2-25-111280/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-111280

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi E.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3403,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja Kaidi Hinno

Kostja E.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) hagi E.S (isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.S-ilt AS-i SEB Pank kasuks 2997,83 eurot, sealhulgas põhinõue

2606,88 eurot, intress 147,36 eurot ja viivis 243,59 eurot.

3. Välja mõista E.S-ilt AS-i SEB Pank kasuks viivis määraga 16% aastas põhinõude

2606,88 eurot tasumata osalt alates 3. juunist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud E.S kanda.

5. Rahuldada AS-i SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista E.S-ilt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud 420 eurot, s.o riigilõiv.

7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

1 (4)

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 15.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E.S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 03.06.2025. Kohus võttis

hagiavalduse menetlusse 09.06.2025 kohtumäärusega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista 2997,83 eurot, sh põhinõue 2606,88 eurot, intress 147,36 eurot ja 02.06.2025

2 (4)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt 2606,88 eurolt alates 03.06.2025 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja 26.09.2011 püsimaksega

krediitkaardi lepingu nr A110002373, millega võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti.

Esialgne limiit oli 300 eurot, mida suurendati 05.09.2012 summani 600 eurot, 23.10.2013

summani 2000 eurot ja 18.03.2014 summani 3000 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatult.

Kostja kohustus tegema kohustusliku tagasimakse iga kuu 15. kuupäeval, makse suurus 14

eurot. Lepingujärgne intressimäär tulenes panga hinnakirjast ja oli 16% aastas. Krediidi

kulukuse määr lepingu sõlmimisel oli 19,86% aastas. Viivisemääraks on lepingujärgne

intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi alates 15.08.2024, mistõttu

saatis hageja 21.10.2024 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta teate ja nõudis võlgnevuse

tasumist hiljemalt 11.11.2024. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja lepingu 12.11.2024

üles ning kogu võlg muutus sissenõutavaks. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli

kostja võlas kolme järjestikuse maksega: 15.08.2028, 16.09.2024, 15.10.2024 maksed.

Sissenõutav põhinõue on 2606,88 eurot, tasumata intressid 147,36 eurot ja 02.06.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot, kokku 2997,83 eurot.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

elektrooniliselt 09.06.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris

kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.07.2025. Kostja hagile ei vastanud,

mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja tarbijakrediidilepingu 26.09.2011, mida muudeti

05.09.2012, 23.10.2013 ja 18.03.2014, suurendades krediidisummat.

Kohus märgib, et praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevaheliste lepingute sõlmimise ajal

kehtinud ja toimingute tegemise ajal kehtinud võlaõigusseaduste redaktsioonidest (vt nt

RKTKo 22.10.2003 , p 19; RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Seega tuleb praegusel

juhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lähtuda 26.09.2011, 05.09.2012,

23.10.2013 ja 18.03.2014 lepingute sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsioonist.

05.09.2012, 23.10.2013 ja 18.03.2014

kehtinud võlaõigusseaduses ei sisaldunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. Riigikohus on enne 21.03.2016

kehtima hakanud regulatsiooni osas selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud

kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Selle kahju hüvitamise nõude saab

tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete

kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses)

3 (4)

tagastama (RKTKo 27.11.2012, p 25). Kostja ei ole käesolevas menetluses vastavaid

vastuväiteid hageja nõudele esitanud.

VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3

kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene

teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised

väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

7. Hageja avaldas, et tema menetluskuluks on riigilõiv. Hagilt hinnaga 3403,19 eurot kuulus

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hageja on hagilt

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

riigilõivuna välja mõista 420 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)