2-26-4230/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Jõhvi

Kohtuasja number

2-26-4230

Kohtuasi

M. P. hagi M. V. vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3420 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

M. P. (ik XXX; elukoht: XXX),

lepinguline esindaja P.P.

Kostja:

M. V. (ik XXX; elukoht: XXX; lisa-

aadress: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. P. hagi M. V. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. V.lt M. P. kasuks alates 1. veebruarist 2026 elatis summas 380 eurot

kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni M. P. omandab haridust põhi-, kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (eelduslikult kuni 30. juunini

2028), kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

Elatis tuleb kanda M. P. arvelduskontole, selgitusega „M. P. elatis“, näidates makse

selgituses ära kuu ja aasta.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-26-4230

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

M. P. (hageja, laps) esitas 20. veebruaril 2026 Viru Maakohtule hagi M. V. (kostja, lapse isa)

vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja

kostjalt elatise väljamõistmist 380 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2026 kuni

hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja õpib Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuses. Hagejal puudub iseseisev sissetulek ning seoses õpingutega ei ole tal

võimalik ennast iseseisvalt ülal pidada. Hageja elab koos emaga, kes tagab eluaseme ja katab

igapäevased elamiskulud. Hageja igakuised keskmised vajadused ning sellega seonduvad

kulud ühe kuu kohta on 1317,55 eurot. Hageja on seisukohal, et vähemalt 380 eurot kuus

hageja vajalikest kuludest peab kandma kostja.

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 4. märtsil 2026 (kostja on hagimaterjalide ja

kohtumääruse kätte saamist vastuskirjaga kinnitanud). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse

esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule

hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 24. märtsiks 2026 ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

2-26-4230

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata,

peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 380 euro suuruse elatise

väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel.

Kostja on hageja isa. Hageja on täisealine, kuid õpib X (õpingute lõpetamise eeldatav aeg on

30. juuni 2028). Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS §

101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise

saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on

hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajadused, et tema igakuiste eluvajaduse

ülalpidamisele kulub vähemalt 1317,55 eurot kuus. Seega on kostjalt hageja kasuks 380 euro

suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud.

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb

ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et

kostja on kohustatud elatise summa kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja arvelduskontole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei

võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi

täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane,

kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162

lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole

menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik