikult ja viidetega õigusaktidele selgitanud kohtutäituri tasu määramise korda elatise

sissenõudmise asjades. Kuna avaldaja ei ole ettenähtud korras vaidlustanud kohtutäituri tasu

otsuseid, ei ole tal TMS § 217 lg 6 kohaselt enam võimalik tugineda tasude ebaõigele

arvestamisele, kuna need väited oleks tal olnud võimalik esitada kaebuses.

3.4. Avaldaja 16.01.2025 kohtutäiturile esitatud selgitustaotlust ei saa käsitada kaebusena, sest

see on selgelt pealkirjastatud selgitustaotlusena, kohtutäitur on nõutud selgitused avaldajale

andnud. Ka juhul, kui avaldaja pidas selgitustaotluse all silmas kohtutäiturile kaebuse

esitamist, pöördus avaldaja kohtusse ennatlikult. Kohtutäituril on TMS § 217 lg 3 kohaselt

kaebuse lahendamiseks aega 15 päeva. Kaebuse esitajal ei olnud TMS § 218 lg 1 teisest

lausest tulenevalt õigust pöörduda kohtu poole samaaegselt kaebuse kohtutäiturile endale

esitamisega.

3.5. Osas, milles avaldaja taotleb määrata kohtutäituri tegevuse uurimiseks kontroll

Justiitsministeeriumi poolt, et hinnata tema ametialase tegevuse vastavust seadusele, ei ole

taotluse lahendamine kohtu pädevuses. Kohtutäituri seaduse § 54 lg 1 kohaselt

haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koja ametikogu

juhatus. Võlgnikul ei ole õiguslikku alust nõuda maakohtule esitatud kaebuses

Justiitsministeeriumi kohustamist konkreetse kohtutäituri suhtes järelevalvemenetluse

algatamiseks ja kohtutäituri karistamist. Avaldajat ei ole rahuldanud kohtutäituri selgitused,

kuid avaldaja ei ole kasutanud seaduses ettenähtud võimalusi ega esitanud õigeaegselt

kaebusi. Avaldaja kaebustes esile toodud asjaolude põhjal ei saa järeldada kohtutäituri poolt

ametikohustuste rikkumist, mistõttu kohus Justiitsministeeriumi teavitamist põhjendatuks ega

vajalikuks ei pea. Avaldajal on endal võimalik pöörduda otse Justiitsministeeriumi poole.

3.6. Avaldaja taotlus, kohustada kohtutäiturit maksma viiviseid avaldaja maksetega

viivitamise ja ebaproportsionaalsete toimingute tõttu, on samuti õigusliku aluseta ning selles

osas ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel (kohtutäitur on viivitanud avaldajalt kinnipeetud

summade sissenõudjale edastamisega) avaldaja õiguste rikkumine võimalik, kaebus ei ole

esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, sellise kaebuse võib kohus jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1

ja 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Sellest, kui kohtutäitur viivitab täitemenetluse

raames nõude täitmiseks võlgnikult kinnipeetud summade sissenõudjale ülekandmisega, ei

teki võlgnikule viivise nõudmise õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt saab

võlausaldaja viivist nõuda rahalise kohustuse täitmist rikkunud võlgnikult. Kohtutäituril ei ole

täitemenetluses rahalist kohustust võlgniku ees, mille täitmisega kohtutäitur saaks viivituses

olla. Kui võlgnikul on kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju (näiteks

raha sissenõudjale ülekandmisega viivitamise tõttu nõuab sissenõudja võlgnikult suuremat

viivist), ei ole sellise kahju hüvitamist võimalik nõuda kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebuses.

3.7. Lisaks selgitas kohus, et kui võlgniku arvates on sissenõudja nõude arvestus vale, on

kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221).

Samuti täitemenetluses maksegraafiku koostamiseks peab võlgnik saavutama kokkuleppe

sissenõudjaga (vt TMS § 24 lg 2 p 7, § 1771 lg 1 p 2; § 1773 lg 1 p 3; § 1774 lg 2 p 2; § 1775 lg

1 p 2). Etteheited, et kohtutäitur ei ole saatnud avaldajale mõistlikku maksegraafikut, on

asjakohatud. Kohtutäitur ei vastuta ka võlgnikul kogunenud võlgnevuse ega selle tasumiseks

vahendite mittepiisavuse eest. Kui võlgnikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik nõuet

täitedokumendis (kohtulahendites) määratud ulatuses ja korras täita ning sissenõudjaga

kokkuleppele ei jõua, annab TMS § 45 võlgnikule võimaluse taotleda kohtult täitemenetluse

peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes

ebaõiglane.

3.8. Tuginedes TsMS § 168 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määranud.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas 04.02.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja võtta tema kaebuse menetlusse. Avaldaja palus kohustada

kohtutäiturit esitama viivitamatult vastus tema esitatud kaebusele ja lõpetama menetlused, kui

need on seadusevastased. Hinnata kohtutäituri tegevuse õiguspärasust ja vajadusel algatada

tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Määruskaebuse kohaselt on määrus vastuolus TMS § 218

lg-ga 1, sest kohtutäitur ei ole siiani vastanud avaldaja 6. aprillil 2023 esitatud kaebusele ning

seetõttu oli tal õigus pöörduda otse kohtusse. Täitemenetluse jätkamine on põhjendamatu ja

kahjustab avaldaja õigusi. Täitemenetlused nr XXX ja YYY puudutavad samu nõudeid, kuid

saldod on dokumentide järgi 0. Avaldaja ei pea täitma nõudeid, mis on juba tasutud.

5. 06.03.2025 esitas avaldaja menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab kaebuse

kohtutäituri tegevusetuse ja rikkumiste kohta, kuna täitur ei ole vastanud tema kaebustele

seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ega ole esitanud nõutud dokumente. Samuti taotles

avaldaja kohtuasja menetlemist suulisel istungil. Kaebus esitati kohtutäiturile 06.04.2023 ja

täiendav taotlus esitati 05.02.2025, millele kohtutäitur pidi vastama hiljemalt 06.03.2025, kuid

vastust ei ole laekunud. Avaldaja palus kohustada täiturit esitama täpne ja üksikasjalik

arvestus ning analüüsida, kas nõutud summad ja täitekulud on seaduslikud. Lisaks märkis

avaldaja, et kohtutäitur ei ole selgitanud, kas täidetud on TMS § 43 lg-s 1 sätestatud nõue,

mille kohaselt peab kohtutäitur laekunud raha edastama sissenõudjale 10 tööpäeva jooksul.

Avaldaja palus kohustada täiturit esitama tõendid, et kõik maksed on tehtud seaduses ette

nähtud tähtajaks. Täitur keeldub põhjendamatult vastamast avaldaja kaebustele ja taotlustele,

põhjendades, et need on aegunud. Kui täitur ei ole vastanud varasematele kaebustele, siis

kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud ja avaldaja õiguseid on rikutud.

6. 07.03.2025 esitas avaldaja menetlusdokumendi, milles märkis et esitab kaebuse kohtutäituri

tegevusetuse kohta, kuna kohtutäitur ei ole vastanud tema kaebustele ja taotlustele,

sealhulgas: 06.04.2023, 05.02.2025 ja 2025.a veebruari alguses esitatud täiendavatele

kaebusetele ja selgitustaotlustele. Kaebus, mis esitati kohtutäiturile 05.02.2025 käsitles

täitemenetluste seaduslikkust ja õiguspärasust; täitekulude arvestamise õiguspärasust ja

läbipaistvust, korduva pangakonto arestimise seaduslikkust ning kohtutäitur ei ole sellele

vastanud. 06.03.2025 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale, kuna ta ei ole

vastanud kaebustele ette nähtud tähtaja jooksul ega esitanud nõutud dokumente.

7. Avaldaja täiendas 07.03.2025 määruskaebust ning leidis, et maakohus eksis, kui leidis, et

avaldaja ei ole kohtutäiturile kaebust enne kohtusse pöördumist esitanud. Avaldaja esitas

korduvalt taotlusi ja kaebusi, millele ei ole seni vastatud. Samuti leidis kohus põhjendamatult,

et avaldajal ei ole õigust nõuda täituri tegevuse uurimist. Kui kohtutäituri tegevus kahjustab

menetlusosalise õigusi, on kohus kohustatud seda kontrollima. Avaldaja palus kohustada

kohtutäiturit esitama vastamata jäänud vastused ja täieliku ülevaate täitemenetlustest XXX ja

YYY ja kohustada kohtutäiturit põhjendama, miks ta ei ole vastanud kaebustele seaduses

ettenähtud tähtajaks ning esitama läbipaistvad ja täpsed arvutused tasude ja võlgnevuste

kohta.

8. 26.03.2025 ja 27.03.2025 esitas avaldaja kaebuse täiendused, milles märkis, et 26.03.2025

edastas kohtutäitur avaldajale otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja 12.03.2025 esitatud

kaebused rahuldamata. Avaldaja viitas, et otsuses ei ole antud sisulisi vastuseid tema

põhilistele väidetele, puuduvad tõendid aegumise katkemise kohta ja täitetoimingute loetelu

on esitamata. Samuti on algatatud kaks paralleelset menetlust, tasusid on dubleeritud ja

mittearestitav summa on ebaõigesti määratud. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu, et ta on

esitanud kohtutäiturile korduvalt selgitustaotlusi ja kaebusi (sh 16.01 ja 18.01.2025).

Kohtutäitur vastas 26.03.2025 e-kirjas, et tema hinnangul ei ole enam vajalik täiendavalt

seisukohti esitada, mis on vastuolus TMS § 217 lg-ga 1, mille kohaselt peab täitur kaebuse

läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema. Avaldaja palus tuvastada kohtutäituri tegevuse

õigusvastasuse topelt menetluse, tasude dubleerimise ja laekumiste ebaõige käsitlemise tõttu.

Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit esitama selge ja täielik arvestus kõigi laekumiste ja

tasude kohta, tagastada avaldajale ülemääraselt võetud kohtutäituri tasud ja tunnistada

mittevajalikud tasud kehtetuks ning vajadusel rakendada distsiplinaarmenetlust või esitada

järelepärimine Justiitsministeeriumile kohtutäituri ametialase tegevuse kontrollimiseks.

Menetluse edasine käik

9. Rapla kohtutäitur Õnne Pajur palus jätta 17.03.2025 seisukohas määruskaebuse

rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et avaldaja ei ole esitanud 06.04.2023 kohtutäiturile kaebust

kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile erinevatel aegadel mitmeid

avaldusi ja taotlusi, milledele on reageeritud ja vastatud õigeaegselt. Samuti on edastatud

avaldajale tema poolt soovitud täitemenetlusega seotud dokumente ja talle on selgitatud kõiki

asjaolusid, mis käimasolevaid täitemenetlusi puudutavad. Võlgnik esitas kaebuse

kohtutäiturile 12.03.2025, kaebuse lahendamine toimus 19. märtsil 2025.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2025 määrusega rahuldamata avaldaja 26.03.2025

(täiendatud 27.03.2025) taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluste peatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13. Avaldaja on palunud vaadata määruskaebuse läbi istungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause

järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea praeguses asjas istungi korraldamist vajalikuks ning jätab

vastava taotluse rahuldamata.

14. TsMS § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt keeldub

kohus avaldust menetlusse võtmast, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni

pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast. TMS § 217 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osaline võib esitada

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi

teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217

lg 5 järgi teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib

menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse

10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eeltoodud sätted

näevad ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis annab kohtutäiturile võimaluse

kontrollida tehtud otsuse, toimingu või selle tegemata jätmise õiguspärasust kõigepealt ise

ning parandada võimalikud eksimused.

15. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult keeldunud kaebuse menetlusse

võtmisest kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (TsMS § 371 lg 1 p 3 ning

TMS § 217 lg 1, TMS § 218 lg 1). Maakohtule esitatud kaebusest ja selle täiendustest

nähtuvalt ei ole avaldaja nõus kohtutäituri tasu arvestamisega, millest võib järeldada, et

kaebuse eesmärgiks on eelkõige kohtutäituri tasu arvestamise vaidlustamine. Ringkonnakohus

leiab, et ka kaebuse muud nõuded seonduvad täituri tegevuse vaidlustamisega. Samas ei ole

asjas esile toodud, et avaldaja oleks enne maakohtule kaebuse esitamist pöördunud vastava

kaebusega kohtutäituri poole (TMS § 217 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles,

et avaldaja poolt 16.01.2025 kohtutäiturile selgitustaotlusena esitatud e-kirja (dtl 27) ei ole

põhjendatud käsitleda TMS § 217 lg-s 1 nimetatud kaebusena kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel ning kohtutäituri

16.01.2025 vastust nimetatud e-kirjale (dtl 29-30) ei ole alust käsitleda kaebuse lahendamise

kohta tehtud otsusena, mida saab TMS § 218 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega selles, et olukorras kus avaldaja ei

nõustunud kohtutäituri kirjas esitatud selgitustega, oli tal õigus esitada TMS § 217 järgne

kaebus esmalt kohtutäiturile. Neid asjaolusid arvestades keeldus maakohus põhjendatult

TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu määruse tühistamiseks ei annaks alust ka avaldaja poolt määruskaebuses esitatud

asjaolu, et ta pöördus kaebusega kohtutäituri poole 06.04.2023, kuid kohtutäitur kaebusele ei

vastanud. Maakohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri

tegevust või otsust 06.04.2023 kaebusega seonduvalt. Lisaks ei oleks TMS § 218 lg-st 1

tulenevalt alust pidada sellist kaebust ka tähtaegseks. Riigikohus on selgitanud, et olukorras,

kus täitur ei tee mingil põhjusel kaebuse kohta otsust, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale saanuks

kaebuse esitaja TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi esitada kaebuse maakohtule kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse

pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud

otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p-d 13 ja 14).

16. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohtutäitur on teinud

hilisemalt 26.03.2025 avaldaja 12.03.2025 kaebuse kohta otsuse. Ringkonnakohus on

27.03.2025 määruses avaldajale selgitanud, et nimetatud kohtutäituri otsust saab avaldaja

soovi korral vaidlustada kaebuse esitamisega eraldi menetluses. Samuti ei hinda kolleegium

praeguses menetluses avaldaja poolt esitatud seisukohti ja väiteid, mis sisaldavad etteheiteid

kohtutäituri tegevusele või tegevusetusele pärast maakohtule kaebuse esitamist. Väited, mis

puudutavad seda, et avaldaja on pärast maakohtu määruse tegemist pöördunud täituri poole

erinevate selgitustaotluste ja kaebustega, kuid kohtutäitur ei ole neile vastanud, ei ole ka

määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuivõrd need ei tõenda, et avaldaja on enne

maakohtusse kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

17. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohtus põhjendatult, et avaldaja kaebust ei ole alust

menetleda ka osas, milles avaldaja taotles kohtutäituri tegevuse kontrollimiseks

distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja kohtutäituri vastutusele võtmist. Kohtutäituri seaduse §

54 lg 1 kohaselt haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiits- ja

Digiministeerium ja koja ametikogu juhatus. Kohtutäiturimäärustiku § 65 lg 1 sätestab, et

järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja

järelkontrollina ning isiku avalduse või kaebuse alusel. Maakohtu pädevusse kuulub TMS §

11 lg 1 p 4 ja lg 2 ja TsMS § 475 lg 1 p-st 15 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse läbivaatamine. Ka muus osas ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale,

et maakohus keeldus avaldaja 16.01.2025 (täiendatud 18.01 ja 22.01.2025) kaebuse

menetlusse võtmisest alusetult.

18. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

19. Avaldaja on 27.03.2025 esitatud menetlusdokumendis (dtl 966-968) palunud tühistada

Pärnu Maakohtu 21.01.2025 määruse, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja

18.01.2025 (täiendatud 20.01.2025) taotluse täitemenetluse ajutiseks peatamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et määruse peale, millega jäetakse rahuldamata taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1, TsMS § 4771 lg

4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et

kohtutäituril oleks tekkinud menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

21. 07.03.2025 (täiendatud 25.03.2025) on avaldaja esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks,

milles palus tagastada riigilõivu summas 240 eurot (dtl 794). Avaldaja on palunud riigilõivu

tagastada ka 27.03.2025 menetlusdokumendis (dtl 967). Asja materjalidest ja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku 410 eurot,

sealhulgas 16.01.2025 on avaldaja tasunud maakohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse

avalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot ( dtl 93); 22.01.2025 on avaldaja tasunud riigilõivu 70

eurot; 17.02.2025 on avaldaja tasunud Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määruse peale esitatud

määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot; 27.03.2025 on avaldaja tasunud esialgse õiguskaitse

avalduse eest riigilõivu 70 eurot ja 27.03.2025 on avaldaja tasunud Pärnu Maakohtu

21.01.2025 määruse tühistamiseks riigilõivu 100 eurot.

21.1. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 1

p 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui

menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse

peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 17 järgi (koosmõjus TsMS

§ 477¹ lg 2 teise lausega) kuulub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele riigilõiv

70 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on

asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast, mistõttu kuulub avaldaja määruskaebuselt tasumisele riigilõiv

samas summas, mis kaebuse esitamisel, s.o kahe eraldi täitemenetlusega seonduva

kohtutäituri tegevuse vaidlustamise eest summas 2x15 eurot.

21.2. Ringkonnakohus leiab, et avaldajale ei ole alust tagastada riigilõivu, mis on tasutud

esialgse õiguskaitse taotluste eest, mille Pärnu Maakohus on lahendanud 17.01.2025

määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2025 määrusega. Samuti ei kuulu

tagastamisele Harju Maakohtu 31.01.2025 määruse peale määruskaebuse eest tasumisele

kuulunud riigilõiv summas 30 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastada avaldajale seoses avaldaja kaebuse menetlusse võtmata jätmisega 16.01.2025

tasutud riigilõivust 30 eurot ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel 22.01.2025 enam tasutud

riigilõiv summas 70 eurot. Samuti tuleb avaldajale tagastada Pärnu Maakohtu 31.01.2025

määruse peale määruskaebuse eest enam tasutud riigilõiv summas 40 eurot ning 27.03.2025

tasutud riigilõiv summas 100 eurot, s.o kokku summas 240 eurot. TsMS § 150 lg 4 järgi tuleb

riigilõiv vastavalt avaldaja 25.03.2025 taotlusele (dtl 904) kanda avaldaja kontole nr

123456789.

(allkirjastatud digitaalselt)