1-25-5784/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-5784

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5784

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Janika Kallin ja Inna

Ombler

Kriminaalasi

Mihhail Jeminski süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsus üldmentluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Mihhail Jeminski,

isikukood 37604010269, määratlemata kodakondsusega,

emakeel vene keel, XXX, elukoht XXX, XXX, kehtivad

karistused puuduvad

Kaitsja

Advokaat Merike Allikmäe

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a kohtuotsus jätta muutmata ning esitatud

apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata AB-le Küünemäe ja Partnerid (reg. number 12509536) seoses advokaat

Merike Allikmäe poolt Mihhail Jeminskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamisega makstavaks tasuks 125,24 eurot (sada kakskümmend viis eurot ja

kakskümmend neli senti).

3. Välja mõista Mihhail Jeminskilt Eesti Vabariigi kasuks 125,24 eurot (sada

kakskümmend viis eurot ja kakskümmend neli senti) määratud kaitsjale makstud tasu

katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank

AS-is (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik

viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle

eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse

jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihhail Jeminski on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 5. märtsil 2025 kella 10.55

ajal Tallinnas Raadiku 9 maja vastas asuva Raadiku bussipeatuse juures lõi kannatanut R.Q-d kaks

korda parema ja ühe korra vasaku rusikaga pähe ja ülakehasse, mille järel hakkas kannatanu

sõiduteele ära jooksma. Mihhail Jeminski järgnes kannatanule, lõi teda ühe korra rusikaga pähe,

tõmbas teda riietest ja lõi ühe korra jalaga alakehasse. Kannatanu jätkas Mihhail Jeminski eest

ärajooksmist kõnniteele, kus Mihhail Jeminski tõmbas kannatanu kõhuli maha ja lõi teda ühe korra

jalaga ülakehasse. Oma tegevusega tekitas Mihhail Jeminski kannatanule valu ja

tervisekahjustustena vasaku kõrva taga punetuse, parema käe peopesa kriimustused ja marrastused

ning parema põlve kriimustuse. Seega pani Mihhail Jeminski toime karistusseadustiku (KarS) § 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise

väärkohtlemise.

2. Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsusega üldmenetluses tunnistati Mihhail Jeminski süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 4101

eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata,

kui Mihhail Jeminski ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1

alusel arvestati määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk 4. veebruarist

2026. Mõisteti Mihhail Jeminskilt välja riigieelarve tuludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt

menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 717,96 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9

ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Mihhail

Jeminskil tasuda menetluskulud kokku 2046,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest selliselt, et iga kuu tuleb tasuda vähemalt 170,58 eurot.

SÜÜDISTATAVA JA TEMA KAITSJA APELLATSIOONID

3. Apellatsiooni Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsusele esitas süüdistatav, kes palub Tallinna

ringkonnakohtul maakohtu süüdimõistev kohtuotsus tühistada ja mõista Mihhail Jeminski KarS §

121 lg 1 järgi õigeks. Apellatsioonitähtaja jooksul esitatud kaebuses ning selle täiendustes palub

süüdistatav kokkuvõtvalt jätta tõendikogumist välja kriminaalasjas uuritud videosalvestuse, millel

nähtub tundmatu mehe rünnak kannatanule, kuna selle põhjal ei ole võimalik ründaja isikut

tuvastada. Apellant märgib, et salvestuselt ei ole aru saada, mis oli konflikti kontekst,

videosalvestuse kvaliteet on halb, videol ei ole heli. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mis

toetaksid kannatanu versiooni toimunust. Apellant ei nõustu temalt menetluskulude

väljamõistmisega, kuna tema süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud.

4. Süüdistatava kaitsja on esitanud apellatsiooni, milles leitakse, et maakohus on tõendeid hinnanud

vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata

kahtlused Mihhail Jeminski kahjuks. Kriminaalasjas olev süütegu on Mihhail Jeminskile

inkrimineeritud 05.03.2025, kui ta töötas X OÜ-s ja süüdistatava sõnul oli ta 05.03.2025 tööl. Tema

pole seadust rikkunud, teda on alusetult süüdi mõistetud. Seoses sellega palub kaitsja maakohtu

süüdimõistev kohtuotsus tühistada ning mõista Mihhail Jeminski talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises õigeks.

2(7)

4.1. Maakohus märkis, et kuigi pelgalt videosalvestise põhjal pole võimalik Mihhail Jeminskit

seostada talle etteheidetava kuriteoga, on R.Q-ni kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ära

tundnud Mihhail Jeminski, kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas, kusjuures R.Q selgitused,

milliste tunnuste põhjal ta tunneb Mihhail Jeminskis ära teda rünnanud isiku on nii kohtueelse kui

kohtumenetluse käigus jäänud läbivalt samaks.

4.2. Süüdistatava kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, kuna süüdistatav arvates videosalvestis

on lubamatu tõend ning tuleb jätta tõendite hulgast välja, sest salvestusel puudub heli ning pole

nähtav ründaja nägu. M. Jeminski on 12.12.2025 kohtult taotlenud, et videosalvestus loetaks

lubamatuks tõendiks selle halva kvaliteedi tõttu ning otsust tehes tuleb see jätta arvestamata. Ta ei

tunne end ära videosalvestiselt ja sellel näha olnud noormees sarnanes tuhandete teiste tänavatel

liikuvate inimestega, kes kannavad sarnaseid tumedaid riideid. Näha on ainult raskesti eristatavad

siluetid. Ta leiab, et videosalvestiselt nähtuva mehe isikut ei ole menetluse käigus tegelikkuses

tuvastatud. Samuti pole näha, kas kannatanul ja süüdistataval olid prillid ees või mitte. Asitõendiks

ei ole purunenud prille tunnistatud, kuigi kannatanu sõnul olid järel katkised klaasid ning ta on

öelnud, et tema prillid olid katki sõidetud. Seega ei saa kindlalt järeldada, et prillide purunemine on

kaasnenud antud kuriteo sündmusega 05.03.2025.

4.3. Mihhail Jeminski töötas talle inkrimineeritud teo toimepanemise ajal, s.o. alates 02.05.2024

kuni 01.10.2025 X OÜ-s kojamehena, kusjuures tööülesannete täitmisel pidi ta kandma tööandja

vormi. Videosalvestiselt on märgata üksnes tumedates riietes meesterahvad, kuid X OÜ töörõivaid

ründaja seljas näha ei ole. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et 05. märts 2025 oli kolmapäev ehk

tööpäev, puudub mis tahes põhjus, miks Mihhail Jeminski oleks pidanud olema kuskil bussipeatuses

ja mitte oma tööobjektil tööl.

4.4. Ka muud tõendid ei viita sellele, et Mihhail Jeminski oleks pannud toime talle etteheidetava

teo. Kuigi R.Q tundis äratundmiseks esitamise protokolli järgi fotol 1 ära Mihhail Jeminski kui

ründaja, on oluline, et ta ei kandnud rünnaku ajal prille. Samuti tekkis tal teatud pinge ja ärevus,

mistõttu ta võis vääralt jõuda järeldusele, et ta tundis vanuse, ümara näo ja silmade järgi ära mehe,

kes teda peksis. Sündmus leidis aset kell 10:55, kannatanu teatab prillide purunemisest kell

13:20:25.

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on täidetud KarS § 121

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

4.5. Maakohus leidis, et R.Q ütlused on usaldusväärsed, kuid mõistes M. Jeminskile karistuse ei ole

arvestanud, et antud kriminaalasjas ei ole ühtegi meditsiini dokumenti, mis kinnitaksid vigastuste

olemasolu. Kannatanu on öelnud ründaja vanuseks 35-40 aastat, kuid M. Jeminski saab aprillis 50

aastaseks. Samas on kannatanu äratundmiseks esitamisel kõige esimesena kinnitanud, et ta tunneb

isiku ära vanuse järgi, kuid M. Jeminski vanus ei vasta kannatanu poolt öeldud 35-40 aasta

vanusele. Kannatanu sõnul oli ründajal tumesinine seljakott, mida salvestisel ei olnud võimalik

eristada. Samuti erineb salvestisel oleva ründaja kehaehitus M. Jeminski kehaehitusest. M. Jeminski

on lühem ja jässakas, kuid salvestisel olev ründaja näib noorem, on pigem sale ja pikka kasvu.

Tänaseks on sündmusest möödunud pea aasta ja selle lühikese ajaga ei ole võimalik, et

süüdistataval tema vanus ja kõik muud välised tunnused on jõudnud muutuda.

Kannatanu ütles kohtus, et ta ei mäleta kui palju teda löödi, aga et löödi rusikaga rangluu piirkonda

ja vasaku kõrva piirkonda ja 4-5 korda jalaga keha piirkonda, samas, kui M.Jeminskit süüdistatakse

4 korda rusikaga löömises ja 2 korda jalaga löömises. Isiku läbivaatuse protokollis koos

fototabelitega on küll fikseeritud punetus, kriimustused ja marrastused, kuid nende põhjal ei saa

tõsikindlalt järeldada, et otsuse p 13 viidatud tõendid on kooskõlalised ja täpsustavad teineteist.

3(7)

Kannatanu R.Q-l fototabelil nähtavad punetus, kriimustused ja marrastused võisid olla saadud tema

end kukkumistest mingil muul ajal ja kohas. R.Q ütlusi selle kohta, et teda lõi M.Jeminski, ei

kinnita ükski tõend.

R.Q-le kehavigastuse tekitamine M.Jeminski poolt ei ole tõendatud. Vastupidi kohtu järeldustele

selles, et süüdistatav ründas R.Q-d, on võimalik, et vigastused võisid olla saadud vägivallateost

isiku poolt, keda antud menetlusele ei ole allutatud. R.Q sõnul ta ilma prillideta ei näe ning on

võimalik, et ta on 05.03.2025 toimunud sündmusest valesti aru saanud.

4.6. Mihhail Jeminskil pole kehtivaid karistusi. Teda on varem karistatud Tallinna Linnakohtu 29.

septembri 1995 otsusega kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtliku huligaansuse) järgi 6-kuulise

vangistusega, mis jäeti 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 10.

oktoobril 1996. Pea 30 aastat on ta elanud seadusekuulekat elu. Seega, kui kohus oleks arvestanud

õigesti M. Jeminski isikulisi parameetreid ja kuriteo asjaolusid, siis on võimalik, et selle tulemusel

oleks ta õigeks mõistetud.

PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS

5. Oma apellatsioonivastuses prokuratuur leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole.

Prokuröri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele

kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et Mihhail Jeminski pani toime temale

etteheidetava kuriteo.

Prokurör on seisukohal, et apellatsioonides esitatud väited ei kummuta Harju Maakohtu otsuses

esitatud põhjendusi, kohtus uuritud tõendite analüüsi ning selle tulemusena kujundatud järeldusi.

Samuti prokurör leiab, et Harju Maakohus ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud

materiaal- ega kriminaalmenetlusõigust. Asjaolu, et Mihhail Jeminski oma süüd ei tunnista, ei tingi

automaatselt kõrvaldamata kahtluse teket. Kuigi Mihhail Jeminski on väitnud, et ta oli 05.03.2025

ehk siis süüdistuses nimetatud ajal tööl ning ei saanud seetõttu sündmuskohal viibida, pole ta selle

kohta esitanud ühtegi tõendit. Prokurör nõustub täielikult Harju Maakohtu otsuses nimetatuga

kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas ning sellega, et tema ütlused riimuvad teiste kohtus uuritud

tõenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava ja tema kaitsja

apellatsioonides toodud väidete ja põhjendustega ning prokuratuuri apellatsioonivastusega, leiab, et

apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Mihhail

Jeminski KarS § 121 lg 1 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud.

7. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonide põhiargumendiks ja taotluseks on jätta

tõendikogumist välja korteriühistu Raadiku 9 turvakaamera videosalvestis ning selle asitõendina

vormistatud vaatlusprotokoll (Kd II lk 1-11), millel nähtub, kuidas kapuutsiga mustasid riideid

kandev meesterahvas ründab teist meest, lööb teda korduvalt parema käega pähe ja sellele järgnevat

süüdistuses toodud süüdistatava poolset vägivalda kannatanu suhtes. Sellise taotluse põhjenduseks

tuuakse välja, et videosalvestiselt ei ole võimalik M. Jeminskit kui ründajat ära tunda.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlus ja selle põhjendused on ainetud, kuna tegemist on

lubatava ja asjassepuutuva tõendiga. Eelkõige kinnitab see tõend kannatanu R.Q ütluste

paikapidavust ja usaldusväärsust selles, et teda on tõesti süüdistuses toodud asjaoludel rünnanud

kapuutsiga tumedaid riideid kandev meesterahvas. Nimetatud videosalvestisega ei olegi maakohus

süüdistatava isikut tuvastanud. Mihhail Jeminski, kui kannatanut rünnanud isik, oli tuvastatud aga

nii kannatanu ütlustega kui ka äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et kannatanu

4(7)

R.Q on ära tundnud Mihhail Jeminski kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas. Selgitusena on R.Q

avaldanud, et tunneb fotol nr 1 oleva isiku ehk Mihhail Jeminski ära tema vanuse, ümara näo ja

peenemate silmade järgi (Kd II lk 17-18). Alusetu on kaitsja väide, et kannatanu on öelnud ründaja

vanuseks 35 - 40 aastat, kuid M. Jeminski saab aprillis 50 aastaseks. Kohtukolleegium märgib, et

kriminaalasjas ei ole ühtegi menetlusdokumenti, kus kannatanu oleks ründaja vanuseks menetlejale

pakkunud 35 - 40 aastat. Samas tuleb märkida, et küpses keskeas isikute puhul on vanuse

pakkumine niivõrd subjektiivne hinnang, mis ca 10 aastase objektiivse eksimise puhul, on loogiline

ja aktsepteeritav laiendmääramatus. Küll on aga kannatanu läbivalt juba alates rünnakule vahetult

järgnenud telefonikõnest Häirekeskusele (Kd II lk 22-26) nimetanud teda rünnanud isikuks temale

varasemalt koera kohta märkuse teinud koristusfirma töötajat. Väärib märkimist, et see

inimene/süüdistatav on olnud kannatanule absoluutselt võõras, kuid äratundmiseks esitamisel tundis

kannatanu kindlameelselt ära Mihhail Jeminski, kui mehe, kes teda 5. märtsil 2025 ründas ning on

varasemalt teinud märkuse lahtiselt jooksva koera kohta.

8. Mõlema apellandi kaebustes leitakse, et tõendina oleval videosalvestisel jäädvustatud ründaja on

M. Jeminskist erineva kehaehitusega, samas väidetakse, et videosalvestisest ei ole võimalik

tuvastada, et ründajal oleks seljakott ega ümmargused prillid, nagu seda väidab kannatanu.

Kohtukolleegium selliste argumentidega ei nõustu ning märgib, et kriminaalasja suulise arutamise

käigus uuritud tõendite esmase hindamise kohustus lasub esimese astme kohtul. Vältimaks vahetu

ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist

muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt

maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Lisaks

omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus ära näitama ka esimese astme kohtu poolt

tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab

ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-

17-03, p 10, nr 3-1-1-48-11, p 12). Kuigi maakohus on oma otsuses asunud seisukohale, et pelgalt

videosalvestise põhjal pole võimalik Mihhail Jeminskit seostada talle etteheidetava kuriteoga, ei ole

maakohus kordagi kahelnud, kas süüdistatavana kohtus esinenud M. Jeminski ja videosalvestisel

jäädvustanud ründaja võivad olla erinevad isikud, kuna neil võib olla erinev vanus, kasv või

kehaehitus. Maakohtus toimunud kohtuvaidlustes avaldas kaitsja, et tema nägi videosalvestiselt

ründajana nooremapoolset inimest, apellatsioonis avaldas kaitsja lisaks, et ründajal ei olnud

võimalik videosalvestisel eristada seljakotti, millest rääkis oma ütlustes kannatanu.

Kohtukolleegium tutvus videosalvestisega ning apellantide seisukohtadega ei nõustu. Uuritud

videosalvestiselt ei ole kuidagi võimalik tuvastada konflikti osapoolte vanust. Mõlemad osapooled

on keskmise kehaehitusega ning keskmist kasvu. Ründajal on selgelt eristatav seljakott, seega

kannatanu ütlused riimuvad videosalvestisel nähtuvaga.

9. Põhjendamatud on kaitsja argumendid sellest, et kriminaalasjas ei ole ühtegi meditsiinilist

dokumenti, millega oleks fikseeritud kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloom.

Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud

jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sarnaselt maakohtuga

leiab kohtukolleegium, et kannatanu kehavigastused on nõuetekohaselt fikseeritud isiku läbivaatuse

protokolliga (Kd II lk 12-16), mille kohaselt tuvastati R.Q-l tema suhtes kuriteo toimepanemise

päeval ehk 5. märtsil 2025 tervisekahjustustena vasakul pool kõrva taga punetus, parema käe

peopesal kriimustused ja marrastus ning paremal põlvel kriimustus. Nimetatud tervisekahjustused

nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist. Asjaolu, et kannatanu ei pöördunud

meditsiinilise abi saamiseks ei muuda kuidagi olematuks temale tekitatud tervisekahjustusi ning

nendega kaasnevat valu.

5(7)

10. Samuti on põhjendamatu ning kogutud tõenditega vastuolus olev kaitsja märkus, et kannatanul

ei olnud ees prille, seega ta ei pruukinud ründaja nägu hästi näha. Nähtuvalt kannatanu ütlustest

lendasid tal prillid eest ära momendil, kui ründaja teda tee peale külili viskas (Kd I lk 53). Et

rünnaku algusest kuni kannatanu tee peale kukkumise ning prillide kaotamiseni kulus mitu

sekundit, oli kannatanul vaieldamatu võimalus ründaja nägu näha ja kahtlusteta ära tunda. Märkida

tuleb sedagi, et keegi menetlusosalistest ei ole kordagi taotlenud kannatanu eeluurimisel antud

ütluste (või osa) avaldamist nende kõrvutamiseks kohtuistungil antud ütlusega ning võimalike

vastuolude kõrvaldamiseks. See tähendab, et kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud.

Kannatanu ütlused riimuvad ka teiste eespool viidatud objektiivsete tõenditega ja seega on

usaldusväärsed.

11. Erinevalt kannatanust keeldus süüdistatav ütluste andmisest nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel.

Alles viimases sõnas avaldas ta, et pidi olema 05.03.2025 tööl, seega ei saanud talle süüks arvatud

kuritegu toime panna. Sama versiooni esitasid apellandid oma apellatsioonkaebustes.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on hilinenud aktiivse kaitseversiooniga, millel ei ole

mingisuguseidki pidepunkte, milliseid maakohus oleks saanud uurida ja hinnata. Kohtukolleegium

juhib tähelepanu kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, mille kohaselt isiku süüküsimuse

lahendamisel ei tähenda kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 tähenduses seda, et olukorras, kus

muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse

käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. In dubio pro reo-põhimõtte

rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud

tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast

kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt nt RKKK nr 3-1-1-77-15, p-d 18-19; nr 3-1-1-49-

16, p 20). Samuti ei saa rääkida in dubio pro reo-põhimõtte kasuks olukorras, kus süüdistatav ei loo

menetlejale ühtegi võimalust oma võimaliku kaitseversiooni kontrollimiseks ning esmakordselt

otsustab esitada aktiivse kaitseversiooni alles viimases sõnas ning seejärel apellatsioonis. KrMS §

320 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes

siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendi maakohtus

esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Apellantide paljasõnaline väide, et süüdistatav oli

kuriteo toimepanemise ajal tööl, ei ole ühtegi tõendiga tõendatud ning see asjaolu ei ole

uurimisasutusele ega maakohtule kuidagi etteheidetav.

12. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et olemasoleva tõendikogumi põhjal ei ole võimalik tulla

M. Jeminskile etteheidetud tegevuse tõendatuse ning tema käitumisele antud juriidilise hinnangu

osas maakohtust erinevale seisukohale. Kriminaalasjas ei eksisteeri konkureerivat tõendikogumit,

mis looks mõistliku aluse kõrvaldamata kahtluseks KrMS § 7 lg 3 tähenduses M. Jeminski

süüdiolekus.

13. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §-

s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-

345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.02.2026. a otsuse M. Jeminski suhtes

muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

14. Süüdistatav Mihhail Jeminskile õigusabi osutanud kaitsja advokaat Merike Allikmäe on

taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 125,24 eurot. Kaitsja tasutaotluses on

menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni

koostamine. Ajakuluks on näidatud kokku 84 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus

on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad

6(7)

menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu

süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)