2-23-107225/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107225

Tsiviilasi

PiipRent Estonia OÜ hagi FR Ehitus OÜ vastu

võlgnevuse 4495,60 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4495,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PiipRent Estonia OÜ (registrikood 14841163),

lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja FR Ehitus OÜ (registrikood 14395568),

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta PiipRent Estonia OÜ hagi FR Ehitus OÜ vastu võlgnevuse 4495,60 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud PiipRent Estonia OÜ kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. PiipRent Estonia OÜ (hageja) esitas 17.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse FR Ehitus OÜ (kostja) vastu 4966,28 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas 17.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.04.2023 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 4495,60 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Tartu Maakohus keeldus 26.04.2023 määrusega tsiviilasja menetlusse võtmisest ning andis

asja üle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Fixon Grupp OÜ 21.11.2021 tööjõu rendilepingu.

Lepingu p 1.1. kohaselt varustab rendileandja kasutajaettevõtjat vaba ametikoha täitmiseks

tööjõuga lepingus kokku lepitud tingimustel ja lepingu p 1.2. järgi allub rendileandja poolt

kasutajaettevõtjale renditud töötaja (renditöötaja) ajutiselt kasutajaettevõtja juhtimisele ja

kontrollile, kuid renditöötaja tööandjaks jääb rendileandja. Renditöötaja tööd korraldab

kasutajaettevõtja, kuid olukorras, kus kasutajaettevõtja ja rendileandja poolt renditöötajale

antud korraldused on omavahel vastuolus, peab renditöötaja lähtuma enda tööandja ehk

rendileandja korraldustest. 12.01.2022 leppisid hageja ja kostja suuliselt kokku, et kostja

astub senise võlgniku Fixon Grupp OÜ asemele ja alates 08.01.2022 tuleb kõik arved esitada

mitte Fixon Grupp OÜ-le vaid kostjale. Selleks olid hagejale kostja poolt edastatud kostja

andmed (12.01.2022 kell 12.10).

Pärast kohustuste ülevõtmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1 tähenduses, kostja käitus

kooskõlas hageja ja Fixon Grupp OÜ sõlmitud tööjõu rendilepinguga. Kõik kohustused olid

nõuetekohaselt täidetud. Näiteks hageja poolt kostjale esitatud arved nr 21-187, nr 21-197, nr

21-210, nr 21-245 olid nõuetekohaselt tasutud. Arvetel oli arve saajaks märgitud kostja, mitte

Fixon Grupp OÜ. Enne lepingu ülevõtmist oli arve saajaks märgitud Fixon Grupp OÜ. Alates

12.01.2022 kuni 01.05.2022 kujunes välja järgmine praktika: hageja ja Fixon Grupp OÜ vahel

sõlmitud tööjõu rendilepingu p 5.2. alusel ja p-s 6.1. sätestatud arvestuse alusel esitas hageja

kostjale (mitte Fixon Grupp OÜ-le) arve osutatud teenuste eest ja kostja tasus hageja ja Fixon

Grupp OÜ vahel sõlmitud tööjõu rendilepingu alusel esitatud arve. Kokkulepe lepingu

ülevõtmise osas toimus. Hageja esitas kostjale arve nr 21-287 summas 1367,20 eurot ja arve

nr 21-254 summas 3128,40 eurot. Kostja on jätnud hagejale nimetatud arved kokku summas

4495,60 eurot tasumata.

4. Hageja selgitab, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud kokkulepe lepingu ülevõtmise kohta,

mitte konkreetse kohustuse ülevõtmiseks. Lepingu ülevõtmisel muutus lepingu osaline ehk

siis astus kostja täielikult Fixon Grupp OÜ asemele. Lepingu ülevõtmine toimus vastavalt

suuliselt sõlmitud kokkuleppele.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

6. Kostja ei nõustu, et selline kokkulepe poolte vahel sõlmiti. Hageja ei ole andnud

asjakohaseid selgitusi selle kohta, kuidas oleks hageja ja kostja vahel sellise kokkuleppe

sõlmimine isegi teoreetiliselt võimalik, rääkimata sellise kokkuleppe sõlmimise tõendamisest.

Kostja ei ole Fixon Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingut üle võtnud. Hageja on tuginenud

kohustuste ülevõtmisele VÕS § 175 lg 1 alusel. Kohustuse ülevõtmise all mõistetakse üksiku

võlaõigusliku kohustuse ülevõtmist ehk kohustatud isiku vahetust, mille käigus toimub

kohustuse üleandmine seniselt võlgnikult uuele võlgnikule. Nagu nõude loovutamine on

kohustuse ülevõtmine käsutustehing, mille tulemusena vahetub võlasuhte pool. Käsutuse

objektiks on sel puhul konkreetne teatava võlasuhte raames eksisteeriv kohustus.

Hageja on viidanud konkreetsete kohustuste ülevõtmise regulatsioonile. Kostja nõustub

hageja väidetest üksnes sellega, et on Fixon Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingulistest kohustustest

Fixon Grupp OÜ eest vaid konkreetsed kohustused tasunud. Eeltoodu ei tähenda seda, et

kostja oleks Fixon Grupp OÜ-lt konkreetsed kohustused üle võtnud. Fakt, et kostja on Fixon

Grupp OÜ eest mõne lepingulise kohustuse tasunud, tähendab, et kostja ja kolmanda isiku

vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kolmas isik tasub hagejale osutatud teenuse arved.

Eeltoodu ei tähenda seda, et Fixon Grupp OÜ ei oleks kohustatud need kulud hiljem kostjale

hüvitama. Fixon Grupp OÜ-l tekkis pärast kostja poolt arvete tasumist kostja ees kulude

hüvitamise kohustus käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ja

Fixon Grupp OÜ vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub teatud kohustused Fixon

Grupp OÜ eest hagejaga sõlmitud lepingu raames osutatud teenuste eest. See aga kinnitab

üksnes asjaolu, et kostja ja Fixon Grupp OÜ vahel tekkis uus võlasuhe, mitte seda, et kostja

Fixon Grupp OÜ lepingulised kohustused või koguni lepingu endale üle võttis. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit asjaolu kohta, et kostja oleks Fixon Grupp OÜ lepingulised

kohustused üle võtnud. Hageja vastav väide on paljasõnaline. Poolte vahel oleks vastav

kokkulepe pidanud toimuma lepingu vormis, nagu sätestab VÕS § 175 lg 1. Kohustuste

ülevõtmise lepingut poolte vahel ei eksisteeri.

Arvestades, et Fixon Grupp OÜ ja hageja vahel sõlmitud leping on sõlmitud kirjalikus

vormis, peaks hageja väidetud kokkulepe selle olemasolu korral järgima sama vormi. VÕS §

11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka

kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete

loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Samuti ei eksisteerinud kohustuste ülevõtmise kokkulepet kostja ja Fixon Grupp OÜ vahel

(VÕS § 175 lg 2). Sellise kokkuleppe olemasolule ei saaks hageja ka paljasõnaliselt tugineda,

sest lepinguliste kohustuste ülevõtmine oleks antud juhul Fixon Grupp OÜ ja kostja vaheline

kohustustehing, mitte hageja ja kostja vaheline kokkulepe.

Kostja on täitnud hageja kohustusi, mitte need üle võtnud. Hageja väited hageja ja Fixon

Grupp OÜ vahelisest lepingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta on meelevaldsed.

Olukorras, kus kostja on Fixon Grupp OÜ asemel Fixon Grupp OÜ-le kuuluvat kohustust

täitnud, ei saa hageja VÕS § 78 lg 1 alusel võlausaldajana nõuda ülejäänud lepinguliste

kohustuste täitmist kostjalt. Asjaolu, et mingid arved adresseeriti otse kostja nimele, ei kinnita

ega tõenda lepingu või lepinguliste kohustuste ülevõtmist.

Lepingu ülevõtmiseks on vajalik senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku

vaheline leping ning teise lepingupoole nõusolek. Sellist kokkulepet pole Fixon Grupp OÜ ja

kostja vahel sõlmitud. Hageja ei saa tõendada kokkuleppe olemasolu suuliste ütlustega,

kuivõrd hageja ei oleks sellise kokkuleppe osapool. Sarnaselt konkreetsete kohustuste

ülevõtmisega, kehtib sama vormi järgimise kohustuse põhimõte ka lepingu ülevõtmise puhul.

Fixon Grupp OÜ ja hageja vahel sõlmitud leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Seetõttu

peaks VÕS § 11 lg 3 kohaselt ka hageja väidetud kokkulepe lepingu ülevõtmisest selle

olemasolu korral järgima kirjalikku vormi, nagu ülevõetav leping.

Hageja ja kostja vahel puudub mistahes kehtiv võlasuhe, rääkimata haginõude aluseks olevate

arvete tasumise kohustusest. Hagi on esitatud vale kostja vastu.

7. Lepingu ülevõtmise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega

isegi mitte konkreetset väidet selle kohta, et Fixon Grupp OÜ oleks kunagi avaldanud tahet

leping tervikuna kostjale üle anda. Samuti puuduvad tõendid kostja poolsest tahteavaldusest.

Sellises tahteavalduses peab olema selgelt väljendatud konkreetne tahe leping kõigi sellest

tulenevate õiguste ja kohustustega – kaasa arvatud tundmatute või potentsiaalsete

kohustustega – tervikuna üle võtta. Kestvuslepingu terviklik ülevõtmine on oluline ja

kaugeleulatuv tehing, mille eeldamine pelgalt suuliste vestluste (mille toimumistki kostja

eitab) põhjal on põhjendamatu ja vastuolus seaduse ning lepingu endaga. Lepingu p 9.5.

sätestab selgelt: „kui pooled ei lepi kokku teisiti, ei saa pool teise poole kirjaliku nõusolekuta

lepingust ja sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi loovutada ega üle anda kolmandale isikule“.

See on imperatiivne lepingutingimus, mille hageja ise on Fixon Grupp OÜ-ga kokku

leppinud. Seega hageja väide, et temaga lepiti suuliselt kokku lepingu ülevõtmises (jättes

kõrvale nii Fixon Grupp OÜ tahteavalduse kui ka kirjaliku vormi nõude), on otseses vastuolus

tema enda poolt sõlmitud lepingu tingimusega ja näitab hageja enda tegevuse vastuolulisust,

mis on mh vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

mõttes. Pool ei saa tugineda teisele poolele kahjulikult asjaolule, mille ta ise on

lepingutingimust rikkudes esile kutsunud (või vähemalt selle esile kutsumist väitnud).

Lisaks lepingus sätestatud kirjaliku nõusoleku nõudele, tuleneb VÕS § 11 lg-st 3, et kui

leping on sõlmitud teatud vormis, tuleb samas vormis sõlmida ka kokkulepped lepingust

tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta. Arvestades, et leping oli koostatud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, kehtib sama nõue ka selle lepingu terviklikule

ülevõtmisele. Antud juhul tugevdab lepingu p 9.5. seda, nõudes kirjalikku nõusolekut. Suuline

kokkulepe oleks seega tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel, kuna seaduses (VÕS § 11 lg 3) ja

lepingus (otse läbi p 9.5) sätestatud vorminõuet on rikutud.

Hageja väited väidetava suulise kokkuleppe kohta on jätkuvalt abstraktsed ja ei määratle

lepingu ülevõtmise kokkuleppe olulisi tingimusi. Hageja ei ole selgitanud, kes konkreetselt

kostja nimel, millal, millistel asjaoludel ja millises täpses sisus sellise väidetava kokkuleppe

sõlmis. Hageja tõendamata, paljasõnaliste väidete järgi pole seega selge, kas ja millisel kujul

hageja arvates pooled (sh Fixon Grupp OÜ, kelle osalust ülevõtmisel hageja isegi ei väida)

jõudsid kokkuleppele kõigis lepingu ülevõtmise olulistes tingimustes VÕS § 9 mõttes. Üldine

viide kuupäevale 08.01.2022 ei ole piisav sellise ulatusliku tehingu kehtivaks lugemiseks. Ka

VÕS § 14 lg 1 kohaselt peab lepingu sõlmimiseks tehtud pakkumusele järgnema nõustumus.

Hageja ei ole esitanud tõendeid ei Fixon Grupp OÜ poolt kostjale tehtud pakkumuse kohta

ega kostja poolt antud selge nõustumuse kohta.

Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud isegi mitte prima facie tõendeid, mis annaksid alust

uskuda sellise ebatavalise ja vorminõudeid eirava suulise kokkuleppe toimumist. Hageja

väited on paljasõnalised oletused. Äritegevuses juriidiliste isikute vahel eeldatakse oluliste

tehingute, nagu seda on kohustusi tekitavate lepingute terviklik ülevõtmine, fikseerimist

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda just selleks, et vältida hilisemaid

arusaamatusi ja vaidlusi. Hageja väide suulisest kokkuleppest on vastuolus tavapärase

äripraktikaga ja legitiimse ootusega, et äriühing käitub ärisuhetes hoolsalt ja läbipaistvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1

kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

10. Hageja on esitanud nõude tööjõu rendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja

nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud

täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

11. Pooled vaidlevad praegusel juhul selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse

tasumist. Hageja nõue tuleneb hageja ja Fixon Grupp OÜ vahel 21.11.2021 sõlmitud

(allkirjastatud Fixon Grupp OÜ seadusliku esindaja R. F. poolt 29.11.2021) tööjõu

rendilepingust (vt dtl 70-75). Hageja väidete kohaselt leppisid hageja ja kostja 12.01.2022

suuliselt kokku, et kostja astub senise võlgniku Fixton Grupp OÜ asemele ja alates

08.01.2022 tuleb kõik arved esitada kostjale, mitte Fixton Grupp OÜ-le. Hageja tugineb

nõude esitamisel VÕS § 175 lg-le 1 (kohustuste ülevõtmisele) ning hilisemas

menetlusdokumendis täpsustab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe lepingu

ülevõtmise kohta (VÕS § 179), mitte üksikute kohustuste ülevõtmise kohta. Kostja väidab, et

ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid on Fixton Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingulistest

kohustustest viimase eest tasunud vaid konkreetsed kohustused, st et kostja ja Fixton Grupp

OÜ vahel tekkis uus võlasuhe.

12. Poolte vahel ei ole seega vaidlust, et kohustuste ülevõtmist (VÕS § 175 lg 1 tähenduses)

ei ole toimunud vaid vaidluse all on lepingu kui terviku ülevõtmine (VÕS § 179). Üldise

tõendamiskoormise reegli sätestab TsMS § 230 lg 1 esimene lause, mille kohaselt peab pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. Milline oli

lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama pool, kes sellele tugineb. VÕS § 179 lg 1

kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad

õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et lepingu ülevõtmine on tehing, mille tulemusena senine

lepingupool asendatakse uuega, mitte tehing, millega kantakse ühelt isikult teisele üle üksnes

lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu ülevõtmise eelduseks on see, et selleks on

vajalik senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vaheline leping ning teise

lepingupoole nõusolek. Lepingu ülevõtmine võib toimuda ka seniste lepingupoolte ning ühe

lepingupoole positsiooni üle võtta sooviva isiku vahelise kolmepoolse lepinguga (vt

Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt.

Tallinn 2016, lk 874-875). Eelviidatud asjaolude kohta ei ole aga menetluses tõendeid

esitatud.

13. Hageja peab kirjalikuks kokkuleppeks kostja poolt 12.01.2022 hagejale saadetud sõnumit

järgneva sisuga: „FR Ehitus Oü reg nr 14395568 KMR EE102452666“ (vt dtl 76). Kohtu

hinnangul nimetatud sõnum kostja andmetega lepingu ülevõtmist ei tõenda, vastavad

tahteavaldused puuduvad. Kõnesoleva 12.01.2022 sõnumi osas on hageja seaduslik esindaja

11.03.2026 toimunud kohtuistungil selgitanud, et Fixon Grupp OÜ (seaduslik) esindaja R. F.

helistas talle ja küsis kas hageja võib arved teha ümber teisele firmale, kuna maksuamet on

Fixon Grupp OÜ kontod arestinud. Hageja tuli Fixon Grupp OÜ-le vastu. Veel selgitas hageja

seaduslik esindaja, et nad tegelikult ei rääkinud lepingust ning tema on suhelnud ainult R.

F.ga, kes on kostja juhatuse liikme elukaaslane ja laste isa. Otseselt kostja juhatuse liikmega

(K. K.) ei ole hageja seaduslik esindaja sellel teemal kordagi suhelnud (vt dtl 160-161).

Nõude esitamist just kostja vastu (mitte Fixon Grupp OÜ vastu) põhjendas hageja seaduslik

esindaja sellega, et kuna Fixon Grupp OÜ-l on tänaseni maksuvõlg, siis miks nad küsivad

sealt, kust nagunii midagi saada ei ole (vt dtl 161). Kohus leiab, et isegi hageja selgitustest ei

nähtu, et kostja oleks VÕS § 179 lg 1 alusel kuidagi õigused ja kohustused saanud üle võtta.

14. Lisaks märgib kohus, et seadus ei anna otsest vastust küsimusele, kas lepingu ülevõtmise

kokkulepe on vormivaba või tuleb seejuures järgida VÕS § 11 lg-s 3 sätestatud vorminõuet.

Kuigi VÕS § 11 lg 3 sätestab vorminõude üksnes lepingust tulenevate nõuete loovutamise või

kohustuste ülevõtmise puhuks, tuleks vastavat reeglit analoogia alusel kohaldada ka lepingu

ülevõtmisele, mille käigus toimub muu hulgas kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

üleminek (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 179

komm. 4.1.2.). Lisaks on hageja ja Fixton Grupp OÜ lepingu p-s 9.5. kokku leppinud, et kui

pooled ei lepi kokku teisiti, ei saa pool teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingust ja sellest

tulenevaid õigusi ja kohustusi loovutada ega üle anda kolmandale isikule. Kohus on

15.05.2025 määruses selgitanud pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist ning

andnud võimaluse mh hagejal oma väiteid lepingu ülevõtmise kohta tõendada. Hageja kohtule

vastavaid kirjalikke tõendeid vaidlusaluse asjaolu kohta esitanud ei ole vaid on kinnitanud, et

kirjalikud tõendid puuduvad.

15. Olukorras, kus kostja on Fixon Grupp OÜ asemel viimasele kuuluvat kohustust täitnud, ei

saa hageja VÕS § 78 lg 1 alusel võlausaldajana nõuda ülejäänud lepinguliste kohustuste

täitmist kostjalt. Asjaolu, et mingid arved adresseeriti otse kostja nimele, ei kinnita ega tõenda

lepingu või lepinguliste kohustuste ülevõtmist.

16. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.

18. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

19. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)